Perekonnaõigus

Tere
Perekonnaseaduse §101 järgi ei või elatis olla väiksem kui pool vabariigi valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast, mis on antud hetkel 290 eurot kuus. Selle järgi on elatise miinimumsummaks arvestatud 145 eurot kuus, mis minu meelest ei ole õige ja on jäänud ajale jalgu. Nimelt jõustus alates 01.01.2011 tulumaksuseaduse muudatus ja elatis ei ole enam tulumaksuga maksustatav nagu varem. Samas miinimumpalk on endiselt tulumaksuga maksustatav. Seega kui miinimumpalk on 290 eurot, millest inimesele jääb netona kätte 248,34 (290-2,8%-144-21%+144), siis pool miinimumpalgast ei ole 145, vaid 124,17, arvestades, et elatise puhul räägitakse netosummast, millest makse maha ei arvestata alates 01.01.2011.
Tänan!

Minul ja mu elukaaslasel oli tüli, elukaaslane lõi mind ja sattusin turvakodusse, lastega pole juhtunud midagi, ta pole kordagi lapsi löönud, on hoolitsev isa olnud. Kutsusin järgi politsei ja see suunas sotstöötajaga mind turvakodusse, kuhu ma ei tahtnud minna. Mul oli lihtsalt elukaaslasega tüli. Lastega koos olin turvakodus mõne päeva, siis tahtsin oma koju tagasi minna, ei rääkinud varjupaiga personalile ja läksin koju. Varjupaiga töötaja oli vihane, et linnast ära läksin, nad ei soovinud, et oma elukaaslasega ära lepiksin. Varem sotstöötaja ütles, et pead linnas elama. Aga mul endal on ju maal korter, kus sain omaniku loal 8. okt sissekirjutuse ja hea ahjuküttega 2-toaline möbleeritud korter. Sain karistada, et esitati 4. okt linnavalitsuse määrus lastest eraldamise kohta, et ma ei tohi lastega varjupaigast väljuda, tohin lapsi näha piiratud ajal. Miks mul piirati kooselamine ära, sest mina ja mu elukaaslane ei ole ju lastele ohtlikud ja kas mul on õigus elada lastega seal, kus tahan kui sissekirjutus on olemas? Kuidas ma saaksin oma lapsi tagasi oma valda, seal kus praegu elan? Miks hoitakse varjupaigas mu lapsi kinni (üks laps on 7-kuune ja teine 2,5-aastane, nad nii väiksed, et vajavad emaga koos kasvamist)? Me oleme mõlemad korralikud, ei joo ja ei suitseta ning ei ole ringitõmbajad, abielu inimesed.

Tere!
Abielu ajal ostetud kahe erineva laenuga 2 elamispinda. Lahutatud 2 aastat, vara ja kohustused jäid paraku mehe kiirustamise tõttu jagamata. Mees elab korteris, mina lapsega majas. Mees maksab lapsele elatist, tal uus pere ja tahab nüüd lõpuks vara jagada, et nn minust lahti saada ning oma uuele perele ka uut elamist saada. Mees on hetkel väidetavalt ametliku sissetulekuta, mina olen temast alati rohkem teeninud ja ka kogu oma raha elamistesse panustanud. Praegu oleme kaaslaenutaotlejatena 30 aastat laenude all nn kinni - tema põhitaotleja, mina kaastaotleja. Olin nõus jagama nii, et mehele jääb korter ja selle ostmiseks võetud laen, maja ja suurem laen mulle. Samas soovisin saada veidi kompensatsiooni korterisse panustatud raha/mööbli jmt eest. Mees sellega ei nõustu ning ähvardab mind. Nüüd palkas ta advokaadi ning otsustavad kohtu kaudu vara jagamist nõuda, kulud ähvardati minu kanda jätta. Mul on plaanis hoopis Eestist lahkuda ning seepärast olen valmis talle kogu vara jätma, st maja, korteri ja loomulikult ka mõlemad laenud. Sooviksin vaid enda poolt maja laenuga juba makstud laenumakseid osaliseltki tagasi. Kas mees peab nõustuma minu sellise pakkumisega? Kuidas pank? Hetkel oma laenuhalduriga ma seda teemat arutada ei saa, sest ta on mehe sugulane ja kannab talle kõik ette. Minu palk on nüüdseks vähenenud ega annagi panga nõudmisi välja. Ma ei jaksa ega taha selle maja eest maksta, samas ei taha ma ka seda korterit. Tahan vaid mehest rahu. Saan aru, et vastutame solidaarselt, kuid kui loobun varast, peaksin saama loobuda ka ju kohustustest. Kuidas edasi? Ühisvara jagamine ei pea ju toimuma alati 50-50, vaid seda peaks saama teha kokkuleppel ka teisiti?
Tänud.

Tere!
Olen kahe lapse ema, ootan kolmandat last. Elan kooselus mehega juba seitsmendat aastat, kuid meil tekkis vahepeal temaga suhtekriis. Sel ajal tekkis mul vahepeal suhe teise mehega. Nüüd aga olen otsustanud temaga lõpetada kõik kontaktid. Tema omakorda nüüd mind ahistab ja ähvardab mind lahku ajada mu elukaaslasest. Tahaksin panna talle lähenemiskeelu, mil moel seda teostada kui see üleüldse võimalik on?

Tere!
Mure siis järgmine. Hiljuti sündis mul tütar, kelle isaga on olnud meil algusest peale keeruline suhe. Lapsele sai 8.10.12 ametlikult nimi pandud. Laps kannab isa perekonnanime ja meil on märgitud ühine hooldusõigus. Kuna läksime lahku, tahaksin ma lapse oma nimele kirjutada ja ka ainuhooldusõigust. Mida peaksin selleks tegema (lapse isa ei ole sellega nõus)? Ja kas tänu sellele pole mul ka lapse nime vahetuse jne korral õigus enam üksikvanema hüvitisele? Sooviksin teada kõike nimevahetusega, hooldusõigusega ja hüvitiste kohta infot mida oskate anda. Oleksin väga tänulik.

Tere,
Kuna ma ei tea kelle poole pöörduda, küsin teilt, et äkki saate aidata. Olen teist kuuda rase ja kuna ma saan töövõimetuspensioni, soovib mu naistearst saada psühholoogi luba, et ma tohin sünnitada. Kuna mul endal on juba 5 last ja kasvatan lapsi üksi, sooviks teada, et kas naistearstil on õigust sellist asja küsida, et nagu ma poleks psüühiliselt võimeline vastutama? Tean ja vastutan kõige eest ning ma väga tahan seda last. Kuna olen nagunii kodune. Lugupidamisega

Käisin oma eksmehega juba ühe korra kohtus elatisraha mittemaksmise pärast. Karistuseks oli (ma täpselt ei mäleta) imeväike arv ÜKT tunde ja neli kuud pidi ta käima kriminaalhooldaja juures. Elatisraha pole ta maksnud endiselt ka peale kohtus käimist. Seoses sellega on mul Teile küsimus, et kas ma võin oma eksabikaasa kohta teha uue avalduse kohtusse, et ta ei maksa lapsele elatist, kui eelmisest kohtuotsusest on möödas pea aasta?

Tegin mai kuus Pärnu maakohtule elatisraha nõude, kuna kasvatan üksi 14-aastast poega ja elan abikaasast eraldi. Abikaasa tegi vastuväite ning kiirmenetlus lõpetati. Seetõttu antakse nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1). Asja saanud kohus võib kontrollida, kas hagi talle allub.

Kas antud olukorras ma pean tegema avalduse elektrooniliselt (ja kus kohas seda saab teha ja mis see maksab), milliseid lisaandmeid on mul selle avalduse tegemiseks vaja? Kui pikk võib olla see kohtuprotsess.

Parimate soovidega,

Tere.
Ma sooviks hakkata oma isale eestkostjaks. Ta viibib hetkel hooldekodus ja ma ise töö asjus Soomes. Mida peab selleks tegema?

Pärijad soovivad maa kasutusõiguse anda MTÜ-le, aga kuna üks pärijatest on alaealine, siis ei saa seda teha. Mida teha ja kuidas teha nii, et maa saaks ikkagi korras hoitud? MTÜ-l on võimalus ja huvi maaga tegeleda ning kõik pärijad ja ka alaealine pärija on asjaga nõus.

Pärimise paberid on kõik vormistatud!

Aitäh