Õigus

Mees oli algusest peale teadlik, et tema laps, aga hakkas enne sündi jonnima ja ütlema, et pole tema laps ja ei ilmunud kohale kui lapsele nime panek. Hetkel laps vallaslaps ja isa väldib raha maksmist. Siis kui laps sai 7-kuuseks, tegin oma kuludega DNA testi ära, sest tema keeldus maksmast. Mitte midagi ei muutunud peale "aitäh" lause, et kinkisin talle kaua oodatud tütre, kui sai testi vastused kätte. Järgmine kuu saab laps aastaseks ja huvi lapse vastu 0, sest põhjuseks toob, et kas kõik või mitte midagi - kas on pere tema reeglite ja tujude järgi või tühjad pihud.
Kas pean lihtsalt pöörduma kohtusse oma DNA paberiga või mis moodi see käib? Ja kas saan alates sünnist nõuda tagant järgi või sellest momendist kui saime DNA testi vastused?
ette tänades

Kas kohalik omavalitsus saab minu maa sisse mõõdetud erateed endale taotleda. Omavalitsus on teed küll mingil määral hooldanud omal algatusel. Minuga mingit lepingut ei ole sõlmitud. Kui me kokkuleppele ei saa, millised õigused on omavalitsusel? Kas nad saavad ilma kohtusse pöördumata teed endale taotleda ja kui, siis millistel alustel see toimub?

Tere!
Asjaõigusseaduses on
§ 151. Piirirajatis
(1) Kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest.

Kui kinnistu piir läheb täpselt müüri äärest (ja tegelikult on müür täielikult teise kinnistu piires.
Kas siis on kinnistud eraldatud teineteisest müüriga ehk see müür on tegelikult ühiskasutuses?
Või kui ei ole, siis kuidas on situatsioon, kui piir läheb ainult ühel väikesel osal üle müüri, kas siis on ainult see osa müürist ühiskasutuses?

Tänan

Tere!
Mida tähendab pärandiasjas 1/2 mõtteline osa korterist?
Tänan

Kohtupraktikas on eratee juurdepääsu kasutamise tasu suurus määratud vahel maamaksu alusel. Teatavasti osa omanikke enam maamaksu elamumaalt ei maksa. Kui suures ulatuses oleks mõistlik maksta eratee omanikule juurdepääsu kasutamise tasu, kui teeomaniku kinnisasja läbivat teelõiku kasutavad 16 kinnistu omanikud? Tee pindala on 200 m2 ja harilik turuväärtus ostu-müügi tehingute keskmise järgi 2,5 €. Teeomanik nõuab teekasutamise tasu 100 € igalt kasutajalt. Tee on antud kohas olnud üle 200 aasta ja muutus erateeks maaostueesõigusega erastamisel 1998. aastal. Teehoolduse lumelükkamise, teehööveldamise, okste lõikamise ja rohu niitmise teeb antud erateel kohalik omavalitsus.

Kui lapsevanemate suhtluskord määratakse kohtu kaudu, siis kas seda saab kunagi ka muuta? Kuhu peaks sellisel juhul pöörduma?

Tere,

Mure maksuametiga seoses enammakstud käibemaksuga. Nimelt juuni kuus tekkis firmal enammakstud käibemaks ligi 2900 eurot, peale mida hakkas asjaga tegelema revident (augustis). Ka mulle, kui juhatuse liikmele, oli üllatuseks, et firmale ostetud liiklusvahend (mida ma polnud ümber vormistanud) oli arestitud augusti alguses. Võtsin siis antud auto nö deklaratsiooni summast maha ja seega oli uus juuni deklaratsiooni summa 2800 eurot - sellest oli ka revidenti teavitatud. Aga revident oli maksuotsuse teinud siiski 2900 euro kohta. Maksuamet käis kohapeal ja tegi kõikidest asjadest, mis ettevõte juuni kuus ostis, pilti. Kuna tegemist on siiski ainult ühe kuu (juuni) enammakstud käibemaksu uurimisega, kas revidendil on õigus nõuda kontoväljavõtteid, lepinguid, arveid jne. kuni septembrikuuni? Olen saanud maksuametis ainult maksuotsuse kohta paberi, seda, mille alusel on maksuotsus tehtud, pole minuni jõudnud. Kas maksuotsuse tegemiseks ei peaks olema algatatud nö kontrollimenetlus? Kas mõistlik oleks pöörduda kõrgemate õigusorganite poole?
Maksuametnik küsis väga palju sellist infot, mida tegelikult antud kuu uurimiseks tegelikult vaja polekski.
Infoks veel niipalju, et ettevõtte tegeleb ehitusega.

Ette tänades,

Tere.
Tavapatrullpolitsei kiirmenetluse otsuses on kirjas "isik juhtis mootorsõidukit ja alustas ristmiku ületamist keelava punase fooritule põledes". Selline kirjeldus kindlasti ei vasta tõele ja politseil pole tõendit. Autojuht kinnitas seletuskirjas, et ristmiku ületamine algas kas rohelise tule vilkumise lõpphetkel või kollase tule põlemise alghetkel ning auto on ristmikult lahkunud enne punase tule süttimist. Tegemist on Tallinna Tartu mnt ja Laulupeo tn ristmikuga, kus õhtuti pimedal ajal vilgub roheline tuli vaid 2 korda (ehk 2 sekundit või isegi sellest lühemat aega). Mõnel järgmisel õhtul, pärast ebaõiglast süüdistust, õnnestus "rikkujal" näha ja põhjendada autojuhtide käitumist sel ristmikul, jälgides liiklust eemalt seisvast autost. Nimelt, juhul kui lennujaama poolt tulev autode rivi on ristmikust piisavalt kaugel, kõik jõuavad reageerida ning vähendavad kiirust õigeaegselt, nähes 2 korda vilkunud rohelist tuld. Juhul kui autode rivi on vahetult ristmiku ees, ei hakka eessõitjad äkiliselt pidurdama, nähes vilkuvat rohelist tuld, ennetades tagant otsasõitu ja tavaliselt jõuavad ületada ristmikku n-ö "rohe-kollase" tule põledes (kollane põleb ca 3 s). Nende järele sõitvad juhid avastavad ootamatult, et roheline tuli vilkus ebatavaliselt vähe ning juba kollast nähes suurendavad järsult kiirust või hoopis järsult pidurdavad, kui tunnevad, et tagasõitjad on piisavalt kaugel ja ei ohusta neid. Neid juhte, kes ei jõudnud reageerida ja hakkasid ristmikku ületama kollase tule põledes, oli seal üsna palju. Neid, kes alustasid ristmiku ületamist punase tule põledes, oli seal küll näha (kuid neid leidub viimasel ajal üha rohkem ka mujal, kus roheline vilgub piisavalt kaua). Loodetavasti on mainitud ristmikul liikluskaamera, mis fikseerib ebanormaalset olukorda. Seega tekib küsimus, milline seadus või norm paneb sel ristmikul vilkuma rohelist tuld vaid 2 korda (kui teistel sarnase liikluskoormusega kesklinna ristmikel vilgub roheline 3 korda või enam, mis rahustabki liiklust ja annab juhtidele reageerimisaega, eriti sügistalvel, kui teekate ristmikul võib olla libe)? Mis takistab 3-5 sekundi lisamist "rohe-kollasele" tsüklile? Kuidas nüüd tõestada kohtus oma süütust, kui politsei omab "muud tõendit" ehk "tunnistajat" vms, kuid tal ei saa olla reaalset tõendit olemata rikkumise kohta? Kas on piisav antud juhul tänavalt suvalise tunnistaja leidmine meelevaldse süüdistamise jaoks? Kas teine ametnik politseibussis on automaatselt usutav tunnistaja kohtu seisukohast, isegi siis kui videosalvestus näitaks süütust? Lugupidamisega, tänud soovituste eest.

Tere!
Pöördun Teie poole seoses oma pensionärist isa murega. Nimelt oli ta aastatel 1999-2003 ühe OÜ juhatuse ainuliige. OÜ tegevus on lõppenud ning OÜ-t enam ei eksisteeri. OÜ-l oli hulgiladu, kus töötas kodanik T. Nimetatud kodanik T. kuritarvitas minu isa usaldust ning tekitas laost kauba varastamisega OÜ-le üle 100.000 krooni suuruse kahju. Asi läks 1999.a. ka kohtusse, kus kodanik T tunnistati süüdi nimetatud kahju tekitamises. Varguse tõttu tekkis
OÜ-l võlg panga ees nimetatud summas.
Asi jäi pärast seda soiku - isa ei esitanud T.-le mingit nõuet, ma ei oska öelda, miks, ning keegi ei küsinud ka temalt mingeid rahasid.
Nüüd, aastal 2012 novembris sai isa kohtutäiturilt kirja, et hakatakse tema vanaduspensionist (mis on ca 400.- eurot) võlamakseid kinni pidama.
Küsin:
1. Kas siin ei ole võimalik kohaldada aegumist?
2. Kas on mingi võimalus, et kodanik T. ikkagi hakkaks enda tekitatud kahju hüvitama?
3. Al. 2002.a. on isa pensionär, kuid maksab oma pensionist tagasi võlga eraisikule ning seda igakuiselt kuni praeguseni. Olemas lihtkirjalik laenuleping, maksekorraldused. Kas täitur saab teisele võlausaldajale minevast summast kinni pidama hakata hoopis eelpoolmainitud panga summasid?
Palun nõu, mida teha. Tegelikult peaks ju võlga maksma T. kui kahju tekitaja?

Kas tööandjal on õigus teha pluss/miinus süsteemi? Vahel inimesed ikka teevad väikseid vigu, ka töö juures ja ülemus rääkis, et teeb pluss-miinus süsteemi. Kui kolm miinust täis, siis sellele järgneb karistus. Ma eeldan, et karistuseks on lisatasust 10%-30% mahavõtmine. Kas ta tohib lisatasust maha võtta?