Perekonnaõigus

Lapse isa suulise kokkulepe alusel maksab 200 eurot kuus. Lisaks ta maksab lapse telefoni arve. Koolimineku puhul andis 150 eurot koolikoti soetamiseks ning pani lapse isiklikule arvele 150 eurot ning maksab ka talle igakuiselt arvele 22 eurot.
Samas ka teisele lapsele, kes ei ela temaga, maksab ta 200 eurot ja maksis samasugused kulud kinni samade summade ulatuses.
Hiljuti lapse isa perre sündis veel üks laps. Minu laps läks nüüd kooli, seoses sellega mul kasvasid kulud – viin ta kooli autoga ja toon tagasi, uued riided vaja osta, koolitarbed jne. Ma näen, et lapse isal on võimalus maksta suuremat elatist mu lapsele. Seoses sellega on järgmised küsimused:
1. Kas kolmanda lapse saamine võib mõjutada summat, mida makstakse välja?
2. Kui lapsed elavad isa juures kuus 1/3 aega (u 10 päeva) kas lapse isal on õigus vähendada elatise summat 1/3 võrra?
3. Kas minu kasvanud kulud lapse kasvatamisele, mis on põhjendatud tšekkidega jne, võivad mõjutada elatise summa suurenemist?

Tere
Minu abikaasa elab juba neljandat kuud oma eksabikaasa juures Tallinnas. Hetkel oleme lahutamas abielu, mis ilmselt venib pikaks. Seoses sellega tegin läbi eesti.ee portaali vallavalitsusele ametliku ettepaneku abikaasa väljakirjutamiseks minule kuuluvast eramust (lahusvara). Sain sealt aga vastuseks:
Rahvastikuregistri seaduse § 46 lõike 1 alusel on ruumi omanikul õigus taotleda kohaliku omavalitsusüksuse pädevalt asutuselt isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist, kui:
1) isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum ja
2) isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana ja
3) isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana.

Ruumi omaniku avalduse saab kohaliku omavalitsuse pädev asutus rahuldada, kui on täidetud rahvastikuregistri seaduse § 46 lõige punktid 1,2 ja 3 üheaegselt.
(Abikaasa nimi) on Teie abikaasa ja ruumi omaniku perekonnaliikmel on õigus ruumi omanikule kuuluvat ruumi kasutada oma elukohana. Seega on täitmata rahvastikuregistri seaduse § 46 lõige 1 punkt 2.
Eeltoodust tulenevalt ei saa ... vallavalitsus Teie avaldust rahuldada ega selle alusel (abikaasa nimi) elukoha aadressi muuta.

Olete oma eelnevas vastuses siin portaalis kirjutanud, et eluruumi omanikul on igal ajal õigus taotleda tema elukoha aadressi andmete muutmist.
Samuti pole mina leidnud seadust, kus oleks kirjas, et ruumi omaniku perekonnaliikmel on õigus ruumi omanikule kuuluvat ruumi kasutada oma elukohana.
Siit ka küsimus, kas mul on õigus nõuda abikaasa aadressi andmete muutmist ja kuidas edasi toimetada pärast sellist vastust vallavalitsusest.

Tere,

vabakooselust sündinud lapsele määras kohus 7a tagasi elatise. Isa kordagi maksnud ei ole. Lapse järjepidevale pealekäimisele andsin nõude lõpuks kohtutäiturile, summa ca 12 tuhat eurot. Hakkas lapsest kahju, kuna ei suuda talle üksi kõike vajalikku tagada. Vanusega on ka kulud temale suurenenud. Täitur pani keelumärke peale isa korterile, kus ta ei ela, aga mis tema uue kodu laenutagatiseks on koos hüpoteegiga ca 23 tuhat. Korteri oma väärtus nüüdseks ca sama, mis olev hüpoteek panga kasuks. Seega kui täitur korteri müüki paneb ja panga hüpoteek esmajärjekorras, siis mul rahasaamisvõimalust ikkagi ei ole. Kohtutäitur arestis ka ta vallasvara, sh osakud. Siis jälle vabastas, kuna selgus, et uue abikaasaga ikkagi ühisomandis. Samuti on ühisomandis neil uus pangalaenuga ostetud korter ja abikaasa tal nõusolekut selle arestiks ei anna. Tööl käib ta oma firmas, ehk on seal juhatuse liige, seega mängib oma töötasuga nii, et tema pangakontolt kohtutäitur midagi ei saa. Nüüd mul ainuke võimalus esitada tema ühisvara jagamise taotlus. Kuna mul vahendeid ei ole juristi palkamiseks, kes selle koostaks, siis kas on olemas mingi ühisvara jagamise taotluse näidisvorm, alus, mis aluseks võtta? Kuidas seda koostada, kas on mingid kindlad protseduurireeglid? Kas see tuleb esitada Maakohtule? Kas sellel on mingi konkreetne riigilõivu suurus?
Teiseks. Kuna ta ei ole üle 7a (laps 11a) ka lapse kasvatamisel osalenud: näinud, helistanud, kirjutanud jne, siis kas võin sama ühisvara jagamise taotlusega taotleda ka ainuhooldusõigust? Tegelikult on mõttes ka elatise suurendamise hagi, kuna viimased kuud kõiki kulusid kokku lüües, on see tunduvalt suurem kui tookordne kohtuotsus määras. Kusjuures need kulud ei ole kõik, mis peaksid olema. Mul lihtsalt ei jagu vahendeid kõiki elementaarseidki asju tagada enam. Lapse isa kohustused on osaliselt üle võtnud juba lapse vanaema ja vanavanaema. Kas elatisraha suurendamise kohta on ka mingit tüüpalust saada kusagilt? Ette tänades,

Tere

Kas täiskasvanud gümnaasiumiõpilased (alates 18. eluaastast) saavad ise põhjendada koolist puudumist või peab seda tegema vanem (hooldaja)?

Aitäh!

Tere.
Mul on selline küsimus, et laste isal on minuga 2 last ja kolmas laps on teise naisega. Nüüdseks oleme jälle koos, ta toetab rahaliselt iga kuu viimast last, aga selle lapse ema pidevalt lubab alimendid peale panna. Kas on võimalik kuidagi vähendada alimente kahe esimese lapsega või millegiga muuga. Ta kannab iga kuu lapse ema arvele raha, aga tal on alati vähe ja kahe teise lapse peale see naine üldse ei mõtle. Kuidas saaks kohtus leppida sama summa peale, mis ta kogu aeg kandnud on, kuna isal on ka 2 last, kes vajavad temapoolset toetust. Kas saaksite anda nõu kuidas käituda juhul kui see naine otsustab alimendid peale panna.
suurimad tänud...

Tere,
Mure siis järgmine - laps elab emaga, mina üksinda ja näen last niipalju kui soovin ja tahan koos olla, enamjaolt nädalavahetustel. Nüüd on lapse ema otsustanud alimendid panna, aga leppisime kokku, et maksan iga kuu tema arvele 145 eurot, kuigi me tegeleme lapsega mõlemad. Pakkusin ka välja, et maksan kõik lasteaia maksud ja muud lapsega seonduvad kulud, aga temale ei sobinud, tahtis raha arvele. Siit siis küsimus, et mida peaks tegema, et ei peaks temale raha kandma, sest me mõlemad tegeleme ju lapsega ja minul on väike kahtlus, kas see raha läheb ikka õigesse kohta, nimelt lapse jaoks. Kas on mingit võimalust, et avan lapse jaoks pangaarve või koolifondi kuhu see raha kanda? Kui asi läheb ametlikuks, kas kohus tunnistab seda.

Tere,
Palun selgitage, kas vanainimese hooldamiskohustused laienevad lastelastele automaatselt, kui vanainimesel pole ühtegi elus last? Millistel tingimustel on sotsiaalosakond kohustatud vanainimese eest hoolekandmist korraldama?

Ette tänades!

Tere,
kas emal on kohustus pidada ülal ja lasta elada oma kodus täiskasvanud tütrel, kellel on vormistatud 3 aastat tagasi seoses traumaga tekkinud 100 %-ne töövõimelangus. Täiskasvanud tütrel on alkoholi- ja narkosõltuvus ning on muutunud vägivaldseks.

Tere,
Kuidas nõuda DNA testi kui lapse isa elab välismaal ja lapse isa nimi sünnitunnistusel puudub? Nimelt sain mitu aastat tagasi lapse üheöö suhte tagajärjel, kuid nüüd tahaks otsida üles lapse isa ja teha DNA testi. Tean lapse isa nime ja et ta on Eesti kodanik kuid elas Singapuris, kahjuks ei tea kus ta praegu elada võib. Kuidas peaksin tegutsema ja kas on mingi lootus mul kohtu kaudu midagi saavutada? Samuti, kui DNA näitab, et ta on lapse isa, kas saan alimendid tagantjärele välja nõuda?

Tere
Mida saaksin teha? Abiellusin ning mehe soovil tulin töölt ära ja nüüd olen viimaseid kuid rase. Abikaasa töötab Soomes ja nüüd leidis, et selline elu talle ei sobi. Mul ei ole mingeid sissetulekuid ja abikaasa keeldub raha andmast. Elan üürikorteris, laps on kohe sündimas ja tööle minna ei saa. Kas on mul õigus mingit elatisraha taotleda ja kuhu peaksin pöörduma?