Õigus

Olen väikese ettevõtte omanik ja soovin juurde võtta töötaja, kelle ise välja koolitan. Antud koolitused on küll olemas, kuid soov oleks ta omade nippide ja oskustega koolitada. Siit aga tekib küsimus, kuidas oleks võimalik töötajat siduda väljaõppe algusest saati ettevõttega, et ei tekiks olukorda, kus peale väljaõpet töötaja lahkub. Koolituslepingu sõlmimisel läheb vaja summat, mis on töötaja peale kulutatud, mis oleks ka aluseks leppetrahvi nõudmisel. Kuidas toimida aga siis, kui omanik soovib ise väljaõpet anda? Väljaõppeks on ju ka teine inimene vaeva näinud ja oma aega kulutanud, mis pole aga rahaliselt mõõdetav. Väljaõpe kestab kuskil kuu aega, kui töötaja on valmis iseseisvalt töötama. Palun abi, kuidas oleks seaduslik ja õiglane sõlmida mingi leping, et tööandja ei kulutaks asjata oma aega ja ei teeks väljaõpet töötajale asjatult, vaid ikka eesmärgiga, et väljaõppe saanud töötaja jääks ettevõttesse.

Tere.
Parkija ja parkla valdaja vahel sõlmiti aastane kasutusleping. Parkla (osaliselt parkija kulul ehitatud) asub linna maal, mis anti tasuta rendile korteriühistule. Enne lepingu tähtaja lõppu esitas parkija tähtaja pikendamise taotluse, kuna tervislikel põhjustel on tal vajalik parkimisvõimalus elukoha läheduses. Parkla valdaja ei vastanud taotlusele enne lepingu tähtaja lõppu, vaid teatas 2 nädala möödudes keeldumisest. Kas lepingu asjus kirjadele vastamata jätmine on mingil määral kohustuse rikkumine, mis annab teisele poolele õigust kohustusest osaliselt/ajutiselt keelduda või lepingust taganeda (nt vastavalt võlaõigusseaduse §-le 101 jt)? Parkija on veendunud, et parklakohtade eraldamise kriteerium peab olema parkijatele läbipaistev, avalik ja mittediskrimineeriv ning palus keeldumist põhjendada (tuginedes võrdse kohtlemise seaduse §-le 1 ja 7). Kas parkijal on õigust kasutada parklat nii kaua, kuni asjakohase selgituse saabumiseni parklavaldaja poolt (või kohtuotsuseni, kui kasutustähtaja pikendamise küsimus vaidlustatakse maakohtus)?
Aitäh soovituste eest

Tere.
Tegeleme kaubaveoaga. Kaubasaatja laadib koorma ja annab juhile dokumendid kauba koguse ja kaaluga. Juhil ei ole võimalik kaubakaalu kuidagi üle kontrollida. Kui politsei kontrollides selgub, et kaubasaatja on dokumentidele kirjutanud väiksema kauba kaalu kui tegelikult, kas siis saaks selle vastutuse panna kauba saatjale, mitte autojuhile. Või on mingeid variante veel?

Saan kindlat kuupalka. Nüüd detsembri normtundide arv on vaid 144 tundi. Ülemus on pannud graafikusse aga 176 tundi tööaega. Kui küsisin, siis vastas, et kuna meil on kuupalk ja see on mõeldud 176 tunni kohta, siis tuleb ka need täis teha. Lisan, et ei tööta summeeritud aja alusel. Kas tõesti kuupalgaga kuu tegelikud normtunnid ei kehti? Olen ma millestki valesti aru saanud ja kas ülemusel on õigust seda nõuda või tuleks kõik tunnid, mis ületavad 144 tundi, siiski eraldi tasustada?

Tere. Tänud vastuse ja soovituse eest seoses parkimiskohtade meelevaldse jagamisega KÜ juhatuse poolt. Õigus parkida vabale kohale maja ees kehtib ilmselt eelkõige täielikus kaasomandis olevate parkimiskohtade kohta, millega vaidlust ei tekkinud. Kui tegemist on samas hoovis kõrvuti asuva teise parklaga, mis ehitati 15-ks aastaks rendile tasuta antud linnamaale, kas sel juhul on juhatusel õigust parkimiskohtade meelevaldseks jagamiseks ja tasu võtmiseks parkla eest? Kuidas reguleeritakse tasu tõkkepuu hoolduse ja parkla koristustöö eest, kui see tundub kallivõitu? Parkla on valveta, kuid tõkkepuu ja nummerdatud kohtadega. Antud parkla ehitati KÜ-remondifondi ja linna ühiskulul. Kas ta on n-ö segakaasomandis (linna ja KÜ oma) ning kohtade avalikus loosimises peaks osalema ka linn vaatlejana, et takistada meelevaldset jagamist?
Lugupidamisega, parkija.

Tere,
Ületasin mopeediga kiirust (üle 30 km/h) ning sain rahatrahvi, augustis 2012. Kuu möödudes sain kätte ka otsuse, mille alusel tasusin vastava summa riigile. Olles lõpetanud autokooli ja algastme koolitused, sain äsja ARK-s teada, et ka mopeediga kiiruse ületamine takistab B-kat eksami tegemist, mida otsusel kirjas ei olnud.
Kas on võimalik sooritada eksam enne karistuse kustumist registris ja pärast kustumist saada load, kuna kool on äsja läbitud?
Ja kas on võimalik vaidlustada karistuse kehtivust, kuna otsuses polnud sellest midagi kirjas?
Kuidagi ülekohtune on pärast rahatrahvi tasumis aasta oodata.

Ette tänades!

Töötaja saadeti välislähetusele ning talle maksti 20 kalendripäeva eest päevaraha. Töötaja haigestus ja saabus tagasi varem. Mis õigused on tööandjal väljamakstud päevaraha puhul? Kas selle võib kinni pidada töötaja palgast või peab selle töötaja ise tagasi maksma?

Kõigepealt soovin teada, kas on võimalik töötukassas arvele võtta, kui ma olen registreerunud ettevõtjana aga tegevus on alles algjärgus või peaaegu mitte toimiv? Ja teine küsimus registreerisin firma sissemaksuga aga sissemaksuks laenasin raha teiselt inimeselt ja rumalast peast tegin firma arvelt talle tagasimakse, aga olen kuulnud, et nii ei oleks tohtinud teha. Kandsin siis uuesti firma arvele tagasi aga ei märkinud, et tagasikanne või valele arvele tehtud kanne vaid lihtsalt ülekanne. Kas sellega seoses raamatupidamises või maksudes näitab ta summat, mis vajab maksustamist või... ma ei oskagi seletada. Igatahes see on raha, mis ei ole mul tegelikult sisse tulnud.

Tere!
Meil on 3 alaealist last (vanused 5, 2,5 ja 1 ). Abielus me pole. Peale kõigi laste sündi on vanemahüvitist (maksimumi) saanud mees. Tegelikult olen kõigi lastega kodus olnud mina ja peale laste sündi tööl ma käinud ei ole. Mees on vanemahüvitise saamise ajal igakuiselt maksnud minu kontole summa, mille oleksin saanud sotsiaalkindlustusametist, kui oleksin ise vanemahüvitist taotlenud. Kui mees taotles, pidin lõpetama töölepingu ja seega pole mul olnud ka ravikindlustust. Mehega oleme viimase 5 aasta jooksul päriselt koos elanud 2 perioodi: vahetult enne teise lapse sündi kuni lapse 9 elukuuni ja mõne kuu jooksul enne kolmanda lapse sündi. Esimese lapsega elasin kahekesi erinevates üürikorterites ja ligi 2/3 minu sissetulekust (ülalmainitud mehe poolt kantud summa) kulus üürile ja püsikuludele. Peale teise lapse 9 kuuseks saamist kolisin jälle lastega ära üürikorterisse, et mees saaks teha kodus tööd. Lühikesed kooselu perioodid olid mehele kuuluvas korteris, kus elan praegu (üksi) koos kolme lapsega, mees elab viimane aasta aega mujal, aeg-ajalt käib läbi. Kui ta on käinud, siis vahel toonud toitu vms, vahel mitte. Viimase poole aasta jooksul on käinud aina vähem (1-2 korda kuus). Kolme väikese lapse eest üksi hoolitsedes raha kulub.... rahaline lisatoetus mehe poolt on olnud tema suva järgi. Tema poolt minule kantav summa on kogu selle aja jooksul olnud sama. Vanemahüvitis lõpeb poole aasta pärast. Millised kohustused on mehel - laste isal? Kui mul ei õnnestu tekitada endale piisavat sissetulekut 5,5a , 3a ja 1a 6-kuuse lapse kõrvalt, kas seaduse järgi on laste isal mingi kohustus toetada rahaliselt lapsi ja nende ema, kui me pole abielus. Kuidas seda määratletakse?
Veel küsimusi: Kuidas paistab see summa, mida mees mulle igakuiselt maksnud on, seaduse silmis? Kas see on justkui mehe vabatahtlik "elatis" lastele (selgituse lahtris vastava lapse nimi)? Tegelikult on see ju minu teenitud raha, kui käisin tööl. Kui ma oleksin vanemahüvitist taotlenud ise enda nimel, kas sel juhul oleks mees pidanud maksma iga lapse puhul omalt poolt lisa? Olen olukorras, kus kasvavate laste kulud suurenevad, aga minu sissetuleku summa on sama, välja arvatud mõned perioodid, kus olen mehelt lisatoetust saanud toidu, transpordi või mõne mänguasja näol. Minu enda vajadused on niikuinii aastaid tagaplaanil. Kas tal on õigus mind lastega lihtsalt oma korterist välja tõsta? Kui vormistaksin praegu vanemahüvitise ümber enda nimele, kas ja millistel alustel saaksin taotleda rahalist lisatoetust mehelt meie laste ja enda ülalpidamiseks kuni enda sissetuleku saavutamiseni?

Läksin lapse isast lahku. Nüüd tahab, et ma maksaksin talle kinni pool kodumasinate väärtusest, vastasel juhul viib need lihtsalt minema.
Ostsime/saime tasuta need kooselu kestel ja neid kasutab ju ka meie ühine laps. Maksta talle ma ei suudaks ja jagada pole ka võimalik. Kuidas küll valida, kas külmik või pliit.
Kas tal on ikka õigus sedasi nõuda, kui sellega kaasneks tahtlikult ka lapse elujärje halvenemine?