Õigus

Tegemist on väikese korteriühistuga, liikmeid 5, kortereid 11, s.t. et mõnel liikmel on mitu korterit. Jõudumööda on aastate jooksul tehtud erinevaid kulutusi, värvitud maja, paigaldatud vihmaveesüsteemid, parandatud treppe jne. Aga ühele liikmele on ikka vähe, nõuab rohkem kui korteriühistu rahalised vahendid võimaldavad. Ta tegi kulutusi, mis nüüd ühistult kohtu korras välja nõuab. Samas on ka teised ühistu liikmed omavahenditega elamut hooldanud, remontinud ilma probleemideta ja nõudmata tehtud kulutuste hüvitamist ühistult, mis puudutab just nende korteritega piirnevat vundamenti, ühist koridori, seinu, katust, kasutatavai teid ja platse. Kas ühistu ühel liikmel on ainult õigus, missugune seadus kaitseb teisi liikmeid?

Kas kortermaja valitseja võib sõltumatult majanduskavas kirjas olevatest töödest ja kuludest korraldada aasta jooksul lisaks veel töid kaasomandi korrashoiuks ilma, et korteriomanikud neid kulusid kinnitaks ja nõuda nende tasumist (ähvardades mittetasujaid kohtumenetlusega)? Või on valitseja kohustatud kaasomandi korrashoiuks tegema (omal valikul) töid sõltumatult korteriomanike otsustest ja ükskõik mis hindadega heaks arvab?

Tere
Nimelt meie KÜ juhatus on teinud omavolilisi rahalisi tehinguid, millel puudub üldkoosoleku protokolliline otsus. Minu kirjalikule järelpärimisele juhatus keeldub kirjalikult vastamast. Olen korteriomanik, kes ei ela ise seal korteris, vaid seal elab minu vana ema. Lisaks sellele tehti KÜ üldkoosoleku jooksvate küsimuste all jälle rahaline tehing. Kuidas toimida? Kas võin endapoolse seletuskirjaga enda üüriarvelt maha arvestada ebaseadusikud ja tõendamata rahalised tehingud?

Ettevõte on oma tegevuse hetkel lõpetanud. Ei ole pankrot, ei ole ka likvideerimine. Niiöelda sulgeb poe uksed pikemaks ajaks, kuid firma eksisteerib edasi. Töötajad koondati vastavalt töölepingu seadusele. Üks töötaja on raseduspuhkusel ning tuleb peagi kirjutama lapsehoolduspuhkuse avaldust. Kas teda saab ka koondada?

Tere
Lapse huvikooliga on sõlmitud tähtajatu leping. Igal õppeaastal võib esitada 1. septembriks ja 1. jaanuariks linnavalitsusse avalduse, kus soovin, et minu laps vabastatakse 50% õppemaksust. Siiani see süsteem toimis. Sellel aastal esitasin avalduse, andsin Huvikooli direktorile, kes lubas selle linnavalitsusesse toimetada. Laps oli käinud septembri ja oktoobri huvikoolis. Novembri algul saime eelneva perioodi arved. Arve oli koostatud täissummale, st laps oli jäetud seekord 50% ulatuses õppemaksust vabastamata, seda eeldasin arvet nähes. Mingit selgitavad vastust minu avaldusele ei olnud eelnevalt tulnud, et minu lapse avaldust ei rahuldata. Volikogu otsus mitte vabastada oli vastu võetud 5.oktoobril, seda sain teada siis kui esitasin linnavalitsusse järelpärimise. Kas pean nüüd tagantjärgi maksma ikkagi 100% õppemaksu?
Tänan.

Mis saab siis, kui paigaldada omaalgatuslikult elamuesisele haljasalale (isiklikule elamumaale) sõidutee kõrvale liiklusmärk nr 331. "Sissesõidu keeld. Edasi ei tohi sõita ühegi sõidukiga". Sõidutee kuulub linnale. (Isiklikule maale peaks tohtima paigaldada mida iganes.)

Juba aastaid on meil probleem, et ühes toas ei lähe radiaator soojaks nagu teistes tubades. Olen pöördunud ühistu esimehe poole, kuid ei midagi. Käib katsub radiaatorit ja sellega asi piirdub. Elame esimesel korrusel. Sel aastal öeldi, et see on minu mure ja vaata ise. Selle peale pöördusin ühistu poole kirjalikult. Ka sealt sain vastuseks, et pretensioonid ja küsimused esitada üldkoosolekul, mis toimub tavaliselt kevadel. Kas tõesti pean ma ise hakkama viga otsima? Tean, et ka korrus üleval pool on see probleem.

Tere!

Uurisin antud portaalist oma küsimusele analoogseid vastuseid, ent kahjuks ei leidnud adekvaatset vastust.
Probleem järgmine:
Minu vanemad on abielus, ent elavad juba ligi 10 aastat lahus. Mõned päevad tagasi tuli ilmsiks, et isa on oma nimele ostnud mitmeid erinevaid asju (sh televiisor, videokaamera, mobiiltelefon jm tehnikat). Antud asjade ostusumma küündib 1700 euroni.
Kuna isa ei ole maksevõimeline (on töötu), siis võlgade kättesaamiseks on asi antud inkassofirmasse.

Siit ka küsimus:
Kas inkassol on õigus võlgade tasumist nõuda abikaasal? Kas on võimalik, et võlgade sissenõudmiseks võetakse raha ema pangakontolt?

Heade soovidega.

Abikaasa soetas firma kooselu ajal, kuid enne ametlikku abiellumist. Seega pole tegemist abielu jooksul soetatud varaga. Abielu jooksul on firma osakapitali väärtust oluliselt suurendatud ja suurenenud on ka firma varad. Kas lahutuse korral saab seda lugeda ühisvaraks?

Tere.

Isa maksab alimente oma kahele lapsele esimesest abielust. Teisest kooselust sündinud pojale maksab vastavalt kokkuleppele emaga. Nüüd on äsja lõppenud järgmisest abielust poja ema nõudmas elatisraha 200 eurot kuus.
Elan oma majas, mille eest tasun pangalaenu ning tasun ka autoliisingut. Töötasu on 600 eurot, millest tasun ka maksud. Kas on olemas ka mingi piirang, mis peaks isale elamiseks jääma?