Õigus

Olen töötanud firmas terve katseaja ära ehk 4 kuud. Lõpetasin töölepingu omal soovil. Kas peale töölepingu lõppemist on mul õigust küsida kõikide kuude kohta palgalehti?

Tere!
Ostsime suvel korteri, kuid nüüd enne kütteperioodi algust ilmnesid korteris vead, mida eelmine omanik väitis, et neil ei ole. Nimelt korteris hallitab (otsakorter, 4-s korrus), ühes toas radiaatori toru undab, ei ole võimalik toas magada suure müra tõttu. Uurisime ühistust järgi, see viga juba aastaid, midagi pole ette võetud, väideti, et nemad juba harjunud müraga. Eelmine omanik ei rääkinud sõnagi mürast, samuti väitis, et neil ei ole kunagi hallitust olnud. Mida sellises olukorras edasi teha, kas ainuke võimalus on kohtusse pöörduda ja kas on üldse võimalik kohtu kaudu mingi võit saavutada, teadagi pole kohtuskäik just odav teenus? Eelmise omanikuga kokkuleppele ei saanud, nemad ei ole huvitatud koostööst, et remondi raha maksta või üldse midagi kompenseerima. Meie ei soovi selles korteris enam elada ja soovisime, et nad korteri tagasi ostaks või maksaks mingi summa korteri hinnast tagasi, et me saaksime odavama hinnaga korterit maha müüa. Kes peab vastutama küttesüsteemi korrasaoleku eest, kas ühistu, leian, et midagi peavad nad ette võtma, et see müra kaoks, see on paljudes teistes korterites ka, mitte ainult meil?
Tänud ette vastuste eest!

Majas on 24 korterit. Maja sulges kaugkütte. 1/3 korteritest läheb või on juba läinud üle gaasiküttele. 2/3 läheb üle elektriküttele. Majas on praegu peakaitse 100 amprit. Kuna sellest ei piisa, otsustati juurde osta 60 amprit, arvati, et sellest peab piisama. Gaasiküttele üleminejad ei vaja lisaampreid. Kas on õige nende käest võtta lisaamprite tasu?

Tere. Korteriühistu juhatus ei soovinud korraldada parkimiskohtade eraldamist korteriomanikele avalikult, näiteks üldkoosolekul. Juhatus keeldus millegipärast ka lihtsamast toimingust - parkimiskohtade loosimisest avalikus kohas (maja hoovis, parklas vm) sellisel viisil, et iga taotleja oleks õnnestumisel saanud parkimiskohta loosida endale oma käega, nii nagu toimib see ausalt paljudes kortermajades. Juhatus eraldas parkimiskohti üksinda otsustades suletud ukse taga, põhjendades salatoimingut sellega, et KÜ põhikirja järgi on juhatuse koosolekud kinnised üritused, mis peabki välistama kasvõi ühe korteriomaniku viibimist koosoleku kõrval, vaatamata parklataotleja soovile või sõltumata arutelu teemast. Kirjalikule palvele esitada toimunud loosimise koosoleku protokoll, juhatus ei vastanud. Juhatus ei soovi ka selgitada, miks mõnele taotlejale "loosib" ta parkimisõigust iga-aastaselt, teistele aga ei kunagi. Kas KÜ põhikiri on nagu pühakiri, seega juhatusel oli õigus kapselduda, vaatamata nt korruptsioonikahtluse tekitamisele? Kuidas kohtu abil saaks üks või teine alaline kaotaja tühistada selliseid diskrimineerivaid otsuseid ning asja nö demokraatlikult ja läbipaistavalt ümbermängida, võrdse kohtlemise põhimõttel, kui hageja käes on vaid korduvad taotlused, mida juhatus põhjendamatult ignoreeris? Üldkoosoleku ootamine või erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumine oleks suurem ajakulu, kui kohtuvaidlus. Lugupidamisega ja tänades soovituse eest.

Kas ja mis tingimustel võib üks korter ehitada omale eraldi korstna, kui ühistusse kuulub kokku 12 korterit? Kas ta võib selle korstna ehitada läbi katuse välja, kui üks korter ei ole sellega nõus?

1. Kas korterühistu juhatusel või üldkoosoleku otsusega on õigus lubada korteritel paigaldada maja külge soojuspumpasid? Või kas juhatusel või üldkogu otsusega on õigus lubada mõnel korteril ehitada omale korsten, et saaks eraldi kütta? või siiski saab sellist asja teha vaid siis kui KÕIK korterid annavad "jah" sõna?

2. Kas ja millised kohustused on kohalikul omavalitsusel kontrollida selliseid tegevusi (ehk siis kui on paigaldatud või tahetakse paigaldada asjad ilma, et oleks saadud kõikidelt korteritelt luba). Ja mida peab KOV ette võtma, kui selline asi tehtud või kas nad saavad ebaseaduslikku tegevust peatada?

Lugupidamisega

Tere,
Lapse isaga oleme lahutatud ja kohtu poolt on olemas Eesti kohtu otsus elatise väljamõistmiseks lapse kasuks. Kuid mees kolis Rootsi ja kohalik kohus ei leidnud teda, pole teada tema elukohta. Seega täitemenetlus ei andnud midagi elatise saamiseks, kuna pole teada, kus on lapse isa. Tahaksin kirjutada uue hagiavaldust kohtusse, et elatist mõistetakse välja eksmehe vanematelt. Kas on vajalik esitada politseisse avaldust, et lapse isa on kadunud?

Elan lapse isast lahus aasta ja kolm kuud, laps sai oktoobris viie aastaseks ja kogu lahus elatud aja jooksul pole isa sentigi maksnud. Mitu aastat on see aeg, et kui isa üldse ei maksa, saab hakata hooldusõigust ära võtma? Alimente peale pole mõtet panna, sest ta nagunii ei maksaks, kuigi käib ametlikult tööl.

Kas palgaline (riigifirmas) töötaja võib hakata FIE-ks, et moodustada väike põllumajandusettevõte? Kes sel juhul maksab sotsiaalmaksu? Kas pensionär võib ka olla FIE?Põllumajandusettevõte peab olema juriidiline isik, muidu ei maksta toetusi.

Tere,
Tähtajaline tööleping lõpeb pühapäeval, mil personaliosakond ja raamatupidaja ei tööta aga töötajal on laupäev (või ka pühapäev) tööpäev.
Mis kuupäevast teha käskkiri ja töölepingu lisa, kas reedel, et TL lõpeb pühapäeval või siis esmaspäeval, et TL lõppes pühapäeval?

Tänan