Pärimisõigus
Küsimus: 60 aastat tagasi Venemaal sõlmitud abielu ei võimalda pärimismenetlust lõpule viia08.09.2011
Suri eakas inimene, kellel lapsi ei olnud. Tema õde esitas notarile avalduse korteri pärimiseks. Tekkis takistus: lahkunud õde oli kunagi (enam kui 60 aastat tagasi) Venemaal elades abiellunud ühe mehega. Koos nad ei ole elanud. Abielu jäi lahutamata. Mõlemad õed tulid Eestisse 1950-ndatel aastatel. Kodakondsus: eesti; emakeel: eesti keel. Mis saab edasi, kas pärimine jääbki katki, sest seda nn. abikaasat Venemaa avarustelt leida ei ole ju võimalik? Ta on veel eakam kui lahkunud õde (eeldatavasti ca 100-aastane).
Aga kui see mees võis seal Venemaal kunagi uuesti abielluda, ilma eelmist abielu lahutamata, kas siis see sealne võib-olla väljailmuv uus abikaasa ja käesoleva abieluga mitteseotud lapsed on ka pärijad? Või kehtib asjaolu, et eelmine abielu on lahutamata?
Tegelikult puudub täielikult informatsioon selle õe Venemaa-abikaasa kohta.
Väga võimalik, et on juba ea tõttu surnud. Üks on kindel, Eestisse ta ei tulnud. Tõenäoliselt on ta Venemaa kodanik.
Mida edasi teha? Kas pärimine jääbki ära või on Eestis elaval eakal õel siiski võimalik korter pärida? Õel ei ole ju mõtet selle tühjalt seisva korteri kommunaalmakseid ka maksta, kui ta seda pärida ei saa?
Lisainfo: pärimistoiming algatati ca 6 aastat tagasi, s.t. eelmise Pärimisseaduse kehtivuse ajal.
Kas ja kuidas oleks võimalik see pikaleveninud pärimine lõpule viia?
Aga kui see mees võis seal Venemaal kunagi uuesti abielluda, ilma eelmist abielu lahutamata, kas siis see sealne võib-olla väljailmuv uus abikaasa ja käesoleva abieluga mitteseotud lapsed on ka pärijad? Või kehtib asjaolu, et eelmine abielu on lahutamata?
Tegelikult puudub täielikult informatsioon selle õe Venemaa-abikaasa kohta.
Väga võimalik, et on juba ea tõttu surnud. Üks on kindel, Eestisse ta ei tulnud. Tõenäoliselt on ta Venemaa kodanik.
Mida edasi teha? Kas pärimine jääbki ära või on Eestis elaval eakal õel siiski võimalik korter pärida? Õel ei ole ju mõtet selle tühjalt seisva korteri kommunaalmakseid ka maksta, kui ta seda pärida ei saa?
Lisainfo: pärimistoiming algatati ca 6 aastat tagasi, s.t. eelmise Pärimisseaduse kehtivuse ajal.
Kas ja kuidas oleks võimalik see pikaleveninud pärimine lõpule viia?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Esitatud informatsiooni baasil ei ole kahjuks võimalik teile konkreetset nõu või vastust anda, liiga palju asjaolusid jääb segaseks. Kas Venemaal sõlmitud abielu on kehtiv või kehtetu, saate kontrollida ainult Venemaalt. Pöörduge oma küsimusega Vene Saatkonna poole, kes oskavad teid kindlasti edasi aidata.
Mis puudutab pärimise käiku ja selle lõpetamist, siis ajab seda asja notar. Paluge notaril end aidata.
Küsimus: Tulumaks päranduseks saadud korteri müümisel05.09.2011
Kas tulumaks on kohustuslik maksta, kui müüdi korter, mis saadi päranduseks?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Küsimus: Pärimine abikaasa surma korral05.09.2011
Tere!
Meie maja on ühiselt ostetud, kuid abikaasa nimel.
Kui abikaasa sureb ja ma loobun tema pärandusest, kas siis loobun kogu majast või on pool maja automaatselt minu oma? Majal on ka laen, mida pean nagunii edasi maksma, sest laen on meil minu käendusega.
Meie maja on ühiselt ostetud, kuid abikaasa nimel.
Kui abikaasa sureb ja ma loobun tema pärandusest, kas siis loobun kogu majast või on pool maja automaatselt minu oma? Majal on ka laen, mida pean nagunii edasi maksma, sest laen on meil minu käendusega.
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Vastan teie küsimusele eeldades, et kinnistu on ostetud abielu kestel ning kuulub abikaasade ühisomandisse.
Pärandvara jagamisele ei saa kohaldada perekonnaseaduses sisalduvaid ühisvara jagamise sätteid. Pärandvara jagatakse kaaspärijate vahel pärimisseaduse sätete järgi. Küll tuleb aga pärandvara koosseisu määramisel surnud abikaasa pärand kindlaks määrata, sest pärida saab üksnes surnud abikaasale pärandi avanemise ajal kuulunud vara.
Kui Teie abikaasa peaks siit ilmast lahkuma ja tegemist on ühisomandisse kuuluva kinnistuga, muutub abikaasade ühisomand ühe abikaasa surma korral abikaasade kaasomandiks võrdsetes mõttelistes osades. Seega muutub abikaasade ühisomand abikaasa surma järel üleelanud abikaasa ja pärijate kaasomandiks.
Juhul, kui tegemist on ühisvaraga, siis olenemata sellest, et kinnistusraamatusse on omanikuna kantud ainult teie abikaasa, kuulub ½ ühisomandist ehk kinnistust teile, seega pärandist loobumisel ei saa ½ majast automaatselt teile, vaid see on teil juba hetkel olemas. Pärandist loobumisel loobute enda, kui pärija (kas seadus- või testamendi järgse), pärija osast.
Küsimus: Omakäelise testamendi vaidlustamine05.09.2011
Ema suri umbes 2 aastat tagasi. Kodus käsitsi kirjutatud testamendiga pärandas kogu oma vara ühele kolmest tütrest. Sama tütre juures oli viimasel ajal ka elanud, kuna vajas peale insulti ööpäevaringset hooldust. Kaks teist tütart andsid notarile peale testamendi avaldamist nõusoleku pärandusest loobumiseks. Vara anti pärija käsutusse. Nüüd sooviks teada, kas pärandusest algul loobunud tütardel on veel võimalus testamendi vaidlustamiseks seoses tekkinud kahtlustega ema teo- ja otsustusvõimes testamendi kirjutamise ajal?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Üldreegli kohaselt, kui pärija on pärandist loobunud, ei saa pärandit pärast pärandist loobumist enam vastu võtta Pärimisseadus § 116 lg 2. Pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise võib kohus tunnistada kehtetuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-des 92, 94 ja 96 sätestatud alustel. Pärija võib taotleda eksimuse tõttu pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on võtnud pärandi vastu või loobunud sellest eksimuse tõttu selles, kas ta pärib seaduse, testamendi või pärimislepingu järgi.
Küsimus: Kas pärib ka abieluvälises suhtes sündinud laps?05.09.2011
Tere!
Oleme abielus olnud 21 aastat, abikaasa ei soovi lahutust. Meil on kaks täiskasvanud poega. Mees läks 7 kuud tagasi teise naise juurde, kellega tal on kahe-aastane poeg ja abikaasa on võtnud lapse oma nimele. Meil on ühisvara, mida me ei ole ära jaotanud. Tekib küsimus, kui abikaasaga midagi juhtub, kuidas vara jaotatakse. Abikaasa ütleb, et oleme abielus ja sellel teisel naisel ei ole õigus meie varast midagi pärida.
Kuidas pean käituma, et mina ja mu pojad varast ilma ei jää? Kuidas vara sel juhul jaotatakse?
Oleme abielus olnud 21 aastat, abikaasa ei soovi lahutust. Meil on kaks täiskasvanud poega. Mees läks 7 kuud tagasi teise naise juurde, kellega tal on kahe-aastane poeg ja abikaasa on võtnud lapse oma nimele. Meil on ühisvara, mida me ei ole ära jaotanud. Tekib küsimus, kui abikaasaga midagi juhtub, kuidas vara jaotatakse. Abikaasa ütleb, et oleme abielus ja sellel teisel naisel ei ole õigus meie varast midagi pärida.
Kuidas pean käituma, et mina ja mu pojad varast ilma ei jää? Kuidas vara sel juhul jaotatakse?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Kui teie abikaasaga peaks midagi antud hetkel juhtuma, siis situatsioonikirjelduse kohaselt ning eeldades, et testamenti ei ole vormistatud, oleksid teie abikaasa pärijateks teie, kui abikaasa ja tema alanejad sugulased ehk siis teie 2 ühist poega ja ka 2-aastane poeg.
Kui abikaasa lahutust ei soovi aga teie seda tahate, on teil alati võimalik pöörduda motiveeritud hagiavaldusega kohtusse ja nõuda kohtu kaudu lahutust.
Kas teil oleks kasulik või mõistlik nõuda samaaegselt lahutusega ka ühisvara jagamist, tuleks eelnevalt hoolikalt läbi kaaluda ja hinnata olukorda konkreetselt teie situatsioonist johtuvalt sh arvestades vara väärtust, sellel lasuvaid kohustusi (kui neid on), võimalike kulutuste kaasnemist vara jagamise protsessi käigus ect.
Lugupidamisega,
Kairi Pobbul
kairi@tsp.ee
Küsimus: Vennal lapsi ei olnud, kes nüüd pärivad?19.08.2011
Kunagi mu vanaema ehitas maja, mis peale tema surma 30 aastat tagasi jagati kolme lapse (2 tütre ja poja) vahel, kõigile 1/3 majast. Nüüd suri poeg ära. Ta oli abielus ja elas koos abikaasaga majas, neil lapsi ei ole.
Sooviks teada kuidas nüüd toimub maja jagamine tütarde vahel ja kellel on õigus pärida pangakontol olev raha. Kellel millised õigused on?
Tänud.
Sooviks teada kuidas nüüd toimub maja jagamine tütarde vahel ja kellel on õigus pärida pangakontol olev raha. Kellel millised õigused on?
Tänud.
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Kas ja kelle vahel maja jagada saab, on esitatud andmete põhjal raske öelda, sest ei selgu, kelle nimele on kinnisasi kinnistatud, millel maja asub. Maja loetakse kinnisasja oluliseks osaks. Seega peaksite pärandvara koosseisu selgitamisel alustamagi sellest, et selgitaksite välja omandisuhted.
Kui teie vend ei teinud testamenti, on tegemist seadusjärgse pärimisega. Kui pärandajal alanejaid sugulasi ei olnud, pärivad teise järjekorra pärijad ehk pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased. Abikaasa pärib teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist.
Küsimus: Omakäelise testamendi vormistamine ja kehtivus19.08.2011
Tere
Kas omakäeliselt koostatud testamendile piisab ainult oma allkirjast ja kuupäevast ning kas selline testament kehtib ka ca 10-20 aasta pärast?
Seaduses on juttu veel ka tunnistajatest. Kas nende allkirjad on testamendil siis vajalik?
Tänan vastuse eest.
Kas omakäeliselt koostatud testamendile piisab ainult oma allkirjast ja kuupäevast ning kas selline testament kehtib ka ca 10-20 aasta pärast?
Seaduses on juttu veel ka tunnistajatest. Kas nende allkirjad on testamendil siis vajalik?
Tänan vastuse eest.
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Testament võib olla notariaalne või kodune. Kodune testament võib omakorda olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud. Omakäeliselt kirjutatud testamendiks loetakse testamenti, mille on testaator algusest lõpuni kirjutanud oma käega ja märgitakse kindlasti ära testamendi tegemise kuupäev ja aasta. Testamendile kirjutab testaator isiklikult alla. Kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sellel ajal elab.
Testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe tunnistaja juuresolekul. Selline testament ei pea olema testaatori poolt omakäeliselt kirjutatud vaid võib olla ka trükitud. Sarnaselt eelmainitule märgitakse ära testamendi tegemise kuupäev ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allkirjastamise juures üheaegselt. Samuti peab testaator tunnistajatele teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning, et testament sisaldab testaatori viimast tahet. Tunnistajad ei pea teadma testamendi sisu. Kui testaator on testamendi allkirjastanud, kirjutavad testamendile alla ka tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on ise testamendile alla kirjutanud ja on nende arusaamise kohaselt teo- ja otsustusvõimeline.
Lugupidamisega
Kairi Pobbul
Küsimus: Abikaasadevaheline vastastikune testament18.08.2011
Tere,
kuu alguses suri minu isa, kellel oli tehtud abikaasadevaheline vastastikune testament oma abikaasaga, kes ei ole meie ema. Meie ema suri 1992a, siis oli üks minu vendadest alaealine. Korter(kooperatiiv) jäi isale ja kuna vend oli alaealine, siis sai ka tema sealt automaatselt osa. Isa abiellus hiljem uuesti ja tehtigi testament. Kas meil, lastel, on ka mingi õigus sellele korterile? Kas on mõtet testamenti vaidlustada? Sai ju kogu vara võõras inimene, isa ja ema ehitasid kooperatiivkorteri koos. Kas minu nooremal vennal ei ole mingitki õigust peale sellise testamendi tegemist?
Ette tänades K.K
kuu alguses suri minu isa, kellel oli tehtud abikaasadevaheline vastastikune testament oma abikaasaga, kes ei ole meie ema. Meie ema suri 1992a, siis oli üks minu vendadest alaealine. Korter(kooperatiiv) jäi isale ja kuna vend oli alaealine, siis sai ka tema sealt automaatselt osa. Isa abiellus hiljem uuesti ja tehtigi testament. Kas meil, lastel, on ka mingi õigus sellele korterile? Kas on mõtet testamenti vaidlustada? Sai ju kogu vara võõras inimene, isa ja ema ehitasid kooperatiivkorteri koos. Kas minu nooremal vennal ei ole mingitki õigust peale sellise testamendi tegemist?
Ette tänades K.K
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Sundosa nõue tekib pärandi avanemisega ja see on suunatud raha maksmisele (PärS §104 lg 4 ja 5). Sundosa on pool pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad (PärS § 105 lg 1).
Teie isa seadusjärgsed pärijad oleksid tema abikaasa ja sugulased. Sugulased pärivad järjekorras. Kui esimese järjekorra sugulasi pole, pärivad teise järjekorra sugulased jne. Esimese järjekorra pärijad on pärandaja alanejad sugulased (PärS § 11-13).
Kui te kahtlete testamendi õigsuses, siis on teil õigus testament kohtus vaidlustada.
Siiski soovitaksin teil pöörduda mõne õigusnõustaja poole enne kohtusse pöördumist, et kõik vajalikud asjaolud välja selgitada ja teie asja perspektiivikust dokumentidele tuginedes hinnata.
Lugupidamisega
Kairi Pobbul
Küsimus: Kinkeleping - lisatingimuste seadmine vara müügi osas15.08.2011
Tere,
Isa plaanib oma maja minule kinkida, aga tema soov on, et tulevikus, kui otsustan maja maha müüa, jagataks raha kõigi 3 lapse vahel (sh minu õde ja vend).
Kas kinkelepingiga saab seda tingimust seada?
Mida sellise tingimuse seadmine endaga täiendavalt kaasa toob - millega tuleks veel arvestada?
Tänan vastuse eest!
Isa plaanib oma maja minule kinkida, aga tema soov on, et tulevikus, kui otsustan maja maha müüa, jagataks raha kõigi 3 lapse vahel (sh minu õde ja vend).
Kas kinkelepingiga saab seda tingimust seada?
Mida sellise tingimuse seadmine endaga täiendavalt kaasa toob - millega tuleks veel arvestada?
Tänan vastuse eest!
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Kinkelepingu sõlmimisega tekib teie ja teie isa vahel võlasuhe. Võlasuhe on selline õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kinkelepinguga kohustub teie isa tasuta teile üle andma kinnistu ja tegema võimalikuks omandi ülemineku teile ning teil on pärast kinkelepingu sõlmimist õigus eelpoolnimetatut nõuda.
Kui kinkelepingusse lisada tingimus, et kui te otsustate kinnistu võõrandada, siis kinnistu müügist saadu tuleb teie isa laste vahel võrdselt jagada, omab õiguslikku tähendust vaid teie ja isa vahelises suhtes. Teie isal on õigus nõuda, et kinkelepingus fikseeritud tingimust täidaksite. See tähendab, et teie õel ja vennal ei ole õigus teilt nõuda, et te tasuksite neile 1/3 kinnistu võõrandamisest saadud hinnast.
Lugupidamisega,
Kairi Pobbul
Küsimus: Kinkelepinguga kaasnevad kohustused10.08.2011
VM tegi testamendi (hõlmas siis maad ja elumaja jms) K nimele. Testamenti sai kirja, et VM-i lapsel on õigus elada maja kahes ruumis oma elupäevade lõpuni. Kinkelepinguga kinkis K kõik mulle. Kas testamendis sätestatud eelnimetatud kohustus kehtib ka minule? Minu teada vanaema tütrele isiklikku kasutusõigust pole seadnnud (kinnistusraamatus kirjas pole). Kes ja millal peaks sellisel juhul kasutusõiguse seadma? Kas, kust on seda võimalik kontrollida? Kas ja milliseid nõudmisi on kasutusõiguse omajal õigus mulle esitada?
Vastust oodates,
Murelik
Vastust oodates,
Murelik
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Testamendis sisalduv tingimus, et VM-i lapsel on õigus elada elu lõpuni elamu kahes ruumis on pärimisseaduse tähenduses annak (PärS § 56). VM-i lapsel tekib annaku täimise õigus (õigus nõuda isikliku kasutusõiguse kandmist kinnistusraamatusse esitades sellekohase avalduse kohtu juures asuvasse kinnistusosakonda) alates pärandi avanemisest ja sellise nõude aegumistähtaeg on kolmkümmend aastat.
Annaku täitmist on VM-i lapsel õigus nõuda K-lt. Käesoleval hetkel ei ole aga kinnistu omanikuks enam K, vaid teie, mis tähendab seda, et tegelikkuses ei ole K-l võimalik VM-i lapse nõuet enam täita.
Kas ja millised nõudmisi on VM-i lapsel teile õigus esitada, sõltub muuhulgas asjaolust, kas te olite kinkelepingut sõlmides teadlik tema kasuks seatud isiklikust kasutusõigusest või mitte, ehk kas te olete kinnistu heauskne omandaja.
Lugupidamisega,
Kairi Pobbul