Pärimisõigus

Teie kirjast jääb selgusetuks, kas kogu pärimine toimub testamendi alusel või on testament tehtud vaid osa vara pärandamiseks. Samuti jääb selgusetuks, kas pärand on jäetud nii Teile kui tädile testamendiga või pärib tädi seadusjärgselt.
PärS § 124 lg 1 sätestab, et kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist.

Pärandvarasse kuuluvad kõik pärandajale kuulunud õigused ja kohustused, mis ei olnud lahutamatult tema isikuga seotud. Kas pärandvarasse kuuluv elamu oli pärandja lahusvara või ühisvara, sõltub muuhulgas ka sellest, millal elamu koos maaga kinnistati ja kinnistusregistrisse kanti. Ühisvara koosseisust sõltub ka pärandvara suurus, sest ühisvarasse kuulunud varast läheb pärimisele 1/2 ning teine osa jääb abikaasa omandisse. Sellest omakorda sõltub pärandvara koosseis ja ka osade suurus.
Juhul, kui pärandaja testamenti ei teinud, toimub pärimine seaduse järgi. PärS § 11 lg 1 kohaselt on seadusjärgsed pärijad pärandaja abikaasa ja pärimisseaduses nimetatud sugulased. Kuivõrd pärijateks on nii abikaasa kui ka alanejad sugulased, siis läheb pärandvara jagamisele nende vahel. Seega ei saa Teie isa pärandvarast käesoleval juhul osa isa seaduslike laste emad ega ka abikaasa lapsed.
PärS § 124 lg 1 sätestab, et kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Seega ei saa loobuda kellegi kasuks, vaid pärimisõigus läheb üle seaduses nimetatud isiku(te)le.
PärS § 16 lg 1 p-i 1 kohaselt pärib abikaasa käesoleval juhul 1/4 pärandvarast ning ülejäänud 3/4 läheb jagamisele pärandaja laste vahel. Kui lapsi on 8, saab igaüks 3/32 pärandvarast.
Kui pärandi võtab vastu mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt ning pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid (vt asjaõigusseaduse §§-d 71–79).

Pärimisseadus võimaldab sõlmida pärandajal ja teisel isikul pärimislepingu. Pärimisleping sõlmitakse notariaalselt tõestatud vormis. PärS § 102 lg 1 kohaselt võib pärimislepingu või selles sisalduva korralduse lepingupoolte eluajal tühistada lepingu sõlminud isikute vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega või uue pärimislepinguga.
Teie poolt kirjeldatud tulevikus aset leida võiva sündmuse välistamiseks peaks pärimisleping sobima küll. Pärimislepingu sõlmimiseks tuleks Teil koos pärandajaga pöörduda notari poole.

Teie kirjast ei selgu, kas onu jättis Teile testamendiga kogu oma vara, murdosa oma varast või loetletud asjad oma varast. Kui testamendiga on jäetud Teile korteriomand, siis on tegemist annakuga pärimisseaduse (PärS) § 56 mõttes. Annak on nõudeõigus pärijate vastu, st et pärijad peavad pärast isiku surma annaku (korteriomandi) annakusaajale üle andma. Kui teisi pärijaiid ei olnud, siis olete nii seadusjärgne pärija kui ka annakusaaja. Pärijale lähevad üle nii õigused kui ka kohustused. Annak täidetakse pärandvara arvelt.
Notari poole tuleb pöörduda, et algatada pärimismenetlus. Õigus nõuda annaku täitmist tekib hetkest, kui pärand on vastu võetud.
Panga poole saate pöörduda pärimistunnistusega alles siis, kui olete pärandi vastu võtnud.

Kui testamendiga jäeti vennatütrele kogu pärandvarast 1 asi ehk käesoleval juhul korteriomand, siis on tegemist annakuga pärimisseaduse (PärS) § 56 mõttes. Annak on nõudeõigus pärijate vastu, st et pärijad peavad pärast isiku surma annaku (korteriomandi) annakusaajale üle andma.
Pärijal on õigus pärand vastu võtta või sellest loobuda. Kui pärija ei ole tähtaegselt pärandist loobunud, siis loetakse, et ta on selle vastu võtnud. Juhul, kui vennatütar seadusjärgsest pärimisest loobub, jääb tal tulenevalt PärS § 61 lg-st 3 ikkagi õigus annakule. Seadusjärgselt päritava vara pärimisõigus läheb aga järgmisele pärima õigustatud iskule, kes pärandist ei soovi loobuda.
PärS § 58 kohaselt täidetakse annakut pärandist saadava vara ulatuses ning kui pärandvarast annaku täitmiseks ei jätku, vähendatakse annakut. Annakut ei pea täitma, kui pärandaja varast ei jätku tema kohustuste katmiseks vahendeid. PärS § 61 lg 2 kohaselt on annakusaajast pärijal iseenda ja annaku teiste saajate vastu samad kohustused kui teistel pärijatel, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti.
Olenemata sellest, kas vennatütar pärib lisaks testamendile ka seadusjärgselt või otsustab seadusjärgsest pärimisest loobuda, täidetakse annak muu pärandvara arvelt. Sõltuvalt õiguste ja kohustuste vahekorrast tuleks kaaluda erinevaid võimalusi.

Pärast pärimismenetluse algatamist avaldab notar teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Igaühel on võimalik tutvuda teadaannete lehel avaldatud teadetega aadressil http://www.ametlikudteadaanded.ee/.
Teates märgitakse, millise notari juures on menetlus algatatud ja mis ajal on kavandatud pärimistunnistus välja anda.
Notar saadab teated ka teistele võimalikele pärijatele, kelle andmed on talle esitatud, et nad saaksid otsustada, kas nad soovivad pärida või soovivad pärandist loobuda. Kui pärimismenetluse algatanud pärija või muu isik ei tea teiste pärijate aadresse või nimesid, siis avaldab notar väljaandes Ametlikud Teadaanded üleskutsemenetluse, kus palub kõigil isikutel, kes neid andmeid võivad teada, nendest teatada.
Lisaks eelnevale võite ka ise, kui potentsiaalne pärija, pöörduda notari poole, et oma võimalik pärimisõigus välja selgitada.

Pärimisest loobumisel tuleb selleks avaldus notarile teha seaduses sätestatud tähtaja jooksul, milleks on pärimisseaduse (PärS) § 119 lg 1 kohaselt 3 kuud, mida notar võib pärima õigustatud isiku avalduse alusel mõjuva põhjuse olemasolul kas pikendada või määrata uue tähtaja.
Pärandist loobumiseks tuleb vastavalt PärS 118 lg-le 3 esitada notarile avaldus, mille notar tõestab. Juhul, kui pärima õigustatud isik elab välismaal ning tal ei ole võimalik Eestisse tulla, tuleb loobumisavaldus teha välisriigi notari juures, kes selle tõestab, vajadusel apostillib ning seejärel tuleb avaldus saata Eestis pärimisasjaga tegelevale notarile.

Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise ja pärimisregistri pidamise kord § 13. Pärandist loobumise avalduse tõestamine
(1) Pärandist loobumise avalduse tõestamiseks koostab notar notariaalakti vastavalt «Tõestamisseaduse» 2. peatükile.
(2) Notar tõestab pärandist loobumise avalduse samal ajal pärimismenetluse algatamise avaldusega või kui pärimisregistri andmetel on pärimismenetlus juba algatatud.
(3) Pärandist loobumise avalduses märgitakse järgmised andmed:
1) pärandist loobuja ees- ja perekonnanimi ning isikukood ja elukoht;
2) pärandaja ees- ja perekonnanimi, isikukood;
3) pärandaja surma kuupäev ja aasta;
4) pärimisõiguse alus ja seadusjärgse pärimise puhul sugulusside;
5) kuupäev, millal pärandist loobuja sai teada pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest;
6) pärandist loobunu asemel pärima õigustatud isikute ees- ja perekonnanimi, isikukood ning andmed elukoha kohta.
(4) Kui notarile on esitatud notariaalselt tõestamata pärandist loobumise avaldus, tagastab notar selle viivitamata ning selgitab notar avaldajale avalduse notariaalse tõestamise vajalikkust ja vormikohase avalduse esitamata jätmise tagajärgi. Kui notariaalselt tõestatud avalduse esitamine ei ole pärandist loobumise tähtaja jooksul võimalik, selgitab notar avaldajale tähtaja pikendamise või uue tähtaja määramise taotlemise võimalust.
(5) Pärima õigustatud isiku pärandist loobumise korral saadab notar selle kohta teate isikutele, kellel on õigus astuda pärandist loobunu asemele, ja annab neile teada nende õigusest võtta pärand vastu või seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärandist loobuda.
(6) Kui pärandist loobumise avalduse tõestab notar, kes ei vii pärimismenetlust läbi, edastab ta avalduse digitaalselt kinnitatud ärakirja viivitamata e-posti teel pärimismenetlust läbiviivale notarile. Pärimismenetlust läbiviiv notar saadab viivitamata e-posti teel kinnituse avalduse ärakirja kättesaamise kohta. Avalduse ärakiri loetakse edastatuks kinnituse kättesaamisega. Avalduse ärakirja valmistamise ja edastamise eest notari tasu ei võeta. Sätet kohaldatakse ka pärandi vastuvõtmise avalduse ärakirja edastamisele.

Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 147 lg-le 4 on lapsendada võimalik ainult alaealist. Seega, kui Teie abikaasa ei ole lapsi lapsendanud, siis enam seda teha ei saa.
See, millise riigi õigust pärimisele kohaldatakse, sõltub sellest, kas Teie ja Teie abikaasa, kui pärandajate, viimane elukoht on enne pärandi avanemist Eestis või Prantsusmaal. Vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) §-le 24 kohaldatakse pärimisele pärandaja viimase elukohariigi õigust. Õiguse valikut on võimalik siiski ka pärimislepingu või testamendiga muuta ning määrata kohaldatavaks õiguseks pärandaja kodakondsuse riigi õigus.
Prantsusmaal kehtiva pärimisõiguse väljaselgitamiseks tuleks Teil pöörduda sealse juristi või notari poole.
Teie kirjast nähtub, et Teil on abikaasaga ühisvara. Eesti õiguse kohaselt on ühe abikaasa surma korral pärandvaraks pool ühivarast ja surnud abikaasa lahusvara, mis kuulub jagamisele pärijate vahel. Seega, rääkides testamendijärgsest pärimisest, saab kumbki abikaasa teha eraldi testamendi, millega pärandab oma osa varast testamendiga nimetatud isikutele (antud juhul Teie lastele) või vastastikuse testamendi. Vastastikune testament on abikaasade ühine testament, milles abikaasad nimetavad teineteise vastastikku oma pärijaks, kuid abikaasad võivad abikaasade vastastikuses testamendis määrata ka, kellele läheb üleelanud abikaasa pärand üle tema surma korral või teha muid korraldusi. Antud juhul oleks mõistlik kaaluda vastastikuse testamendi tegemist, sest seda ei saa abikaasa, kes sureb hiljem, enam üksinda muuta.
Eestis tehtud notariaalne testament kehtib Prantsusmaal ja vastupidi. Vastastikuse testamendi tegemisel tuleb juhinduda testamendi tegemise aja elukohariigi õigusest, kui kohaldatavaks õiguseks ei määrata testamendiga kodakondsuse riigi õigust.

Teie küsimusest ei selgu, kas olete juba pärandi vastu võtnud või mitte, seega on raske ka ühest vastust anda. Juhul, kui olete pärandi vastu võtnud, olete äriühingu seaduslik esindaja ja sellisel juhul on Teil kõik õigused äriühingu majandusliku olukorra välja selgitamiseks. Juhul, kui Te ei ole pärandit veel vastu võtnud, siis ei ole Teile üle läinud ka õigus äriühingus mingeid toiminguid teostada. On olemas avalikud registrid, millest on võimalik ettevõtte majandusnäitajate kohta infot hankida. Lisaks eelnevale, et vältida ebameeldivaid üllatusi, tasuks kaaluda pärandvarale inventuuri tegemise taotlemist. Reeglina on inventuuri läbiviijaks kohtutäitur. Inventuuri tegemise kulud kantakse pärandvara arvelt.

Seadusest ei tulene pärija kohustust tasuda pärandaja hooldekodu arveid, pigem võib tegemist olla moraalse kohustusega. Küll tuleb aga arvestada võimalusega, et pärandajal on igal ajal õigus testamenti muuta ja määrata uueks pärijaks keegi teine (nt see, kes on nõus teda abistama). Samas ei saa testamendiga pärijaks määratud isikul olla testamendi muutmata kujul kehtima jäämiseks kindlust ka juhul, kui ta tasub pärandaja hooldekodu vm arved, sest testamendi tegemise ja selle sisu üle saab otsustada vaid testaator ise. Antud juhul oleks otstarbekas kaaluda pärimislepingu sõlmimist pärandaja ja teise poole vahel.