Perekonnaõigus

Kui riik maksab 90 päeva eest ühekordse maksena (minu teada) elatistoetust, siis kas taotleja peab riigile tagasi maksma, kui võlgnik hakkab näiteks järgmisel päeval elatist maksma?

Tere,
Oleme lapse isaga peaaegu 2 aastat lahus elanud. Lapse isa käis enamasti last vaatamas kodus minu silma all ja ööseks on last võtnud vaid ühe nädalavahetuse. Ja selle nädalavahetuse oli ka tööl ja laps istus kodus oma tädiga. Elatist maksis mõned kuud, kuid siis tuli seda raha edasi väga lünklikult. Kuna kutsus enda juurde elama ja järgmine päev viskas välja. Nii mängis mõned kuud kuni mul üle viskas ja enam tagasi ei läinud. Nüüd ta väidab, et ei pea nende kuude eest elatist maksma kuna elasime tema juures kuigi viskas ju iga kord järgmine päev või maksimaalselt nädala pärast välja. Käis ka vallas sotsiaaltöötaja juures ja seal pandi suhtlemiskord paika, millest ta siis keeldus. Nägi last viimati märts 2012 ja maksis raha viimati jaanuaris 2012. Aprillis pidi andma allkirja, et saaksin Soome elama lapsega ja panin veel notarile aja. Ja kes kohale ei ilmunud, oli ekselukaaslane. Ja telefonile ta ka ei vastanud ning siis lapsega pole kohtunud kuni tänaseni. Korduvalt olen temaga kokkulepet üritanud saavutada, aga tulutult. Laps kannatab tema lapsiku käitumise all. Muutkui ütleb, et allkirjastatud leht on valmis, aga mulle seda ei anna. See on juba haiglane käitumine minu arust. Nüüd läks oma kodukohta valda kurtma. Aga ma ei näe, et ta kannataja oleks, vaid laps. Sest pidevalt nüüd lubab allkirja, aga ei anna. Huvi ise ei tunne eriti, vahest helistab, et terroriseerida oma jutuga, et paber on valmis aga sa ei saa. Olen ka korra kohtusse elatisnõude esitanud internetis, aga lõpetasin, kuna ekselukaaslane lunis kokkuleppet. Selle tegime, aga täitmisele ei jõudnud kokkulepe. Ise olen oma abikaasa juures Soomes ja korra kuus käin Eestis, kuna ekselukaaslane ei anna allkirja, ei ole julgenud enda pabereid Soomes korda ajada, sest lapse omasid ei saa ju. Ja selle all kannatab minu teine laps ka, sest kui pole mul pabereid korras, ei saa ka teine laps lasteaeda. Aga ma olen täitsa surnud ringis ja ei oska enam midagi teha. Ma palun teilt abi, sest ma ei oska enam midagi teha.

Aastal 2007 lahutasin oma naisest. Abielu ajal sündis meil kaks last, kes hetkel on 5- ja 7-aastane. Pangalaenuga ehitatud maja jäi naisele, minule jäi auto. Esimesed 2,5 aastat maksin pangalaenu mina ja viimased aastad on seda teinu laste ema, kuna leppisime kokku nõnda, et mina maksan lasteaia käimise kulud. Kogu lahus oldud aja jooksul on lapsed täpselt pool ajast minu juures ja teise poole naise juures. Täpsemalt siis nädala kaupa. Lapsed on asjaga ära harjunud ja hoolivad/armastavad meid mõlemaid. Olen täitnud oma kohustusi maksimaalselt laste ees (minu jaoks ei ole tegu kohustusega vaid armastusega oma laste vastu). Olen ostnud alati korralikud riided, jalatsid, mänguasjad jne, ühesõnaga kõik mis neile normalseks eluks tarvis on olnud. Samuti oleme käinud palju puhkamas, kinos jne.
Ilmselt on neid samu asju teinud ka ema lastega. Nüüd olen olukorra ees, kus ema on endale püsiva elukaaslase leidnud ja sellest lähtuvalt soovib lõpetada laste jagamise st. tema nägemus on, et lapsed saaksid minu juurde vaid nädalavahetustel ja seda ka iga kahe nädala tagant.
Kas ta saab või tohib lapsi minult selliselt ära võtta? Samas mina tahan väga oma laste elus kaasa lüüa ja toetada neid.
Olukord on minu jaoks väga keeruline, kuna olen aru saanud, et Eesti kohtupraktika annab suuremad õigused emadele!

Lugupidamisega,

Kui laps on sünniaktis vallaslaps ja kohtu kaudu on tuvastatud põlvnemine ja dna klapib, siis kas isal on ka õigus nõuda oma nime sissekirjutamist sünnitunnistusele kui ema selle vastu on?

Tänan

Tere.
Lahutasime 2007 a, nüüd oleme eksmehega mõlemad uuesti abielus. Eelmise abielu jooksul kingiti mulle maja ja riik kinkis 1997 a sündinud lastele EVP maaerastamiseks, millega sai maja juurde maa erastatud. Minu küsimus, kas eksabikaasal on mingit õigust sellele varale? Ta ise ütles, et loobub kõigest, kas seda on vaja notariaalselt kinnitada?
Tänan.

Tere,

Maakohtu maksekäsuosakond on edastanud laste isale ehk võlgnikule elatisabi maksmise teate, kuid võlgnik pole siiani pabereid "kätte saanud" (paberite edastamisest on möödas 27 päeva). Kui kaua on tal võimalik "kõrvale hiilida" ja kui ta ei saagi pabereid kätte, mis ma siis edasi peaksin tegema, infoks ka, et tegin ka sotsiaalkindlustusametisse avalduse elatisabi taotlemiseks.

ette tänades,

Tere

Korteriostu tehing notari juures toimus 26.04.2012, ostsin enda nimele korteri.
Kinnisraamatusse sissekandmise kuupäev on 08.05.2012.
27.04.2012 oli abielu sõlmimine (varaühisus).
Kas korter on lahusvara või ühisvara?

Tere!

On tekkinud vaidlus lapse isaga. Laps elab minu juures. Kuidas arvutada lapse elamisele kulud -üür, kommunaalkulud, elekter, vesi. Kas summa jagada kolmeks või kaheks. Lasteaed, söök, trenn lähevad ju kaheks. Küsimus veel, mis on võimalik sinna juurde lisada.
Kui laps on kuu jooksul nt nädal või kolm päeva isa juures, kas siis see tuleks arvutada maha tema elatisrahast. Sammuti riided, mis isa ostab lapsele ja muud kulutused, mis ta teeb. Kas temal on õigus need maha arvutada.
Tänan vastuse eest

Tere.
Kui isa maksab elatisraha kokkulepituna 145.-, aga kas tal on õigus sellest maha arvata lapsega kohtumispäevade eest või õppimiseks kokkulepitud päevade eest mingit transpordi või toidu raha.
Vallas on suhtluskord kokku lepitud, et aitab õppimisel 1 kord nädalas.

Minu noorema lapse sünnitunnistusel on isana kirjas minu praegune elukaaslane. DNA testiga on aga kindlaks tehtud, et lapse bioloogiline isa on tegelikult teine mees. Kui ma sooviksin lapse bioloogiliselt isalt nõuda lapsele elatisraha, siis saan aru, et pean tegema taotluse sünniakti muutmiseks. Kas see toob kaasa ka lapse nime muutmise vajaduse? Praegu kannab laps minu elukaaslase nime. Sooviksin, et lapse nimi jääks muutmata, kas ja kuidas see oleks võimalik? Kui eelnimetatud lapse bioloogilisel isal on veel üks ülalpeetav ja tema sissetulek on umbes 1000 eurot, siis kui suur oleks elatisraha 3-aastasele lapsele? Kui lapse biol. isa on seni last mingil määral toetanud, siis kas kohus võib loobuda vastava elatisraha nõude menetlemisest? Kas mul oleks õigus elatisraha nõuda ka tagantjärele, selle aja eest, mil ta last ei toetanud?