Pärimisõigus

Vastus Teie küsimusele sõltub sellest, kas tegemist on seadusjärgse või testamendijärgse pärimisega.
Pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga.
Kui tegemist on seadusjärgse pärimisega, siis pärivad nii abikaasa kui ka alanejad sugulased (alanejate sugulaste korral ülenejad sugulased ja nende alanejad sugulased).
Kui ühisvara puhul kuulub pärandi hulka 1/2 ühisvarast, siis pärijate vahel lähekski jagamisele see 1/2 pärandist. Lahusvara puhul aga läheb pärimisele kogu lahusvara, mis jagatakse pärijate vahel.

Teie küsimusele annab vastuse pärimisseaduse § 88, mille lg 6 sätestab, et kui testaator on notariaalse testamendi koduse testamendiga tühistanud või seda muutnud ja kodune testament on kaotanud käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud korras kehtivuse, kehtib notariaalne testament.

Pärimisseaduse (PärS) § 118 kohaselt kui pärija kolme kuu jooksul peale pärandaja surmast teada saamist või teada saama pidamist ning oma pärimisõigusest teadasaamisest pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Seega, kui pärijad on otsustanud pärandist loobuda, tuleks neil teha loobumise avaldus, mille notar tõestab. Vastasel juhul loetakse pärand neile üle läinuks.
Võlausaldajatel ei ole õigust kohustuste täitmist nõuda enne, kui pärand on pärijale üle läinud.
Kui kõik seaduse järgi pärima õigustatud isikud pärimisest loobuvad, siis pärib vara kohalik omavalitsus.
Teie emal on võimalus antud situatsioonist siiski välja tulla, kuid selleks on vaja välja töötada strateegia lähtuvalt juhtumi konkreetsetest asjaoludest. Selleks tuleks Teil pöörduda pädeva õigusteenuse osutaja poole.

Kui abikaasad lahutasid abielu ning ei jaganud ühisvara, siis kuulub pärandvara hulka 1/2 ühisvarast. Üleelanud abikaasa osa pärandvara hulka ei kuulu. Lahutatud abikaasa ei kuulu seadusjärgsete pärijate ringi ning ei ole seega pärima õigustatud isikuks.
Seadusjärgseteks pärijateks on pärandaja vanavanematest alanejad sugulased. Pärandaja lahusvarasse kuuluva korteri pärivad tema seadusjärgsed pärijad.
Pärimismenetluse algatamiseks peab pärima õigustatud isik pöörduma notari poole.

Pärimiseks on vajalik alustada pärimismenetlust notari juures. Pöörduge notari poole, kes algatab Teie avalduse alusel pärimismenetluse.
Teie kirjelduse kohaselt on seadusjärgse pärimise korral pärima õigustatud isikuteks 5 õde-venda. Elukaaslast ei loeta pärimisseaduse kohaselt pärima õigustatud isikuks. Kui vennal oli tehtud testament, siis toimub pärimine testamendi järgi.

Kui ema sureb, siis seadusjärgse pärimise korral pärib abikaasa esimese järjekorra pärijate (pärandajate laste) kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Seega kui emal on kaks last ja abikaasa, siis pärib igaüks neist 1/3 pärandvarast. Pärandvarasse kuulub 1/2 abikaasade ühisvarast ja pärandaja lahusvara.
Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 105 kohaselt annab alaneja sugulane ülalpidamist enne ülenejat sugulast. Alanejate sugulaste ja ülenejate sugulaste puhul annab lähema astme sugulane ülalpidamist enne kaugema astme sugulast. Mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.
Kui mehel alanejaid sugulasi ei ole, siis seadusjärgse pärimise korral on pärijateks tema vanemad ja nende alanejad sugulased, s.o mehe vennad ning teie ema kui abikaasa. Teise ringi seadusjärgsete pärijate kõrval pärib abikaasa pärimisseaduse (PärS) § 16 lg 1 p-i 2 kohaselt poole pärandist.
Kui tehtud on testament, siis toimub pärimine testamendi järgi. See, kas kehtiv testament on tehtud enne või peale abiellumist, ei oma tähendust, sest pärandaja saab igal ajal testamenti vastavalt oma soovile muuta või selle tühistada. Testamendi olemasolu saab teada paraku ainult kas pärandaja käest küsides või pärandi avanedes ja pärimismenetluse alates.

Pärimisseaduse (PärS) § 2 kohaselt on pärand pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 kohaselt on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on varaks ka kõik esemed (mööbel, tehnika jm), mis elamus olid. Vara hulka kuulub ka laenukohustus (kui see ei ole veel lõppenud). Teie kirjast jääb arusaamatuks, kuidas olid esemed pärandaja raamatupidamises kajastatud, kas kui äritegevuse kulud või mingil põhjusel maha kantud.
Kui vara hulka kuulunud esemed olid raamatupidamises kajastatud äritegevuse kuluna, siis on tegemist puhtalt maksundusõigusliku küsimusega ning pärima õigustatud isikutel puudus õigus esemeid pärandvara hulgast eemaldada. Mõistlik oleks esmalt pöörduda selgituste saamiseks notari poole, kes pärimisasjaga tegeleb.

Kui pärima õigustatud isik 3 kuu jooksul peale pärandi avanemist pärandist loobumisest ei teata, siis loetakse, et ta on pärandvara vastu võtnud. Loobumisavaldus tuleb teha notari juures, kes selle tõestab. Pärandist loobumisel tuleb silmas pidada ka seda, et kui Teil või õel on lapsi, siis pärivad teie asemel abikaasa kõrval nemad. Kui lapsi ei ole või ka nemad loobuvad, siis pärivad abikaasa kõrval teise järjekorra seadusjärgsed pärijad ehk pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased. Kui ka neid ei ole, siis pärib kogu vara abikaasa üksinda.

Vastavalt pärimisseaduse (PärS) §-le 180 kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, kui kehtiva seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti (Pärs §§-d 180 – 190). Kuni 01. jaanuarini 2009. a kehtinud pärimisseaduse järgi tuli pärimiseks pärand vastu võtta. Kui tähtaegselt pärandit vastu ei võetud, siis reeglina pärimisõigus kaotati.
Teie kirjast jääb selgusetuks, kas peale kadunud pärija oli veel pärimiseks õigustatud isikuid ja kas keegi pärandi vastu võttis. Kui seadusjägseid pärijaid ei olnud, siis on viimase ringi pärijaks kohalik omavalitsus.
Korteri omandiõigust on võimalik kontrollida kinnistusraamatust https://kinnistusraamat.rik.ee/detailparing/Login.aspx .

Vastavalt kehtiva pärimisseaduse (PärS) §-le 180 kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud õigust. Pärandi avanemise aeg on pärandaja surma aeg. Õigusliku olukorra selgitamiseks oleks vaja teada täpset pärandi avanemise aega.
2001. a kehtinud pärimisseaduse kohaselt oli pärimiseks vajalik pärandi vastuvõtmine. Kui isik, kellele pärandvara testamendiga määrati, pärandvara tähtaegselt vastu ei võtnud, loeti ta pärandist loobunuks. See, kas testamendiga määratud isiku loobumisel pärandist toimub pärimine seaduse järgi, sõltub muuhulgas testamendis tehtud korraldustest. Kehtinud pärimisseaduse § 40 lg 1 kohaselt võis testaator nimetada pärija asemele ühe või mitu asepärijat juhuks, kui pärijaks nimetatud isik sureb enne pärandi avanemist, loobub pärandist, ei võta pärandit vastu või on pärimiskõlbmatu. Kui testamendis sellist korraldust tehtud ei ole, siis toimub seadusjärgne pärimine.