Õigus

24.10.2012 küsisin teilt nõu seoses ühe kommunaalmaksete võlgnikuga, kelle hüpoteek on nii suur, et kohtutäituri sõnul on võimatu seda korterit müüa. Teie ütlesite, et hüpoteek ei oma tähtsust, kui kommunaalmaksed on juba nii pikka aega tasumata ja sundvõõrandamine on võimalik. Näitasin teie kirja ka kohtutäiturile ja palusin algatada sundvõõrandamine, aga tema on ikkagi kindlal seisukohal, et selleks on vaja kindlasti hüpoteegipidaja nõusolekut ja ilma selleta ei toimu midagi. Minu küsimus oleks siis, et kas ma peaksin mingi avalduse kuskile kirjutama ja kui, siis millise? Ja kelle poole üldse veel pöörduda? Kas kohtutäitur peab algatama sundvõõrandamise, kui seda talt nõuda?

Tervitades,

Mitu päeva kuus peaks laps olema isa juures? Kas seadus seda reguleerib? Vanemad on lahus. Tavaliselt laps elab ema juures. Laps käib isa juures iga kuu ainult 6 päeva.

Pea 4 aastat tagasi läksid minu ja mu lapse isa teed lahku. Kokkuleppel jäi laps minuga elama. Algselt pakkus, et maksab 3000 krooni alimente. Mingi aja möödudes kahandas summat. Tänasel ajal maksab lapsele 165 eurot elatisraha.
Oleme leppinud ka kokku, et laps käib oma isa juures aga isa annab nädal enne teada, et saaksime oma plaanid ümber mängida ja laps saab isa külastada. Paraku isa aga väga tihti last enda juurde ei võta või ei avalda soovi.
Lapse isal on uus pere ja 1-aastane poeg. Pole asju ametlikuks ajanud, aga kuna lapse isa on otsustanud, et enam ei maksa alimente ja ähvardab, siis minu kannatus on katkenud. Olen rääkinud ilusti et võib olla omavahelisel kokkuleppel tõstab veidike elatusraha. Kuna üür on meil 200 €, kommunaalteenused talvel 180 €, lapsehoidja orienteeruvalt 130 €, lasteaed 68 €, huviringid 24 € ja pluss siis veel toit, riided, transport. Millesse ma ei arvesta ega nõua lasteaeda makstavaid lisarahasid, ravimid ja hügieenitarbed.
Millised on minu õigused see elatusraha ametlikult lapse isalt välja nõuda?

PS! Ta on siiani maksnud seda raha, aga kunagi ei saa ma kindel olla, et ta seda kokkulepitud päeval teeb. Selle aasta novembri kuu ta ähvardas, et ei mkasa, maksetähtaeg on samuti möödas, mil pidi maksma. Mis veel kurvem, siis ka see kuu saab meie tütar 5-aastaseks.

Tänud nõuande eest!

Tere, liiklusseaduse §s 20'2 - sõiduki kinnipidamine. Sõiduki võib paigutada lähimasse valvega hoiukohta juhul kui:
4) sõiduk on pargitud teisaldamist tähistava tahvliga märgistatud alale.

Kas korteriühistu võib teisaldada võõra auto oma alalt lähimasse valvega parklasse, kui vastavasisuline märk on paigaldatud KÜ territooriumile ja kes kannab nimetatud kulud, teisaldatava auto valdaja?

Tere,
Mul olid esmased juhiload. Olen läbinud ka lõppastme koolituse. Suvel juhtus intsident, rikkusin liikluseeskirju §50 lg3 p1 ja §169 lg5. Mulle määrati karistuseks 4 kuud juhtimisõiguse peatamine - §236 lg1. Kuna tegemist esmase juhiloaga, saadeti mind järelkoolitusele. Järelkoolitus on nüüd läbitud, juhtimisõiguse saan tagasi alates jaanuarist 2013, kui olen edukalt uuesti teinud ARK-is teooria ja sõidueksami. Minu esmase juhiloa 2 aastat pidi läbi saama juulis 2013.
Minu küsimused: Kas see 4 kuud lisatakse 2-le aastale ja uue juhiloa saab juulis 2013, november 2013 või algab esmaste juhilubade 2-aastane periood jaanuaris otsast peale?
Kui ei alga ja ma saan esmase juhiloa vahetada 2013 aasta jooksul (ükskõik kas juulis või novembris), kas ma pean siis jälle tegema uuesti teist korda samal aastal teooria ja (sõidu?)eksameid ARK-s vastavalt §106 lg4 ja 5, et vahetada esmased load teiste lubade vastu?

Tänud vastuse eest!

Küsimus järgmine: esimese lapsega jäin dekreeti 2008.a. aprillis, teise lapsega olin dekreedis 2010 suvi. Nüüd, kui olen tööle naasnud (oktoobris 2012), kas mul on mingeid puhkusepäevi tiksunud lisaks nende kahe dekreedi arvelt (et siis lisaks sellele põhipuhkusele)?

Mees ja naine, kes on veel paberite järgi abielus, neil on ühisvara (korter) ja kaks alaealist last, üks pool soovib korterit müüa ja teine pool on justkui nõus, aga kui on leitud ostja ja tehing on juba nii kaugel, et vaja ainult allkirjastada, keeldub järsku teine pool seda tegemast ehk siis takistab müüki, kuigi on eelnevalt kohtule kinnitanud, et ei kavatse kuidagi korteri müüki takistada. Siit küsimus, kas on olemas selline seadus, mis keelab takistada tehingute tegemist, kui see on kasulik mõlemale osapoolele ja lastele?

Tere! Elan kaasomandis olevas majas ülemisel korrusel. Nüüd on müügis alumine korrus 14-1, minu soov oleks seda osta. Nimelt lugu selline, seda müüvad 2 kinnisvara ja erinevate hindadega! Nüüd siis tekkind 2 ostjat, mina ja keegi veel, kellele pakutakse odavamat hinda. Kuidas nüüd toimida, kas peaksin ostma just selle kalli hinnaga või mis oleks minu võimalused? Kas kinnisvara peab ka meid teavitama, kui ta on selle ära müünud ja millise hinnaga? Majas ei ole notariaalselt paika pandud, kus ja millisel korrusel keegi elab, siiani seal 3 omanikku, 2 üleval ja 1 pere all. Kas mul on õigus vaidlustada müüki, kui see müüakse nüüd odavamalt kui mulle pakutakse? Mis aja jooksul mul see õigus on? Palun andke nõu, olen seal sündinud kasvanud ja pere oleks tänulik, kui saaks ruumi juurde.
Ette tänades

Ettevõte müüs oma sõidukid teisele ettevõttele. Vormistati ka müügileping ja vara üleandmise-vastuvõtmise akt. Ostja ettevõte on hädas, kuna sõidukid olid remondis ja sõidukõlbmatud, siis ta ei kiirustanud neid ümber registreerima. Mõne aja möödudes aga kohtutäitur pani sellele varale peale müügitõkendi. Kuidas peaksime käituma, meil on paberid, aga ümber registreerida ei saa? Millised võimalused meil on?

Tere,
mida teha, kui laps on kasutanud enda isiklikul mobiiltelefonil suuremas mahus mobiilseid teenuseid (võimalik, et ka enda teadmata)? Millised on lapsevanema võimalused vältida mobiilioperaatorile suurte summade tasumist, kui kokkuleppele ei ole võimalik jõuda?