Õigus

Sõlmisime pärast abielu lahutust notariaalse lepingu, kus abikaasa pidi maksma mulle igakuiselt Eesti keskmist palka. Nüüd ei pea ta enam lepingust kinni, tal on olemas hea palgaga kindel töökoht. Kui annan asja kohtusse, kas on võimalus, et kohus võib otsustada, et mul pole õigust saada lepingus ettenähtud raha. Kuidas näeks välja edaspidi raha eksabikaasa palgast kinnipidamine, kas on võimalik nõuda, et see võetakse ta palgast sunniviiliselt maha, sest vabatahtlikult ta seda ei teeks.

Tere, soov oleks saada laps enda juurde elama. Tegin vähe aega tagasi väga vale otsuse, et hooldusõiguse sai lapse ema endale.
Kas mul oleks kuidagi võimalus hooldusõigus tagasi saada ja mis ma tegema peaks selleks?
Laps elab Soomes.

Tere,

Lapse isale on määratud maksekäsu kiirmenetlusega lapsele elatisraha maksmine - tegemist konkreetse summaga, mis on tol hetkel kehtinud miinimumtöötasust 1/2. Summat nõutakse sisse kohtutäituri kaudu. Miinimum töötasu summa on aastatega muutunud, siis kuidas võimalik muuta elatusraha suurust? Kas selleks tuleb teha uus maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtule?

Tere. KÜ korteriomanike kokkuleppel tehti üldkasutatavates ruumides muudatused kohaliku omavalitsuse ehitusloata 7-10 aastat tagasi, muutes ruumide kasutamist elanikele ebamugavaks. Hiljem selgus, et sellega rikuti viiekorruselise 45m-pikkuse koridoridega I / II kasutusviisi endise hosteli ohutusnorme ehk EHITISE JA SELLE OSALE ESITAVAID TULEOHUTUSNÕUDEID: §2, lg.2; §20 lg.4; §23 lg.3(1); §26 lg.5; §27 lg.1 (1), lg.2 ja lg.4 jt. Evakuatsioonitee trepikoja poole avanevad uksed kitsendavad liikumisvoolu teed; evakuatsiooniteel asuvad uksed ja tuletõkkeuksed on õigusvastaselt lukustatud tabalukuga; trepikoja välisukse laius on kitsam kui trepikäik; üle 300 elanikuga hoones on evakuatsioonipääsuks vaid üks trepikäik ja kitsas metalluks; evakuatsiooniks nõutav välistrepp hoone otsaseinal puudub. Korteriühistu juhatus ei soovi midagi muuta või taastada endist olukorda, viidates üldkoosoleku kunagisele enamuse otsusele, mis õigustab ohutusnõuete rikkumist. Kortermajas on suurem tulekahjude oht, sest paljudes korterites on 50 aastat vana elektrijuhtmestik ja elavad liikumispuudega vanurid, kes ei suuda juhtmete vahetust kinni maksta ega kiiresti evakueeruda ohu korral. Kuidas peavad korteriomanikud tegutsema, et lahendada olulist probleemi kohtu abil nüüd, kui üldkoosoleku või juhatuse otsuse vaidlustamiseks ettenähtud kolmekuine tähtaeg on ammu möödas ning uued üldkoosolekud ei saa enam vajalikku kvoorumit kokku. Kas korteriomanikud peaksid oma kulul korraldama ekspertiisi, kutsudes kohale päästeasutuse enne kohtuvaidlust? Või kelle kulul võib kohus ekspertiisi ise korraldada pärast kohtuvaidluse algust, kui hagejad esitavad selleks taotluse? Või kohtusse saab pöörduda alles siis, kui päästeasutuse kontroll tuvastab kunagi rikkumisi, teeb ettekirjutusi KÜ-le, kuid millele juhatus jätkuvalt ei reageeri, tasudes näiteks trahvi remondifondi rahast? Tänud.

On igati loogiline, et korteriühistu remondi- ja hooldusfondi peab iga korteriomanik tasuma makseid vastavalt korteri suurusele ruutmeetri kohta. Samas ei ole loogiline, et ka haldustasusid määratakse korteriomandi suuruse järgi ruutmeetrite alusel? Miks? Aga sellepärast, et ühistu raamatupidajal pole vahet, kas ta töötleb 1 või 4-toalise korteri andmeid - ajakulu korteri peale ei sõltu korteri suurusest. Sama üldjuhul ühistu esimehe tasudega. Kas minu arutelu on loogiline või mitte? Ja kuidas on võimalik ühistus halduskulud määrata nii, et maksmine käiks korteripõhiselt, mitte korteriomandi ruutmeetrite suuruse järgi?

Korter kuulub osaühingule, kes paneb oma töölisi sinna elama. Kui nüüd tööline korterist lahkub ja jätab maha võlad, kas siis on õigus nõuda võla tasumist osaühingult kui korteriomanikult? Osaühing väidab, et nemad tasuma ei pea, kuna neil oli töölisega sõlmitud leping, mille kohaselt pidi tööline kõik maksud maksma.

Tere

Tekkis selline küsimus, et kui ma naasesin tööle peale lapsehoolduspuhkust 1.septembri seisuga, siis kui palju lisapuhkusepäevi selle aja eest on mul võimalik võtta? Mõtlen siis lapsepäevi (laps on 2,5a).

Ette tänades,

Tere,
Vanaema on hooldekodus, tema ainuke poeg (minu isa) on surnud. Vanaemal pension 300 eurot, hooldekodu arve kaks korda suurem. Mina olen praegu töötu. Kes peab seda vahet maksma? Kas lapselapsed on otsejoones sugulased? Kas hooldekodu või linnavalitsus saab nõuda maksmist minult? Vanaemal on ka lapselapsi, aga nad ei ela Eestis.

Austatud nõuandja
Olete kirjutanud:
küll on Teil aga õigus nõuda lastega kohtumist piisavas mahus. Kindlasti tuleb selliste otsuste tegemisel arvestada ka laste arvamust, kuna laste heaolu säilitamine on peamine.
Täpsustage palun, milline on see ühik "piisav maht", kui 8a laps ilmselgelt tahab isa juurde (ta tahabki ainult isa juures olla) aga ema ei lase?
Nimelt ema väidab, et laps on isa juurest tulles närvilisem, käitub halvemini, unehäired jne. Ma muidugi ise mõistan last, sest kui ta on kohas, kus ta ei taha olla (ema juures), tekitab see temas stressi ja muid komplikatsioone.
Isa juures on laps väga hea käitumisega ja väga rahulik. Magab nagu nukuke. Ta on silmnähtavalt õnnelik.
Kahjuks on ema eriala spetsialist ja kõik usuvad ainult teda - ta on ju spetsialt, ta ei saa eksida, ju on viga ikka isas.
Ahjaa, laps ei varjagi, et kui ta saab 10, siis saades otsustamisõiguse, läheb ta isa juurde elama. See on kindlasti üks põhjus, miks ema püüab last isast võõrutada.

Tere,
Kui minu õde on saanud kohtu poolt hooldusõiguse mu tütre suhtes, kas mul on õigust tuua last enda juurde. Minult pole õigusi ära võetud. Kuna õde ise keelab mul lapsega kokku saamast, siis sooviks teada, mis õigusi mul on oma lapse suhtes. Ja kas seda kohtu otsust saab ka muuta? Ja kas mu õel on õigust üldse mulle mu oma last keelata näha või rääkida, ilma et ta ise juures viibiks. Täname.