Õigus
Küsimus: Mida peaksin tegema kui viivistasu otsus tühistati, kuid raha ei ole tagasi kantud?28.11.2012
Tere!
Mulle koostati parkimise eest viivistasuotsus, millise pidin tasuma, kuna muidu oleks antud see edasi kohtutäiturile. Vaidlustasin otsuse ja see tühistati ning saadeti digitaalselt allkirjastatud otsus selle kohta. Saatsin e-postiga avalduse Tallinna Linnavalitsusele määratud viivistasu tagasikandmiseks minu kontole. Raha pole pikka aega tagasi kantud, kui küsisin miks, vastati, et ei peetud ilmselt vajalikuks tagasi maksta. Mida peaksin tegema, kas avaldus kohtusse või on veel mingeid võimalusi?
Lugupidamisega,
Mulle koostati parkimise eest viivistasuotsus, millise pidin tasuma, kuna muidu oleks antud see edasi kohtutäiturile. Vaidlustasin otsuse ja see tühistati ning saadeti digitaalselt allkirjastatud otsus selle kohta. Saatsin e-postiga avalduse Tallinna Linnavalitsusele määratud viivistasu tagasikandmiseks minu kontole. Raha pole pikka aega tagasi kantud, kui küsisin miks, vastati, et ei peetud ilmselt vajalikuks tagasi maksta. Mida peaksin tegema, kas avaldus kohtusse või on veel mingeid võimalusi?
Lugupidamisega,
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas vahetustega töö korral pean vabal päeval käima tööandja korraldatud koolitusel?28.11.2012
Tere
Mul on vahetustega töö ning ettevõte korraldab koolitusi, mis langevad minu vabale päevale, kas ma pean siis seal käima?
Lepingus pole kirjas, et koolitused on kohustuslikud ja suuliselt või muudmoodi pole ka öeldud, et need kohustuslikud. Tööaja hulka see aeg ka ei lähe.
Mul on vahetustega töö ning ettevõte korraldab koolitusi, mis langevad minu vabale päevale, kas ma pean siis seal käima?
Lepingus pole kirjas, et koolitused on kohustuslikud ja suuliselt või muudmoodi pole ka öeldud, et need kohustuslikud. Tööaja hulka see aeg ka ei lähe.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 28 lg 2 p 5 on tööandja kohustatud tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu.
Töötajal omakorda on kohustus TLS § 15 lg 2 p 4 alusel koolitustel osaleda.
Juhul, kui tööandja teeb koolitusel osalemise kohustuslikuks, läheb see tööaja sisse ja selle eest makstakse keskmist tasu. Omast vabast ajast, ilma tasu maksmata, ei ole tööandjal õigust nõuda koolitusel osalemist.
Õiglast tööaja arvestust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui palju võib olla ühes kuus töötunde, novembris on mul praeguseks juba 260 tundi, ei jaksa enam?28.11.2012
Töötan summeeritud tööajaga, perioodi pikkus 3 kuud. Kas on olemas mingi piir, millest enam ei tohi tunde ühes kuus olla? Novembris on mul praeguseks hetkeks juba 260 tundi. Lihtsalt väsimus lööb juba üle pea, ei jaksa enam.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Alustuseks soovitan vaadata üle oma töögraafik. Vastavalt TLS § 51 peab töötajale 24 tunni sees jääma 11 tundi katkematut puhkeaega. Juhul, kui töötaja töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, antakse vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. Kokkulepe, millega 13 tundi ületav töö hüvitatakse rahas, on tühine.
TLS § 52 nõuab, et summeeritud tööaja arvestuse korral peab tööandja võimaldama töötajale 7-päevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi katkematut puhkeaega.
Nende nõuete tööandjapoolse rikkumise eest on TLS § 127 ja § 127 rahatrahv alusel ette nähtud rahatrahv tööandjale kuni 1300 €.
Usun, et Teie töögraafikut koos tööandjaga seaduse nõudeid silmas pidades üle vaadates tuleb ka lahendus.
Kosutavat ja pikka jõulupuhkust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui ma ainukesena ei ole saanud kasutada tervisepäeva, kas siis on tegemist töötajate ebavõrdse kohtlemisega?28.11.2012
Tere,
Meil on koostatud n.ö. "töötaja motivatsiooni pakett", mille raames on võimalik töötajal võtta aasta jooksul 3 tervisepäeva. Olen olnud selles asutuses tööl 3 aastat. Mul ei ole siiani võimaldatud võtta ainsatki tervisepäeva. Olen ka ainus, kellel seda võimaldatud pole, tuues põhjuseks, et pole, kes mind asendaks. Kas siin on tegemist töötajate võrdse kohtlemise rikkumisega? Ja millele saaksin toetuda, kuna detsembris tekib selline olukord, et oleks vaja 1 päeva kasutada?
Meil on koostatud n.ö. "töötaja motivatsiooni pakett", mille raames on võimalik töötajal võtta aasta jooksul 3 tervisepäeva. Olen olnud selles asutuses tööl 3 aastat. Mul ei ole siiani võimaldatud võtta ainsatki tervisepäeva. Olen ka ainus, kellel seda võimaldatud pole, tuues põhjuseks, et pole, kes mind asendaks. Kas siin on tegemist töötajate võrdse kohtlemise rikkumisega? Ja millele saaksin toetuda, kuna detsembris tekib selline olukord, et oleks vaja 1 päeva kasutada?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 3, on tööandja kohustatud järgima töötajate võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuigi tervisepäevade andmine ei ole seaduse järgi kohustuslik, peaks minu hinnangul tööandja neid Teie juhtumi puhul küll võimaldama, kui kõik teised on saanud tervisepäevi. Tervisepäevade ühele töötajale võimaldamata jätmise korral on ilmselgelt tegemist töötajate ebavõrdse kohtlemisega TLS § 3 mõistes.
Raske on tõsiselt võtta tööandja põhjendust, et olete asendamatu. Kuidas lahendatakse Teie asendamatus Teie puhkuse või haiguse ajal?
Tööandja motivatsioonipaketist osa saamist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja võib graafikuga töö korral nõuda detsembris 46 ületunni tegemist?28.11.2012
On tekkinud eriarvamused tööandjaga. Töötan graafiku alusel, ei ole summeeritud tööaeg. Vahel harva tekib mõni ületund, aga tõesti vaid mõni. Nüüd on aga nii, et detsembri graafikut kätte saades vaatasin, et mul on 46 ületundi. Kas mul on õigus keelduda neid tegemast? Tööandja ütleb, et ei ole, et töölepingus on meil kokkulepe: Töötaja teeb ületunnitööd järgmistel juhtudel: 1. tööprotsessi ja tähtaegse tööülesande lõpuleviimiseks. 2. kui maja üldine töökorraldus seda nõuab.
Jah, meil on vahel nii, et läheb õhtul/öösel tööaeg veidi üle, kui asjad väljuvad graafikust, cateringil, muusikutel näiteks auto hilineb jne., tuleb nende taga oodata. Seda peakski see töölepingu punkt minu mõistes tähendama - justnimelt tööprotsessi, tööülesande lõpuleviimiseks, mitte ei anna õigust töögraafikusse ette juba sisse kirjutada selline arv ületunde ja nõuda nende täitmist, viidates kokkuleppele.
Jah, meil on vahel nii, et läheb õhtul/öösel tööaeg veidi üle, kui asjad väljuvad graafikust, cateringil, muusikutel näiteks auto hilineb jne., tuleb nende taga oodata. Seda peakski see töölepingu punkt minu mõistes tähendama - justnimelt tööprotsessi, tööülesande lõpuleviimiseks, mitte ei anna õigust töögraafikusse ette juba sisse kirjutada selline arv ületunde ja nõuda nende täitmist, viidates kokkuleppele.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Ületunnitöö tegemist reguleerib TLS § 44.
Sotsiaalministeeriumi poolt välja antud Töölepingu seaduse käsiraamat täpsustab: "Ületunnitööks on üle kokkulepitud aja töötamine, mida tehakse kas poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud erakorralise ja ajutise olukorraga, millest tulenevalt on vajalik töötaja viivitamatu panus. Ületunnitöö tegemine ei saa olla ette planeeritud, selle tegemises ei saa abstraktselt kokku leppida. Ületunnitöö olemusest tulenevalt on tööandjal ja töötajal vaja ületunnitöö tegemises iga kord kokku leppida."
Juhul, kui tegemist ei ole hädavajadusega ootamatult tekkida võiva kahju ärahoidmiseks, ei ole ületundide tegemise nõudmine minu hinnangul õigustatud. Pigem peaks tööandja üle vaatama omapoolse töökorralduse. Teie töölepingus olevale abstraktsele kokkuleppele ei saa tööandja rõhuda.
Kui Te tööandjaga kokkuleppele ei jõua, on tööinspektori poole pöördumine kindlasti põhjendatud.
Töörahu nii jõulukuul kui muidu soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui üle poole osaühingu häälte omanikest on otsusele alla kirjutanud, kas siis on see juhatuse liige valitud?28.11.2012
Tere
Osaühingu ainuosanik suri ning ühing läks pärimisele. Ühing päriti kolme isiku poolt. Koostatud on ühingu osanike otsus, mille alusel antakse ühele osanikule juhatuse liikme staatus, et saaks täita kohustusi riigi ees (MTA-le deklaratsioonide esitamine, ühingu põhikirja muutmine jne).
Kõik oleks ilus ja kena, aga probleem selles, et ei saa allkirja ühelt osanikult (osa nimiväärtus 639). Tuleb välja, et ta pärimine toimus "kogemata", kuna arvas, et pärimisasjaks on ka kinnistu. Ühinguga tegemist aga ei soovi teha, lubas enda osa anda ühele osanikule, kuid pole seda seni teinud.
Hetkel allkirjastaksid kaks osanikku otsuse osanike häältearvuga 1917 (nimiväärtus 1278+639). Kas olen õigesti aru saanud, et kuna on üle poolte hääli, siis on otsus sellisel juhul vastu võetud?
Osaühingu ainuosanik suri ning ühing läks pärimisele. Ühing päriti kolme isiku poolt. Koostatud on ühingu osanike otsus, mille alusel antakse ühele osanikule juhatuse liikme staatus, et saaks täita kohustusi riigi ees (MTA-le deklaratsioonide esitamine, ühingu põhikirja muutmine jne).
Kõik oleks ilus ja kena, aga probleem selles, et ei saa allkirja ühelt osanikult (osa nimiväärtus 639). Tuleb välja, et ta pärimine toimus "kogemata", kuna arvas, et pärimisasjaks on ka kinnistu. Ühinguga tegemist aga ei soovi teha, lubas enda osa anda ühele osanikule, kuid pole seda seni teinud.
Hetkel allkirjastaksid kaks osanikku otsuse osanike häältearvuga 1917 (nimiväärtus 1278+639). Kas olen õigesti aru saanud, et kuna on üle poolte hääli, siis on otsus sellisel juhul vastu võetud?
Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
Küsimus: Kas on mõtet elatisraha nõudmiseks täituri poole pöörduda, kui isal on täiturid juba ka muude võlgade tõttu kaelas?28.11.2012
Tere,
Lapse isa maksab alimente nii nagu jumal juhatab ja summa on 100 eurot, maksab sularahas. Panin alimendid peale 16.11.2011 ja sain maksekäsu kätte, summaks on 191 eurot. Nüüd siis 3 kuud pole maksnud sentigi ja otsustasin pöörduda kohtutäituri poole. Eksmees ütleb, et tal pole raha ja tal niigi 3 kohtutäiturit kallal. Kas siis mul on mõtet kohtutäituri poole pöörduda?
Ette tänades
Lapse isa maksab alimente nii nagu jumal juhatab ja summa on 100 eurot, maksab sularahas. Panin alimendid peale 16.11.2011 ja sain maksekäsu kätte, summaks on 191 eurot. Nüüd siis 3 kuud pole maksnud sentigi ja otsustasin pöörduda kohtutäituri poole. Eksmees ütleb, et tal pole raha ja tal niigi 3 kohtutäiturit kallal. Kas siis mul on mõtet kohtutäituri poole pöörduda?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kindlasti pöörduge elatise kättesaamiseks kohtutäituri poole, sest täitemenetluse algatamisega peatate elatisvõla aegumise.
Samuti peab märkima, et elatisnõue seisab teistest nõuetest alati eespool, st kõigepealt nõutakse elatisraha sisse ja siis ülejäänud võlad, olenemata sellest, millal elatise kättesaamiseks täitemenetlus algatati.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas tühistada kohtuotsus elatisraha nõude osas?28.11.2012
Tere,
Olen juba seitse aastat tulutult lastele elatisraha oodanud, siis lõpuks sain laste isaga sellisele kompromissile, et edasi kasvatab tema meie lapsi. Olin sellega nõus, kuna kaotasin kodu, sest ei suutnud üksi hakkama saada.
Tahaksin sõjakirve maha matta ja kohtuotsuse tühistada, kuna olen otsustanud, et nii on lastele parem, peaasi, et oleks rahu.
Kuna kohtuotsus oli Ida-Viru Maakohtus, siis kuhu ma peaks pöörduma praegu, kuna elan praegu hoopis Tallinnas?
Olen juba seitse aastat tulutult lastele elatisraha oodanud, siis lõpuks sain laste isaga sellisele kompromissile, et edasi kasvatab tema meie lapsi. Olin sellega nõus, kuna kaotasin kodu, sest ei suutnud üksi hakkama saada.
Tahaksin sõjakirve maha matta ja kohtuotsuse tühistada, kuna olen otsustanud, et nii on lastele parem, peaasi, et oleks rahu.
Kuna kohtuotsus oli Ida-Viru Maakohtus, siis kuhu ma peaks pöörduma praegu, kuna elan praegu hoopis Tallinnas?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtuotsust tühistada pole võimalik ega ka vajalik. Kui asjaolud on muutunud, tuleb lihtsalt vastavalt sellele käituda ehk siis loobuda faktiliselt elatise nõudmisest laste isalt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas peale lisapuhkuse on veel täiendavalt õigus 7-päevasele invapuhkusele?28.11.2012
Töölepingus on fikseeritud puhkus 28 tööpäeva ja lisatud, et õigus 7-päevasele lisapuhkusele psühhoemotsionaalse pinge eest. Invaliidsust omaval inimesel on 28-päevase puhkuse korral õigus 7-päevasele lisapuhkusele (maksab sotsiaalamet). Ka meie asutuses sai invaliid varem 28+7 ja veel 7 päeva n.ö invapuhkust. Majandussurutise aastatel ei antud enam asutuse poolt 7 lisapuhkuse päeva, vaid 7 päeva invapuhkust. Kas see on õiguspärane ja kas nüüd peaks taas saama 28+7 ja veel 7 invapäeva? Kas oluline on lepingus fikseeritud põhipuhkus ja asutus võib kokkuleppel lisapuhkust määrata palju soovib ja kas sel juhul ikka invapuhkus kehtib? Kas on õigus saada lisapuhkust kätte tagantjärele? Tänades ja vastust oodates K.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töövõimetuspensioni saaval töötajal on õigus saada põhipuhkust kalendriaasta jooksul 35 (28+7) kalendripäeva (TLS § 57).
Tavapärast põhipuhkust ületavad 7 kalendripäeva hüvitatakse tööandjale riigieelarve vahenditest Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Riigieelarvest puhkusetasu osa hüvitamist reguleerib Vabariigi Valitsus oma määrusega (TLS § 66).
Puhkus aegub aasta jooksul, ehk siis, 2012.a põhipuhkust on võimalik kasutada kuni 31.12.2013.a.; 2011.a põhipuhkust vastavalt selle aasta 31. detsembrini.
Lepingus eraldi selle kohta märget olema ei pea, küll aga peab Teil olema töövõimetuspensionäri tunnistus, mis on lisapuhkuse saamise aluseks.
Tegemist on sisuliselt sama (7 kp) lisapuhkusega: TLS kohustab seda andma, Sotsiaalkindlustusamet hüvitab.
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas lapse eestkostjal on välismaale kolides õigus eestkostel laps endaga kaasa võtta?27.11.2012
Tere!
Kas lapse eestkostjal on välismaale kolides õigus eestkostel laps endaga kaasa võtta? Milliseid dokumente peab ta selleks täitma?
Kas lapse eestkostjal on välismaale kolides õigus eestkostel laps endaga kaasa võtta? Milliseid dokumente peab ta selleks täitma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eestkostjale kuulub PkS §-i 172 alusel nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus, seega ei tohiks olla takistusi, kui eestkostja soovib eestkostetavaga välismaale elama asuda. Kindlasti on aga oluline, et kolimine ei oleks vastuolus eestkostetava huvidega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand