Perekonnaõigus
Küsimus: Kas pean täismahus kohtu poolt määratud elatist maksma, kui laps on ligi pool kuud minu juures?28.01.2013
Kohtu poolt on määratud 160 eurot kuus. Ja laps on neli päeva kuus minu juures. On olnud olukordi, kus laps on minu juures rohkem (mille üle minul muidugi hea meel). Eelmisel kuul oli lapse ema reisil ja kolm nädalat oli laps minu juures. Emalt nüüd küsisin, et mis saab elatisrahaga, kuna üle poole kuust oli laps minu juures. Tema arvates pean maksma nii nagu kohtu poolt määratud. Kuidas aga tegelikult jagada neid rahasid? Praegu ma ise vähe kodus, aga tulevikus tahaksin last ikka rohkemaks enda juurde, kuidas aga siis jällegi elatisrahasid jagada? Keeruline. Leian et kui laps ikka pikemalt minu juures on, siis ma ei peaks täismahus elatist maksma.
Tänan!
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Iseenesest on õige Teie arusaam, et kui Te osalete aktiivselt lapse kasvatamises (ja teete sellega seoses lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi), oleks põhjendatud ka elatise vähendamine vastavalt sellele, kui suure osa ajast laps Teiega veedab.
Samas, kui tegemist on kohtu poolt väljamõistetud elatisega, ei tohi Te lapse emale vähem elatist maksta kui kohtuotsuses märgitud. Kui Te seda siiski teete, võib lapse ema pöörduda kohtutäituri juurde ja algatada Teie suhtes täitemenetluse, et saada kätte nö puuduv osa elatisest.
Selleks, et makstavat elatist vähendada, tuleks Teil elatise vähendamise nõudega kohtu poole pöörduda, kuid ei ole kindel, et kohus Teie nõude rahuldaks. Seda põhjusel, et elatise vähendamiseks (ja ka suurendamiseks) peaksid esinema püsivalt muutunud asjaolud, kuid teadmine, et laps oli mingil perioodil rohkem aega Teie juures, kui emaga ja võib-olla tuleb selliseid olukordi rohkem ette, selle alla ei lähe. Samuti ei vähenda kohtud üldjoontes elatist alla miinimummäära.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isadust on võimalik tuvastada ilma ema teadmata?25.01.2013
Tere. Kas saab tuvastada isadust peale lapse sündi (või alles sündimata lapse) nii, et ema ei saa teada? Nimelt on mul kahtlus, et rasestumise hetkel võis emal olla seksuaalvahekord teise mehega. Miks salaja - seepärast, et kui ikkagi mina olen lapse isa, siis ei ole vaja usaldamatust ja pingeid jms. Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Isadust on võimalik tuvastada nii raseduse ajal kui ka juba sündinud lapse puhul. Isaduse määramiseks raseduse ajal võetakse proov lootevedelikust, juba sündinud lapse puhul võetakse süljeproovid.
Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis peavad isaduse tuvastamiseks kohale tulema kõik kolm osapoolt – ema, laps ja testitav meesisik. Kõigi osapoolte samaaegne kohalolek on vältimatult vajalik, samuti on alaealise lapse kohtuvälise analüüsi korral vajalik mõlema seadusjärgse vanema (vanem, kes on kantud lapse sünnitunnistusele) nõusolek. Seega Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis ei ole võimalik isadust tuvastada "salaja" ehk ema teadmata ja nõusolekuta.
Ka koduse DNA-testi puhul on vajalik lapse ema nõusolek (allkirjastatud nõusolekudokument), kuigi testi iseenesest saab teha vaid isalt ja lapselt võetud proovide alusel. Kodust DNA-testi ei ole ilmselgelt võimalik teha veel sündimata lapsele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas naisel on õigus isa vastuseisust hoolimata laps ilmale tuua ja pärast alimendid peale surada?25.01.2013
Tere.
Üle kümne aastat tagasi oli mul läbikäimine ühe naisterahvaga, st kohtusime vahel, kuid mingit suhet või kooselu ei eksisteerinud ja lubadusi ei jaganud. Tema väitis, et ta lapsi ei saa, kuna mingid naisteprobleemid emakaga vms ning seega kaitsevahendeid pole vaja kasutada. Olime kolm korda selle aja jooksul ka vahekorras. Kui viimasest kohtumisest oli möödas mitu kuud, saatis temake sms-i, kus teavitas mind, et on rase ja ootab minult last. Saatsin siis talle vastu sõnumi, et mina last ei taha ning kui ta vajab abordiks raha siis helistagu. Ja siis 9 kuu möödudes helistas selle naise sõbranna ja teavitas, et nüüd sündis mul laps. Ma ei osanud mingit seisukohta võtta kui aus olla. Ühesõnaga kokkuvõtteks, kui laps oli aastane, siis tõi mulle kohtu käskjalaga koju hunnik pabereid, kus ta nõudis, et lapse omaks tunnistaksin ning talle elatist maksma hakkaksin. Saime kokku ning jõudsime kohtuvälisele kokkuleppele. Lasin end isana siis sünnitunnistusele kanda ja olen maksnud siiani elatist vastavalt kokkuleppele. Kuna naine on venelanna, siis otsustas ta ainuisikuliselt lapse panna vene lasteaeda ja hiljem ka vene kooli, kuulamata ära minu kui isa arvamust. Nüüd siis nõuab ta, et kuna elatise miinimum tõusis, siis tema tahab ka saada 180 eurot kuus lapsele elatist. Üldse on minul tunne, et naine tegeleb lihtsalt väljapressimisega. Mul on endal juba aastaid pere, olen õnnelikult abielus ja mul on 5 a tütar. Kas tõesti on Eesti riigi seaduste järgi naisel õigus ka isa vastuseisust hoolimata laps ilmale tuua ja pärast mehele alimendid peale surada? Kas mul on mingi võimalus asi kohtusse anda ja nõuda elatise maksmise tühistamist? Sai vist suht pikk ja segane jutt kokkuvõtteks. Aitäh!
Üle kümne aastat tagasi oli mul läbikäimine ühe naisterahvaga, st kohtusime vahel, kuid mingit suhet või kooselu ei eksisteerinud ja lubadusi ei jaganud. Tema väitis, et ta lapsi ei saa, kuna mingid naisteprobleemid emakaga vms ning seega kaitsevahendeid pole vaja kasutada. Olime kolm korda selle aja jooksul ka vahekorras. Kui viimasest kohtumisest oli möödas mitu kuud, saatis temake sms-i, kus teavitas mind, et on rase ja ootab minult last. Saatsin siis talle vastu sõnumi, et mina last ei taha ning kui ta vajab abordiks raha siis helistagu. Ja siis 9 kuu möödudes helistas selle naise sõbranna ja teavitas, et nüüd sündis mul laps. Ma ei osanud mingit seisukohta võtta kui aus olla. Ühesõnaga kokkuvõtteks, kui laps oli aastane, siis tõi mulle kohtu käskjalaga koju hunnik pabereid, kus ta nõudis, et lapse omaks tunnistaksin ning talle elatist maksma hakkaksin. Saime kokku ning jõudsime kohtuvälisele kokkuleppele. Lasin end isana siis sünnitunnistusele kanda ja olen maksnud siiani elatist vastavalt kokkuleppele. Kuna naine on venelanna, siis otsustas ta ainuisikuliselt lapse panna vene lasteaeda ja hiljem ka vene kooli, kuulamata ära minu kui isa arvamust. Nüüd siis nõuab ta, et kuna elatise miinimum tõusis, siis tema tahab ka saada 180 eurot kuus lapsele elatist. Üldse on minul tunne, et naine tegeleb lihtsalt väljapressimisega. Mul on endal juba aastaid pere, olen õnnelikult abielus ja mul on 5 a tütar. Kas tõesti on Eesti riigi seaduste järgi naisel õigus ka isa vastuseisust hoolimata laps ilmale tuua ja pärast mehele alimendid peale surada? Kas mul on mingi võimalus asi kohtusse anda ja nõuda elatise maksmise tühistamist? Sai vist suht pikk ja segane jutt kokkuvõtteks. Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Otsuse raseduse katkestamise kohta saab teha vaid naine ise, ükski inimene, sh lapse isa, rasedat naist selleks sundida ei saa. Ja seda isegi olukorras, mil laps ei ole mehe poolt soovitud. Täiskasvanud isikud on võimelised aru saama, et kaitsmata vahekorra tulemuseks võib olla rasedus ja seega tuleb otsus võimaliku raseduse suhtes vastu võtta enne vahekorda astumist, tagantjärele vahekorra tagajärgedega Teie poolt soovitud viisil tegeleda ei ole võimalik.
Samuti ei saa välistada ülalpidamiskohustust lapse suhtes, keda isa ei soovinud. Kui seadusandlus sellise võimaluse pakuks, oleks mingi osa lastest oluliselt kehvemas olukorras, kui need lapsed, "kes olid soovitud". Seega lasub Teil ülalpidamiskohustus oma mõlema lapse ees, mis väljendub esimese lapse puhul elatise maksmises, sest Te ei ela lapsega koos (ja eelduslikult ei osale ka lapse kasvatamises sellisel määral, mis võimaldaks Teid vabastada elatise maksmise kohustusest).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mitmeks aastaks ette peab tegema vanemate lapsega suhtlemise graafiku?23.01.2013
Tere
Minu kooselu lapse isaga lõppes, kui poiss oli alles 1-aastane. Kahe aasta jooksul ei huvitunud isa oma pojast. Elatise asjus läksin kohtusse ja kohtutäituri juurde. Kohtudes juhuslikult mõned korrad tänaval või kaupluses, nõudis ta last enda juurde koju. Koju, kuskohast ta meid sõna otseses mõttes välja viskas ning kus elab ka nüüd tema uus kolmas naine. Ma ei lubanud väikest poega sinna, pakkusin välja, et kohtute esialgu, kas meie uues kodus või siis õues mänguväljakul jne. Ta ei olnud nõus minema mitte mingisugusele kompromissile. Nii asi jäigi.
Nüüd aga, eelmise 2012. a. sügisel tegi ta äkki avalduse kohtusse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Nõuab võrdseid õiguseid ja kohustusi.
Küsimused:
Mitmeks aastaks ette peab tegema suhtlemisgraafiku? Kas on olemas selle kohta kuskil kindel seadus? Lastekaitsest öeldi, et kuni kooliminemiseni ehk siis antud juhul 4-ks aastaks. See on minu arust absurd. Kas võib teha graafiku näiteks maksimum aastaks ja siis edasi vaadata-muuta?
Lugupidamisega
Minu kooselu lapse isaga lõppes, kui poiss oli alles 1-aastane. Kahe aasta jooksul ei huvitunud isa oma pojast. Elatise asjus läksin kohtusse ja kohtutäituri juurde. Kohtudes juhuslikult mõned korrad tänaval või kaupluses, nõudis ta last enda juurde koju. Koju, kuskohast ta meid sõna otseses mõttes välja viskas ning kus elab ka nüüd tema uus kolmas naine. Ma ei lubanud väikest poega sinna, pakkusin välja, et kohtute esialgu, kas meie uues kodus või siis õues mänguväljakul jne. Ta ei olnud nõus minema mitte mingisugusele kompromissile. Nii asi jäigi.
Nüüd aga, eelmise 2012. a. sügisel tegi ta äkki avalduse kohtusse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Nõuab võrdseid õiguseid ja kohustusi.
Küsimused:
Mitmeks aastaks ette peab tegema suhtlemisgraafiku? Kas on olemas selle kohta kuskil kindel seadus? Lastekaitsest öeldi, et kuni kooliminemiseni ehk siis antud juhul 4-ks aastaks. See on minu arust absurd. Kas võib teha graafiku näiteks maksimum aastaks ja siis edasi vaadata-muuta?
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mingit konkreetset seadust ei ole, mis ütleks, kui pikaks ajaks (ja nt millise kohtumise sagedusega) suhtlemiskorra määrama peaks. Kohtumenetluses (ja muidugi ka kohtuväliselt) võivad pooled välja pakkuda enda hinnangul parima võimaliku suhtlemiskorra, mingeid konkreetseid piiranguid ei ole.
Täiesti põhjendatud on määrata suhtlemiskord teatud tähtajaga, mille saabudes lepitakse kokku uus suhtlemiskord. Eriti põhjendatud on see olukorras, mil laps on väga väike ja vajab suure tõenäosusega rohkem ema hoolt (nt laps on alles rinnaga toidetav). Samuti on selge, et kooliskäival lapsel peaks olema üks kindel kodu, kuid lasteaialaps võib põhimõtteliselt olla ka vahelduva elukohaga, veetes mõlema vanema juures võrdse osa ajast. Ja ka olukorras, mil laps ja vanem ei ole pikema perioodi jooksul suhelnud, tuleks alguses ilmselt teha nö tutvumise periood, mil kohtumised on lühema kestusega ja seejärel hakata korraldama pikema kestusega kohtumisi (sh ööseks jäämisega).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas mõista kohtuotsuse sõnastust, kas isa peab maksma elatist uue miinimumpalga järgi?23.01.2013
Tere!
2009. aastal käsisime kohtus ja määrati elatisraha 2175 kr, nüüd siis 139 eurot. Kuna miinimumpalk tõusis, siis peaks olema miinimum elatisraha 160 eurot. Küsimus siis selline, kui mu kohtuotsusel on kirjas selline lause - 2175 krooni kuus alates 12. maist 2009 a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool vabariigi valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast. Kas see tähendab, et ta peaks ise olema nõus maksma 160 eurot kuna miinimum palk tõusis või pean pöörduma kohtusse? Last vaatamas käib ta kord aastas kui lapsel sünnipäev ja siis kui tuleb, alati arvestab maha sõidu raha elatisrahast. Muud midagi ta osta ei taha lapsele. Kuna kõik asjad on nii kallid, kas ma saaksin nõuda nt 200 eurot elatisraha? Käin küll ise tööl miinimumpalga eest, maksan korteri, kooli asjad, lapse kindlustuse jne. Tema aga saadab elatist nii kuidas jumal juhatab. Kas saaksin kindla kuupäeva ka paika panna elatisele?
ette tänades
2009. aastal käsisime kohtus ja määrati elatisraha 2175 kr, nüüd siis 139 eurot. Kuna miinimumpalk tõusis, siis peaks olema miinimum elatisraha 160 eurot. Küsimus siis selline, kui mu kohtuotsusel on kirjas selline lause - 2175 krooni kuus alates 12. maist 2009 a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool vabariigi valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast. Kas see tähendab, et ta peaks ise olema nõus maksma 160 eurot kuna miinimum palk tõusis või pean pöörduma kohtusse? Last vaatamas käib ta kord aastas kui lapsel sünnipäev ja siis kui tuleb, alati arvestab maha sõidu raha elatisrahast. Muud midagi ta osta ei taha lapsele. Kuna kõik asjad on nii kallid, kas ma saaksin nõuda nt 200 eurot elatisraha? Käin küll ise tööl miinimumpalga eest, maksan korteri, kooli asjad, lapse kindlustuse jne. Tema aga saadab elatist nii kuidas jumal juhatab. Kas saaksin kindla kuupäeva ka paika panna elatisele?
ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtuotsuse sõnastus on selline, nagu kirjutasite, on Teil tõepoolest õigus nõuda elatist vastavalt kehtivale alampalgale, milline on hetkel 320 eurot. Kui kohtuotsuses oleks märgitud vaid konkreetne summa, näiteks kohtuotsuse tegemise hetkel kehtinud miinimum (139 eurot), tuleks elatise suurendamiseks kehtiva miinimumini (160 eurot) tõepoolest uuesti kohtusse pöörduda. Kui lapse isa keeldub maksma elatist seadusega sätestatud miinimumsummas, on Teil õigus elatise kättesaamiseks pöörduda kohtutäituri poole.
Kui lapse ülalpidamiseks tehtavad kulutused on aja jooksul suurenenud, on Teil õigus kohtult taotleda elatise suurendamist (eeldusel, et lapse isaga kohtuväliselt kokkuleppele saada ei õnnestu). Elatise suurendamine 200-le eurole eeldab, et lapse igakuised kulutused kuus on 400 eurot – seda peaksite suutma ka kohtus tõendada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas digiallkirjastatud avaldusega saab abielu lahutada nii, et ei pea perekonnaseisuametisse kohale tulema?23.01.2013
Tere. Kas nii on võimalik, et esitada abielu lahutamise avaldus minu ja abikaasa poolt digiallkirjastatuna perekonnaseisuametisse? Kas nii saab lahutada kui ise ei saa kohale tulla?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abielu lahutamise avaldust ei ole võimalik esitada digiallkirjastatult – reeglina esitavad abikaasad perekonnaseisuasutuses isiklikult ühise kirjaliku avalduse abielu lahutamiseks. Kui abikaasa ei saa mõjuval põhjusel ühise avalduse esitamiseks perekonnaseisuasutusse ilmuda, võib ta erandkorras esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse.
Samuti tuleb abielu lahutamiseks ette võtta teistkordne käik perekonnaseisuametisse – peale avalduse esitamist lahutab perekonnaseisuametnik abielu 1 kuni 3 kuu möödumisel ja seda mõlema abikaasa kohalolekul. Erandina on võimalik abielu lahutada vaid ühe abikaasa kohalolekul, kui teisel abikaasal on mõjuv põhjus, miks ta ei saa perekonnaseisuasutusse ilmuda ja ta esitab notariaalselt tõestatud või konsulaarametniku tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.
Kuna notariaalselt tõestatud dokumentide saamiseks tuleb ette võtta käik notari juurde ja maksta tuleb ka notaritasu, on ilmselt mõistlikum isiklikult perekonnaseisuasutusse kohale minna.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas määratleda, kas lahus elav vanem osaleb lapse kasvatamises või mitte, kust läheb see piir?22.01.2013
Olen siin portaalis juhuslikult, aga teemad on huvitavad :) Teemasid lugedes on tekkinud mõningad küsimused, mis mulle rahu ei anna.
Esiteks:
Räägitakse elatise suurusest 145 € kuus ja et lapsevanemal on võrdsed õigused ja kohustused oma laste ees. Tekib küsimus, et kui lahus elav lapsevanem maksab elatisena 145€ ja teine lapsevanem, kes selle elatise enda kontole saab ja on töötu ja ei oma peale lasteraha mingisugust sissetulekut, siis kuidas ta täidab enda rahalist kohustust laste ees? Või siin kohal ongi see, et lapse tegid, ole mees ja "sponsoreeri" ka naist?
Teiseks: Kuidas kohtupraktikas on sellist asja arutatud, kus laps elab näiteks 2 nädalat isa juures ja 2 nädalat ema juures, siis jääks ju igasugune elatise mure, või on pigem jälle nii, et ema EGO ei luba seda, et minu laps (olgugi, et on ühine ja hooldusõiguski mõlemal vanema) elab issi juures :)
Kolmandaks: "Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises" Kus see kasvatamises osalemise piir läheb tänapäeval? Ehk kui ma ei ela näiteks lapsega koos, siis ma ka ei kasvata, või kui ma ei ela lapsega koos aga suhtleme tihedalt ja laps ööbib ka minu juures ja ikka ütlen et Jukuga ei mängi kuna Juku on paha poiss ja või käin lastevanemate koosolekul või küsin lasteaia juhatajalt arengukava jne ehk nagu ju ikka kasvataksin seljuhul, vähemalt oma arust :)
Kui neile küsimustele oskaksite anda vastused kui asjaga kokku puutuv inimene, siis oleks kindlasti paljudel uni rahulikum :)
Esiteks:
Räägitakse elatise suurusest 145 € kuus ja et lapsevanemal on võrdsed õigused ja kohustused oma laste ees. Tekib küsimus, et kui lahus elav lapsevanem maksab elatisena 145€ ja teine lapsevanem, kes selle elatise enda kontole saab ja on töötu ja ei oma peale lasteraha mingisugust sissetulekut, siis kuidas ta täidab enda rahalist kohustust laste ees? Või siin kohal ongi see, et lapse tegid, ole mees ja "sponsoreeri" ka naist?
Teiseks: Kuidas kohtupraktikas on sellist asja arutatud, kus laps elab näiteks 2 nädalat isa juures ja 2 nädalat ema juures, siis jääks ju igasugune elatise mure, või on pigem jälle nii, et ema EGO ei luba seda, et minu laps (olgugi, et on ühine ja hooldusõiguski mõlemal vanema) elab issi juures :)
Kolmandaks: "Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises" Kus see kasvatamises osalemise piir läheb tänapäeval? Ehk kui ma ei ela näiteks lapsega koos, siis ma ka ei kasvata, või kui ma ei ela lapsega koos aga suhtleme tihedalt ja laps ööbib ka minu juures ja ikka ütlen et Jukuga ei mängi kuna Juku on paha poiss ja või käin lastevanemate koosolekul või küsin lasteaia juhatajalt arengukava jne ehk nagu ju ikka kasvataksin seljuhul, vähemalt oma arust :)
Kui neile küsimustele oskaksite anda vastused kui asjaga kokku puutuv inimene, siis oleks kindlasti paljudel uni rahulikum :)
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
1) Vastuseks Teie esimesele küsimusele, pean märkima, et üldjoontes vastutavad vanemad oma lapse ülalpidamise eest võrdselt. Nimetatu tähendab seda, et kui lahus elav vanem maksab last kasvatavale vanemale lapse ülalpidamiseks elatist nt 160 eurot kuus (mis on hetkel kehtiv elatise miinimum), paneb last alaliselt kasvatav vanem sama suure osa lapse ülalpidamiseks juurde. Ilmselgelt oleks nimetatu ideaalne olukord, mil saaksime tõepoolest rääkida vanemate ülalpidamiskohustuse võrdsusest, kuid paraku tegelikkus nii roosiline ei ole. Pigem taandub minu hinnangul kõik sellele, et lapse ülalpidamiseks kasutatakse ainult teise vanema poolt makstavat elatist ja nö enda osa juurde ei panda.
Samas on Riigikohus viimasel ajal väljendanud seisukohta, et lapsel on õigus vanemalt elatist nõuda vaid selles osas, milles vanem vastutab. Vanema vastutus sõltub omakorda sellest, milline on vanema sissetulek ja varaline seisund ning seda võrreldes teise vanema sissetuleku ja varalise seisundiga – kokkuvõtlikult peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist ning vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetuleku ja varalise seisundi proportsioonile. Tegemist on iseenesest õige seisukohaga, sest näiteks olukorras, mil last kasvatav vanem on ajutiselt töötu, on põhjendatud panna elatist maksvale vanemale võrreldes töötu vanemaga suurem ülalpidamiskohustus lapse ees. Loogiliselt peaks sama põhimõtet järgima ka olukorras, mil elatist maksva isiku varanduslik olukord on võrreldes last kasvatava vanema varandusliku olukorraga märkimisväärselt halvem, kuid paraku praktikas see väga sage ei ole.
2) Kui lapsel on vahelduv elukoht, st ta veedab mõlema vanemaga võrdse osa ajast ja vanemad täidavad oma ülalpidamiskohustust lapse eest vahetult, et tohiks sisuliselt kummalgi vanemal elatise maksmise kohustust tekkida. See on minu arvamus ja samasisulist seisukohta on väljendanud ka Riigikohus, kuid praktikas olen kahjuks kokku puutunud ka teistsuguste kohtulahenditega.
3) Ilmselgelt on lapse kasvatamise sellist ulatust, mis välistab lahus elava vanema elatise maksmise kohustuse, väga keeruline konkreetselt määratleda. Ühest küljest oleks olukord minu hinnangul selline siis, kui vanemad kasvatavad last täpselt võrdses ulatuses ja teevad seeläbi mõlemad vahetult ja võrdselt kulutusi lapse ülalpidamiseks, kuid nagu ennist märkisin, et ette tulnud ka olukordi, mil kohus mõistab elatise välja vanemalt, kelle juures veedab laps täpselt sama suure osa asjast, kui teise vanema juures. Seega on keeruline, kui mitte võimatu, anda sellele küsimusele väga konkreetset vastust, sest kõik oleneb ikkagi täpsematest asjaoludest.
Loodan, et minu vastused andsid Teile kerge ülevaate ülalpidamiskohustuse käsitlemisest kui sellisest ja pakkusid võib-olla ka veidi mõtteainet.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saab isa taotleda lapse ainuhooldusõigust, kui ema ei ole võimalik üles leida?20.01.2013
Laps on 4,8 aastane, sellest 3,5 aastat on kasvanud isa juures. Ema ei ole siiani tema vastu huvi tundnud. Isa andis taotluse ainuhooldusõiguse saamiseks sisse septembris 2012, siiani ei ole asi kuhugi liikunud, kuna advokaat väidab, et ei tea kus ema on. Kui ema ei leita, kas isal ei olegi siis võimalik oma eluga edasi minna. Isa tahab lapsega Soome elama minna ja selleks on vajalik ema nõusolek. Emaga ei ole võimalik kokku leppida (ilma kohtuta). Kuidas käituda antud olukorras?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks jääb Teie kirjeldusest arusaamatuks, kas menetlusdokumendid (Teie poolt esitatud avaldus) on lapse emale üleüldse kätte toimetatud. Kui isikule ei õnnestu tavapärasel viisil (posti teel või elektrooniliselt) menetlusdokumente kätte toimetada, võib taotleda kohtult menetlusdokumendi avalikku kättetoimetamist – siis avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ja see loetakse kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel alates ilmumise päevast.
Kui menetlusdokumendid on kätte toimetatud, on iseenesest kohtul võimalik ka lahend teha, olenemata asjaolust, et lapse ema igakülgselt käimasolevat kohtumenetlust ignoreerib. TsMS § 477 lõige 3 sätestab, et hagita asjas ei takista kohtuistungile kutsutud isikute puudumine asja läbivaatamist ja lahendamist, kui kohus ei määra teisiti. Teie jaoks tähendab eelpool nimetatu seda, et kui lapse ema kohtuistungile ei ilmu, võib kohus asja sellegipoolest kohtumäärusega lahendada. Kas asi lahendatakse Teie kasuks, oleneb juba konkreetsetest asjaoludest ja sellest, kas kohus peab põhjendatuks anda lapse hooldusõigus täielikult Teile üle (iseenesest on võimalik taotleda ka otsustusõiguse üleandmist lapse elukoha määramise osas, mille rahuldamine annaks Teile nö ema nõusoleku lapsega välisriiki elama asumiseks).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui ma abiellun, siis kuidas käib lapse perekonnanime muutmine pärast seda?18.01.2013
Lapse sündides panime ema(minu) perekonnanime, polnud mehega abielus. Nüüd, kui me abielluda soovime ja ma mehe nime võtan, siis kuidas käib lapsele mehe perekonnanime saamine?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Nimeseaduse § 171 lõike 1 punkti 8 kohaselt antakse uus perekonnanimi muuhulgas juhul, kui isik soovib oma alaealisele lapsele anda perekonnanime, mille sai pärast abiellumist lapse teise vanemaga pärast lapse sünni registreerimist ja mis on vanemate ühine perekonnanimi.
Nimetatud paragrahvi alusel on Teil võimalik taotleda lapse perekonnanime muutmist, esitades perekonnaseisuasutusele vormikohase avalduse. Taotluse vormi saate täitmiseks sellest perekonnaseisuasutusest, kuhu otsustate lapse perekonnanime muutmiseks pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lahutada abielu, kui mõlemad soovime lahutust, aga mehel (austraallane) pole võimalik Eestisse sõita?18.01.2013
Tere!
Abiellusin Eestis austraallasega. Elasime mõnda aega Inglismaal ja meil tekkisid tülid. Lõpuks lendas ta tagasi Austraaliasse, mina jäin Inglimaale elama. Me mõlemad soovime lahutust, aga tal ei ole rahaliselt võimalik Eestisse lennata (lugesin, et mõlemad peavad perekonnaseisuametisse tulema). Juba päris mitu aastat on mööda läinud. Mida teha?
Tänud!
Abiellusin Eestis austraallasega. Elasime mõnda aega Inglismaal ja meil tekkisid tülid. Lõpuks lendas ta tagasi Austraaliasse, mina jäin Inglimaale elama. Me mõlemad soovime lahutust, aga tal ei ole rahaliselt võimalik Eestisse lennata (lugesin, et mõlemad peavad perekonnaseisuametisse tulema). Juba päris mitu aastat on mööda läinud. Mida teha?
Tänud!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eestis perekonnaseisuametis on võimalik abielu lahutada vaid siis, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Mõistan, et Teie elate Eestis ja abikaasa elab Austraalias.
Seega tuleb Teil abielu lahutamiseks pöörduda kohtu poole, kuid üldreeglina on vajalik mõlema poole kohalolek kohtuistungil. Olukorras, mil abikaasa kohtuistungile ei tule, ei või kohus teha tagaseljaotsust, kuid võib asja lahendada sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand