Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas toimub pärimine kui pärija on vanglas?21.11.2011

Selgitan siis loo ära.
Korteriomanik ehk mu vanaema suri aasta alguses, ta ei pärandanud seda, kuid elasin temaga nelja-aastasest saadik koos, kui ta võttis mind lastekodust ära. Ta sai minu hooldusõigused ja ema minuga peale lastekodusse minekut ei suhelnud, samamoodi ka enda emaga, kes mind sealt ära võttis. Paar aastat tagasi pikalt uurides sain teada, et minu ema on vanglas ja ta on seal veel järgmise aasta lõpuni ning uurisin ka seda, et kes on siis esmane pärija, kas mina, kui inimene, kes vanaemaga koguaeg koos olnud või tema tütar, kes pole temaga aastakümneid suhelnud. Öeldi, et tema, kuid kas muud asjaolud ei loe? Et vanaema hoolitses minu eest terve elu, et olen siia sissekirjutatud, et maksan arveid jne. Elan ise hetkel siin korteris, kuid olen hirmul, et üks hetk tuleb ta välja ja ajab mind minu enda kodust minema. On see siis kindel, et tema saab selle või on ka minul võimalus?

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Seadusjärgse pärimise puhul on teiste pärijate puudumisel esimeseks pärijaks Teie ema. Juhul, kui Teie ema pärandist loobub, on pärijaks tema lapsed ehk siis Teie koos võimalike olemasolevate õdede-vendadega. Pärandist loobuda on võimalik 3 kuu jooksul alates hetkest, mil pärima õigustatud isik (antud juhul Teie ema) sai teada või pidi teada saama pärandaja (vanaema) surmast. Notar võib loobumisavalduse esitamiseks määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle.
Pärimise puhul ei arvestata reeglina seda, millised on olnud pärandaja ja pärijate suhted.
 

Küsimus: Testamendi järgi jäetud annak21.11.2011

Minule jäeti testamendiga annakuna eluaegne kasutamisõigus elamus ja kogu kinnistul. Samas oli minul sundosa saamise õigus seoses invaliidsusega. Kui ma notari juures kinnitan, et olen sundosa kätte saanud seoses annakuna, kas siis minu surma korral on minu alanejal sugulasel pärimisõigus annakust?
Kas ma peaksin loobuma annakust ja võtma sundosa vastu, et säiliks minu alanejal sugulasel õigus pärida peale minu surma?
Tänan

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Teie kirjast nähtub, et olete nii sundosa saamiseks õigustatud isik kui ka testamendiga annaku saamiseks õigustatud isik.
Kui sundosa saamiseks õigustatud isikule (Teile) on määratud annak, on PärS § 105 lg 4 kohaselt sundosanõue üksnes juhul, kui Te loobute annakust. Kui annaku väärtus on väiksem kui sundosa, võib isik nõuda pärijatelt sundosa ulatuses, mille ta annakuna sai vähem, kui ta sundosana oleks saanud.
PärS § 104 lg 5 kohaselt on sundosa nõue suunatud raha maksmisele, seega ei teki Teil õigust nõuda sundosa suurust osa pärandvarast, vaid selle väärtuses raha maksmist pärandvara arvelt. Nimetatud rahasumma saate pärandada oma alanejatele sugulastele.
Kasutusõigustega seonduv on reguleeritud asjaõigusseadusega (AÕS). Annakuna saadav eluaegne kasutusõigus lõppeb õigustatud isiku surmaga ning seda õigust ei ole võimalik edasi pärandada.
Seega, Te ei saa vastu võtta korraga nii annakut kui ka sundosa ning peate kaaluma, kas võtta vastu annakuna saadav eluaegne kasutusõigus või nõuda sundosa väärtuse hüvitamist.
 

Küsimus: Arendame vanemate talu, kuid hiljem on pärijateks ka teised õed-vennad31.10.2011

Mure siis selline, et elan oma perega vanemate juures. Kasvatame lihaveiseid aga kõik on vanemate oma. Talu arendamiseks võtsin isaga veel laenu aga nüüd kui tahaks siit osa enda nimele saada, ütlevad vanemad, et kui nemad ära surevad siis jääb ju kõik sulle, aga mul on ka kaks venda ning õde, kes ei tahaks ka nagu sellest talust loobuda, kuigi nad ei ela siin.
Mida ma peaks sellises olukorras tegema, et minul ja minu perel oleks ikka mingi kindlustunne, et meid siit kunagi välja ei visata?
Kas peaks tegema mingi pärimislepingu? Või kas vanemad saavad mingi osa üldse minu nimele kirjutada?

Ettetänades

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Pärimisseaduse kohaselt on võimalik pärimine seaduse, testamendi või pärimislepingu järgi. Seadusjärgse pärimise korral läheb pärandvara jagamisele kõigi õigustatud isikute vahel (üleelanud abikaasa ja lapsed või lapselapsed).
Arvestades Teie poolt kirjeldatud olukorda, oleks Teie huvidega kõige paremini kooskõlas, kui Teie vanemad teeksid vastastikuse testamendi, millega määraksid Teid pärijaks. Sellise testamendi eeliseks on see, et kui üks vanematest sureb, siis teine ei saa testamenti enam muuta. Samas tuleb arvestada, et testamendi peaksid tegema vanemad ilma sunnita, sest vastasel juhul võib sundi avaldanud isik osutuda pärimiskõlbmatuks.
Lisaks abikaasade vastastikuse testamendi tegemisele on vanematel õigus teha eraldi testamendid, millega määrata Teid ainupärijaks või kinkida kinnistu kas osaliselt või täielikult Teile.
 

Küsimus: Kaks pärandit, kas meie pärime ema osa?31.10.2011

Minu vanaema suri 5 kuud tagasi. Talle kuulus maja ja maa. Kuna testamenti ei ole, siis läheb vara jagamisele 4 (sealhulgas minu ema) lapse vahel. Minu ema suri aga 4 kuud tagasi ja talle kuulus korter. Kas see ema osa vanaema varast läheb nüüd meile (mulle ja õele-vennale)? Vanaema lastest keegi oma osast loobunud ei ole. Samuti ei ole pärimist algatatud. Kui meie nüüd ema pärandi vastu võtta tahame, et lahendada korteri saatus, siis kas see vanaema vastuvõtmata pärand võib saada takistuseks?

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Olete asjast õigesti aru saanud, Teie ema osa vanaema pärandist läheb peale ema surma jagamisele Teie, õe ja venna vahel (seda juhul, kui tegemist on seadusjärgse pärimisega ja testamenti tehtud ei ole).
Peale ema surma olete vanaema pärandvara seaduslikud pärijad ja võite pöörduda pärimismenetluse algatamiseks notari poole.
Kuivõrd tegemist on kahe eraldi pärimismenetlusega ning seadusjärgse pärimise korral ei ole emale kuulunud vara (korteri) pärijateks tema õed, siis ei takista ühe menetluse algatamata jätmine teise menetluse algatamist.
 

Küsimus: Pärimisasjade vormistamise tähtaeg31.10.2011

Vanaema suri 13. oktoobril 2010, testamenti ei teinud. Pärandi avanedes selgitati kirja teel, et meile kolmele lapselapsele kuulub meie surnud ema osa ehk siis kokku 45% kinnistust. Loobunud me ei ole. Sain aru, et asja vormistamiseks peame me kõik viis: meie kolm lapselast, onu ja elusolev vanaisa, minema notarisse. Seda ei ole siiani toimunud. Onu on avaldanud arvamust, et kaasomand ei ole hea mõte. Rohkem sel teemal juttu pole olnud. Vend on pidevalt välismaal tööl. Küsimus: kas ma peaksin jälgima ka mingit tähtaega? Kui kaua saab üks kinnistu niimoodi õhus olla? Kellele peaksid laekuma ja kes maksma sellisel ajal maamaksu arveid?

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Kuna keegi pole pärandist loobunud, siis loetakse, et pärand on kõigi pärima õigustatud isikute poolt vastu võetud ning pärandvarasse kuuluv kinnistu on kõigi pärijate ühisomandis. See tähendab, et kõigile pärijatele kuulub vastavalt pärandiosa suurusele mõtteline osa pärandist. Pärandvara kasutamine ja käsutamine toimub ühiselt vastavalt asjaõigusseaduse sätetele.
Teil on valida, kas nõuda pärandvara jagamist või jätkate pärandvara ühisusega.
Kohustuste täitmise eest vastutavad pärandvara ühisuse puhul kõik pärijad solidaarselt, mis tähendab, et võlausaldaja võib nõuda oma valikul kas kogu kohustuse täitmist ühelt pärijalt, kellele jääb teiste pärijate suhtes tagasinõudeõigus või kõigilt pärijatelt. Seega ei vabasta pärimisasja lõpuni menetlemata jätmine pärijaid maamaksu tasumise kohustusest ega ka muudest pärandvaral lasuvate kohustuste täitmisest.
 

Küsimus: Kui pärandist loobuda, kellele jääb kanda liisingu võlg?31.10.2011

Isa suri ja sooviks teada mida peab edasi tegema pärandi suhtes. Isa elas poja korteris (korter on poja nimel), mingit muud vara ei olnud, kuid on võetud kodutehnika järelmaks ja liising.
Kui pärandist loobuvad lapsed, kas siis võlad ikka jäävad ja kellele?
tänan

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Pärandvarasse kuuluvad nii õigused kui ka kohustused. Pärandvarasse kuuluvaid kohustusi tuleb täita siis, kui pärand vastu võetakse, enne seda ei ole võlausaldajal õigus kohustuste täitmist nõuda.
Pärimisseaduse kohaselt on Teil õigus pärand vastu võtta või sellest loobuda. Kui olete pärandist loobunud, siis seda enam vastu võtta ei saa. See kehtib kõigi pärijate suhtes.
Kui pärandist loobuvad kõik lapsed ja nende võimalikud alanejad sugulased, siis läheb pärand järgmise ringi pärijatele, nt vanematele, õdedele-vendadele, kes saavad valida, kas võtta pärand vastu või mitte.
Pärandist saab loobuda 3 kuu jooksul pärandaja surmast ja pärimisõigusest teada saamisest. Kui seda ei ole tähtaegselt tehtud, loetakse, et pärand on vastu võetud. Seega, kui soovite pärandist loobuda, tuleb pöörduda notari poole ning teha avaldus pärandist loobumiseks. Liisingulepingust tulenevad kohustused jäävad sellisel juhul selle pärija kanda, kes pärandi vastu võtab.
 

Küsimus: Pärandatud korteri müük18.10.2011

Lugupeetud Kairi

Selline küsimus, et pärisin korteri jaanuaris 2011 ja tahan teada, et kui ma nüüd korteri maha müün, kas ma siis pean riigile tulumaksu maksma? Kui suur see tulumaks siis on?

Lugupidamisega M

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Lugupeetud M
TMS § 15 lg 5 märgib, et tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui:
1) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana. TMS § 15 lg 6 täpsustab, et kui TMS § 15 lg 5 sätestatud maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana, ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. Kui kinnisasja, ehitist või korterit kasutati samaaegselt selle elukohana kasutamisega ka muul otstarbel, rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatud ruumide pindala suhtele.

Tulumaksumäär on hetkel 21%.
 

Küsimus: Korteri ümbervormistamine18.10.2011

Aastaid tagasi, kui meil oli korter ja suvila, sai otsustatud nii, et korteri kirjutasime ühe poja nimele ja suvila jääb teisele pojale. Elu läks aga teisiti. Suvila on müüdud ja see ei saanudki teisele pojale. Korter on aga esimese poja nimel ja meil nagu polegi midagi. Minu mure on see, et juhul kui peaks minu pojaga midagi juhtuma (näiteks ei suuda pangalaenu maksta), kas on targem uuesti enda nimele kirjutada ja kuidas seda siis teha? Poeg ei ela meiega, ta elab oma perega eraldi korteris ja see on ka tema nimel.

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere
Esitatud informatsiooni baasil on teie küsimusele ühest vastust väga keeruline anda. Kui omand on teilt üle läinud teie pojale, siis ei saa teie otsustada, kas korter kirjutada teie nimele tagasi või mitte, selle otsuse saab langetada kinnistu omanik, samuti selle kas kinnistu võõrandada või kinkida. Kui tekib olukord, kus teie poeg ei suuda pangalaenu maksta ja pank soovib laenu tagatiseks pandud vara realiseerida, ei oma eriti olulist tähtsust, kas hüpoteegiga koormatud kinnistu omanikuks olete teie või teie poeg.
 

Küsimus: Pärimismenetluse avaldus vorm18.10.2011

Kuidas tuleb vormistada pärimismenetluse algatamise avaldus kui testamendijärgseid pärijaid on mitu? Millist informatsiooni peab see avaldus sisaldama, kas on saadaval selle avalduse "tüüpvorm"?

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,

piisab, kui 1 pärijatest pöördub notarisse ja algatab pärimismenetluse, esitades selleks notarile vastava notariaalselt tõestatud avalduse.
 

Küsimus: Kui ei soovi pärandi osa, kas peab enne vastu võtma, et saaks kinkida?18.10.2011

Tere!
Suri minu kasuisa. Minu ema ja kasuisa olid abielus üle 30 aasta ja neil oli ühisvaraks korter, kus elab minu ema. Kasuisal on poeg ja kaks last, elab ka kasuisa õde. Keegi neist ei ole sellest pärandist huvitatud.
Kas poeg koos minu emaga on ainukesed pärijad?
Kui nad on ainukesed pärijad ja poeg loobub oma osast, kas siis tulevad mängu teised sugulased või saab ta oma osa loobumise asemel kinkida minu emale?
Kas poeg peab enne pärandi vastu võtma ja alles siis saab kinkida?
Kuidas oleks kõige mõistlikum käituda?

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,

Kui teie kasuisa testamenti ei vormistanud, siis seadusjärgseteks pärijateks on antud juhul abikaasa ehk Teie ema ja kasuisa poeg. Pärimisseaduse järgi on pärijatel aega otsustada, kas pärand vastu võtta või sellest loobuda, 3 kuud hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Pärijal on õigus pärand vastu võtta või sellest loobuda. Kui pärandist on loobutud, ei saa seda hiljem vastu võtta. Sugulased pärivad kolmes järjekorras. Esimese järjekorra sugulased on pärandaja alanejad sugulased (lapsed ja nende alanejad). Kui esimese järjekorra sugulasi ei ole või esimese järjekorra sugulased loobuvad pärandist, asuvad pärima teise järjekorra sugulased, kelleks on pärandaja vanemad ja nende alanejad ning kolmanda järjekorra sugulasteks on pärandaja vanavanemad ning nende alanejad sugulased. Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi esimese järjekorra pärijate kõrval mitte vähem, kui ¼ pärandist, teise järjekorra pärijate kõrval pärib abikaasa poole pärandist. Kui ei ole esimese- ega ka teise järjekorra pärijaid, pärib üleelanud abikaasa 100% pärandist.
Seega, kui teie kasuisa I ja II ringi pärijad loobuvad pärandist, oleks teie ema ainuke pärija. Kui teil on kahtlusi, et keegi pärijatest oma otsuses kahtleb, kuid teie kasuisa poeg ei soovi pärida, siis võib ta pärandi vastu võtta ja hiljem saadud pärandvara teie emale kinkida või müüa. Siinkohal peaks arvestama ka tulumaksu kohustusega.