Pärimisõigus
Küsimus: Kas omakäelise testamendiga seatud tingimus kehtib?07.10.2011
Tere.
Kas selline käsitsi kirjutatud testament on kehtiv, kus ma pärandan maja kahele lapselapsele aga tingimusega, et nad ilma mu lapse nõusolekuta seda müüa ei saa ja samuti jääb lapsele elu lõpuni seeselamise õigus?
Kas selline käsitsi kirjutatud testament on kehtiv, kus ma pärandan maja kahele lapselapsele aga tingimusega, et nad ilma mu lapse nõusolekuta seda müüa ei saa ja samuti jääb lapsele elu lõpuni seeselamise õigus?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
kodune testament ise, kui on järgitud seaduses ettenähtud kriteeriume, on kehtiv, kuid asjaõiguslikud piirangud tuleb siiski vormistada seaduses ette nähtud vormis, milleks on notariaalne vorm. Seega, kui soovite, et teie lapsele jääks kinnistu eluaegne kasutusõigus ja kohaldada võõrandamise piiranguid, tuleb teil pöörduda notarisse.
Küsimus: Kas on vajalik pärimistõend?07.10.2011
Tere!
2010. aastal suri isik, kelle nimel oli maja ja paar hektarit maad. Majja jäi elama abikaasa (maja ehitasid nad abielu ajal koos). Paaril on kaks täiskasvanud tütart, kes elavad eraldi. Kas abikaasal on vaja algatada pärimist ja omada pärimistõendit? Lapsed ega ka abikaasa ise ei soovi tema eluajal mingeid teginguid maja ja maaga teha.
Kui tekib vajadus, siis kui palju maksab notari juures kogu pärimisega seotud protseduur?
Tänades
2010. aastal suri isik, kelle nimel oli maja ja paar hektarit maad. Majja jäi elama abikaasa (maja ehitasid nad abielu ajal koos). Paaril on kaks täiskasvanud tütart, kes elavad eraldi. Kas abikaasal on vaja algatada pärimist ja omada pärimistõendit? Lapsed ega ka abikaasa ise ei soovi tema eluajal mingeid teginguid maja ja maaga teha.
Kui tekib vajadus, siis kui palju maksab notari juures kogu pärimisega seotud protseduur?
Tänades
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
01.01.2009.a jõustunud pärimisseaduse järgselt läheb pärand pärijale üle, kui pärija saab teada või peab teada saama pärija surmast ning oma pärimisõigusest. Seega faktiliselt on pärand pärijate poolt seaduse järgi vastu võetud ehkki vajalikud dokumendid on vormistamata jäetud. Pärimisega seotud protseduuri maksumus on seotud osaliselt ka vara maksumusega, seega soovitan antud konkreetse pärimisasja kulude väljaselgitamiseks pöörduda informatsiooni saamiseks notarisse.
Küsimus: Päritava majaosa müük07.10.2011
Tere!
Minu lähedane sugulane elab majas, kus elab kaks perekonda. Pool majast kuulub talle, mis on pärandatud mulle. Tahaksin teada, et kas peale majaosa omaniku surma on mulle pärandatud majaosa võimalik kohe müüa või on see võimalik alles mõne aja pärast ja kas teise majapoole omanikel on sel juhul eelisjärjekord ostmisel või saab seda müüa kohe kolmandale isikule?
Aitäh!
Minu lähedane sugulane elab majas, kus elab kaks perekonda. Pool majast kuulub talle, mis on pärandatud mulle. Tahaksin teada, et kas peale majaosa omaniku surma on mulle pärandatud majaosa võimalik kohe müüa või on see võimalik alles mõne aja pärast ja kas teise majapoole omanikel on sel juhul eelisjärjekord ostmisel või saab seda müüa kohe kolmandale isikule?
Aitäh!
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Pärandi avanemisel läheb pärand pärijale üle. Pärija peab enne pärandvara käsutamist tegema vajalikud seaduses ette nähtud toimingud nt alustama pärimismenetlust. Pärimismenetluse algatamiseks esitab pärija notarile avalduse. Notar väljastab pärijale pärimistunnistuse, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. Märgite, et majas elab kaks perekonda, kuid selgusetuks jääb millised on omandisuhted. Juhul, kui kinnisasi on kaasomandis, on teistel kaasomanikel eelisostuõigus.
Küsimus: Kes ei tohi olla koduse testamendi tunnistajateks?07.10.2011
Kui abikaasa teeb kodus abikaasale testamendi kahe tunnistaja juuresolekul, siis millises sugulusvahekorras ei tohi olla tunnistaja? Ema, isa, tütar või poeg ei tohi olla tunnistajateks, seega kes siis võib?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline.
Tunnistajaks ei või olla isik, kelle enda või kelle üleneja või alaneja sugulase, venna või õe või nende alaneja sugulase või abikaasa või abikaasa üleneja või alaneja sugulase kasuks testament tehakse.
Küsimus: Pärimine Rootsi riigis07.10.2011
Tere!
Soovin teada pärimise kohta Rootsi riigis (ise elan Eestis). Asjaolud on järgmised:
Minu vanaisa suri 1985.a Alingsasis Rootsis. Enne seda oli ta teinud 1975.a testamendi oma elukaaslasele Rootsis, kes peale surma ka päris kogu vanaisa vara. Võtsin testamendi oma allkirjaga vastu. Kuu aja pärast suri ka vanaisa elukaaslane ja kuna tal pärijaid polnud, läks vara riigile. Kui vanaisal poleks olnud testamenti oma elukaaslasele, siis oleksin mina olnud ainuke pärija kui tema alanev veresugulane.
Testamendis on ka lõige, mis käsitleb pärandi seadusliku osa (rootsi k. laglott) küsimust. Laglott peaks olema pool osa pärandist ehk sundosa.
Seega minu küsimus seisneb selles, et kui pikk aeg on pärandi sundosa sisse andmiseks Rootsi riigis (oleks nagu kuulnud, et 30 aastat, on see võimalik?). Kas nimetatud asjaoludest lähtuvalt võib minu nõudeõigus ka välistatud olla?
Ette tänades
Soovin teada pärimise kohta Rootsi riigis (ise elan Eestis). Asjaolud on järgmised:
Minu vanaisa suri 1985.a Alingsasis Rootsis. Enne seda oli ta teinud 1975.a testamendi oma elukaaslasele Rootsis, kes peale surma ka päris kogu vanaisa vara. Võtsin testamendi oma allkirjaga vastu. Kuu aja pärast suri ka vanaisa elukaaslane ja kuna tal pärijaid polnud, läks vara riigile. Kui vanaisal poleks olnud testamenti oma elukaaslasele, siis oleksin mina olnud ainuke pärija kui tema alanev veresugulane.
Testamendis on ka lõige, mis käsitleb pärandi seadusliku osa (rootsi k. laglott) küsimust. Laglott peaks olema pool osa pärandist ehk sundosa.
Seega minu küsimus seisneb selles, et kui pikk aeg on pärandi sundosa sisse andmiseks Rootsi riigis (oleks nagu kuulnud, et 30 aastat, on see võimalik?). Kas nimetatud asjaoludest lähtuvalt võib minu nõudeõigus ka välistatud olla?
Ette tänades
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
antud olukorras soovitaksin Teil pöörduda ennekõike kas Rootsi Saatkonna poole Eestis, et ammutada esialgset informatsiooni pärimismenetluse ja selle tähtaegade kohta Rootsis või võtke palun ühendust mõne advokaadiga Rootsist.
Küsimus: Pärimine kui pärandajal on pangalaenud07.10.2011
Tere!
Minu abikaasa suri mõned päevad tagasi. Temast jäid maha maja ja kaks autot, mis olid kõik tema nimel kuid muretsetud meie ühise abielu jooksul. Meil on ka kolm ühist tütart (kes kõik on täiskasvanud). Minu küsimus oleks selline, et maja oli koormatud hüpoteegiga ja mehel oli veel ka tagatiseta väikelaen ning krediitkaart (mis oli tühi). Kas pärijad peavad maksma ainult hüpoteeki maja eest või ka muud laenud? Pärimisseadus ütleb, et kohustusi ei saa pärida, aga tagatiseta väikelaen ja krediitkaardi võlad olid ju abikaasa kohustused panga ees. Sõna tagatiseta tähendabki ju seda, et pole tagatist või kuidas? Kui pärijad peavad edasi maksma, siis on ju tagatis olemas. Millistes osades jagunevad võlad kui pärand vastu võetakse? Aga kui ei ole raha notari juurde minekuks, kas siis saab võlgasid pärijatelt nõuda (kui pole pärandit vastu võetud)? Ja mis saab siis üldse selle varaga kui lihtsalt puudub raha mingeidki toiminguid ette võtta? Kas mina kui abikaasa pean ka oma osa notariaalselt üle võtma või ainult mehelt päritava osa?
Minu abikaasa suri mõned päevad tagasi. Temast jäid maha maja ja kaks autot, mis olid kõik tema nimel kuid muretsetud meie ühise abielu jooksul. Meil on ka kolm ühist tütart (kes kõik on täiskasvanud). Minu küsimus oleks selline, et maja oli koormatud hüpoteegiga ja mehel oli veel ka tagatiseta väikelaen ning krediitkaart (mis oli tühi). Kas pärijad peavad maksma ainult hüpoteeki maja eest või ka muud laenud? Pärimisseadus ütleb, et kohustusi ei saa pärida, aga tagatiseta väikelaen ja krediitkaardi võlad olid ju abikaasa kohustused panga ees. Sõna tagatiseta tähendabki ju seda, et pole tagatist või kuidas? Kui pärijad peavad edasi maksma, siis on ju tagatis olemas. Millistes osades jagunevad võlad kui pärand vastu võetakse? Aga kui ei ole raha notari juurde minekuks, kas siis saab võlgasid pärijatelt nõuda (kui pole pärandit vastu võetud)? Ja mis saab siis üldse selle varaga kui lihtsalt puudub raha mingeidki toiminguid ette võtta? Kas mina kui abikaasa pean ka oma osa notariaalselt üle võtma või ainult mehelt päritava osa?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
minu siiras kaastunne teile abikaasa kaotuse puhul!
Pärandiks on pärandaja vara. Varaks loetakse TsÜS § 66 kohaselt isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Pärandiks ei loeta pärandaja õigusi ja kohustusi, mis on seadusest tulenevalt või oma olemuselt seotud lahutamatult pärandaja isikuga. Kui te ei ole päris kindel, milliseid laenukohustusi on pärandaja võtnud ega ole kindel, kas pärandvarast piisab pärandaja kohustuste täitmiseks, siis soovitaksin teha pärandvara inventuur. Sellisel juhul ei pea pärija pärandaja kohustusi kandma oma vara arvelt. Pärandist saate loobuda ainult notari juures vastava avalduse tegemisega, kui 3 kuu jooksul pärandi avanemisest või pärandi avanemisest teada saamisest ei ole pärija pärandist loobunud loetakse, et pärija on pärandi vastu võtnud ja sellisel juhul kanduvad pärandaja õigused ja kohustused pärijatele üle.
Küsimus: Kas kingi saajal tekib kohustus kinkija hooldusarveid maksta?07.10.2011
Olukord järgmine - vanatädi (lesk, lapsi ei ole) otsustab oma korteri kinkida (kinkelepinguga) oma õe lapselapsele. Siit ka küsimus - juhul kui vanatädi peaks minema hooldekodusse, siis kas nn kingituse saajal (õe lapselapsel) lasub kohustus maksta oma vanatädi eest riiklikus hooldekodus või ei?
Ettetänades L.
Ettetänades L.
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Kinkelepinguga võib kingisaajale ette näha koormisi või kohustusi. Ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseaduse § 96, mille kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Küsimus: Mure alaealisele tehtud testamendi pärast03.10.2011
Lapse emana on mure lapsele tehtud testamendi pärast. Testamendi tegijaks on lapse eakas isa ja pärijaks tema (me ei ole abielus; meie ühine) alaealine laps.
Testamendis on pärandvara hulka kuuluva kinnistu (suvila) eelpärijaks määranud testamendi tegija (tal on mitu täiskasvanud last) oma tütre eelmisest abielust, tingimusel, et eelpärija tohib kinnistut käsutada järelpärija vajadusteks (kasvatus- ja koolituskulud) ning kohustub kinnistut heaperemehelikult hooldama ja järelpärijale üle andma tema 18 aastaseks saamisel (praegu on laps 11-aastane). Küsimus on selles, et mis kaasneb sellise tehinguga: kuidas hinnata kulutusi, mida eelpärija teeb kinnistu heaperemehelikul hooldamisel ja mis hiljem tuleb järelpärijal kompenseerida? Kas kulutused võivad aastatega olla suuremad kui päritav vara? Kas eelpärija võib seada hüpoteeke jms.
Teine küsimus probleemiga seoses - kas alaealisele võib kinkida kinnistut (kaasnevad ju kohustused, maamaks jne).
Testamendis on pärandvara hulka kuuluva kinnistu (suvila) eelpärijaks määranud testamendi tegija (tal on mitu täiskasvanud last) oma tütre eelmisest abielust, tingimusel, et eelpärija tohib kinnistut käsutada järelpärija vajadusteks (kasvatus- ja koolituskulud) ning kohustub kinnistut heaperemehelikult hooldama ja järelpärijale üle andma tema 18 aastaseks saamisel (praegu on laps 11-aastane). Küsimus on selles, et mis kaasneb sellise tehinguga: kuidas hinnata kulutusi, mida eelpärija teeb kinnistu heaperemehelikul hooldamisel ja mis hiljem tuleb järelpärijal kompenseerida? Kas kulutused võivad aastatega olla suuremad kui päritav vara? Kas eelpärija võib seada hüpoteeke jms.
Teine küsimus probleemiga seoses - kas alaealisele võib kinkida kinnistut (kaasnevad ju kohustused, maamaks jne).
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Kuidas antud olukorras kulutusi hinnata, oleneb kindlasti konkreetsest objektist ja selle korrasolekust. Kas kulutused on mõistlikud ja põhjendatud, tuleb jällegi hinnata konkreetsest objektist lähtuvalt. Kui kulutused on tehtud põhjendamatult, ei pea selliseid kulutusi korvama. Vaidluse korral võib kaasata eksperte.
Kui eelpärija tegevuse või tema varalise seisundi tõttu tekib järelpärijal põhjendatud kahtlus, et tema õigusi võidakse oluliselt rikkuda, võib ta nõuda, et eelpärija tema õigused tagaks.
Kui pärimisõigus läheb üle järelpärijale, on eelpärija kohustatud pärandvara üle andma. Pärandvara peab üle andma sellises seisukorras, nagu see peaks olema üleandmiseni kestnud heaperemeheliku valitsemise korral. Järelpärijale ülemineva pärandi hulka kuulub vara, mille eelpärija on omandanud pärandisse kuuluva õiguse alusel või pärandi arvel või hüvitisena pärandvara hulka kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest. Eelpärija peab järelpärija nõudel esitama talle pärandi valitsemise aruande. Eelpärija ei vastuta järelpärija ees pärandvara väärtuse vähenemise eest, kui ta on vara heaperemehelikult valitsenud. Eelpärija ei vastuta järelpärija ees ka siis, kui ta on pärandvara ära tarvitanud oma oludele vastava tavalise tarbimise piires.
Järelpärimise õiguse tekkimisest alates ei ole eelpärija enam pärija ja pärand läheb üle järelpärijale. Järelpärimise tähtpäeva või tingimuse saabumisel kohaldatakse Pärimisseaduse § 110–146. Pärandist loobumise tähtaeg (3 kuud) hakkab kulgema alates järelpärimise tähtpäevast või hetkest, kui järelpärija saab järelpärimise tingimuse saabumisest teada või peab sellest teada saama. Kui järelpärija loobub pärandist või on pärimiskõlbmatu, jääb pärand eelpärijale, kui testamendist ei tulene teisiti.
Lugupidamisega
Kairi Pobbul
Küsimus: Mis aja jooksul peab pärija minema notari juurde?22.09.2011
Tere.
Mis aja jooksul peab minema notari juurde, kui oled käsitsi kirjutatud testamendi järgi pärija?
Mis aja jooksul peab minema notari juurde, kui oled käsitsi kirjutatud testamendi järgi pärija?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
3 kuu jooksul alates hetkest, mil pärija sai teada või pidi teada saama pärandaja surmast või oma pärimisõigusest. Juhul, kui pärija 3 kuu jooksul ei ole pärandist loobunud, loetakse, et ta on pärandi vastu võtnud.
Küsimus: Pärimisest loobumine testamendi tegija eluajal08.09.2011
Tere,
Testament on koostatud 1994. aastal ja sisu on järgmine "kogu oma vara, mis mulle kuulub minu surma päeval, ükskõik kus see asub ja millest koosneb pärandan...".
Soovin teada, kas siin on tegemist ainult vallasvaraga ja kinnistu (hoone koos maaga) ei kuulu pärimisele?
Samuti soovin teada kuidas saab sellest loobuda pärandi saaja poolt, pärandaja eluajal, pärast surma?
Tervitades M
Testament on koostatud 1994. aastal ja sisu on järgmine "kogu oma vara, mis mulle kuulub minu surma päeval, ükskõik kus see asub ja millest koosneb pärandan...".
Soovin teada, kas siin on tegemist ainult vallasvaraga ja kinnistu (hoone koos maaga) ei kuulu pärimisele?
Samuti soovin teada kuidas saab sellest loobuda pärandi saaja poolt, pärandaja eluajal, pärast surma?
Tervitades M
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Kui testaator on pärandanud kogu oma vara, siis eeldatavasti hõlmab selline sõnastus nii vallas- kui ka kinnisvara.
Pärandi avanemise ajaks loetakse pärandaja surmapäeva. Pärandist loobuda või vastu võtta on võimalik peale pärandi avanemist. Pärandist loobumise korral peab pärija ise aktiivsust üles näitama ja peale pärandi avanemist kolme kuu jooksul pärandist loobuma, vastasel juhul muutub ta pärijaks, kellele lähevad üle kõik pärandiga seotud õigused ja kohustused.