Perekonnaõigus
Küsimus: Kui isa on haige, kas täisealised lapsed saavad elatise nõudest loobuda?31.10.2012
Tere.
Laste isalt sai elatis kohtu kaudu nõutud, kui lapsed olid väikesed. Nüüd on lapsed täisealised. Laste isa maksis elatist nii nagu juhtus, siis hakkas ka võlg kasvama. Kui viimati uurisin, oli võlg kroonides u. 40000. Eelmisel aastal oli laste isal mitu insulti, mille tagajärjel ta ei saa rääkida, parem pool halvatud, kõndida saab. Ema on tal hooldaja. Küsimus selline, kas saab elatise nõude tühistada ja kas lastel on ka selles osas sõnaõigus, nt üks lastest on nõus, et tühistada, teine aga pole sellega nõus ja kas lastel kaasneb sellega ka kohustusi isa ees? Kas lapsed on ka siis kohustatud isa eest hoolitsema kui ta pole nende kasvatamisest osa võtnud, nende vastu huvi tundnud ja pole elatist korralikult maksnud? Mida ütleb seadus?
Laste isalt sai elatis kohtu kaudu nõutud, kui lapsed olid väikesed. Nüüd on lapsed täisealised. Laste isa maksis elatist nii nagu juhtus, siis hakkas ka võlg kasvama. Kui viimati uurisin, oli võlg kroonides u. 40000. Eelmisel aastal oli laste isal mitu insulti, mille tagajärjel ta ei saa rääkida, parem pool halvatud, kõndida saab. Ema on tal hooldaja. Küsimus selline, kas saab elatise nõude tühistada ja kas lastel on ka selles osas sõnaõigus, nt üks lastest on nõus, et tühistada, teine aga pole sellega nõus ja kas lastel kaasneb sellega ka kohustusi isa ees? Kas lapsed on ka siis kohustatud isa eest hoolitsema kui ta pole nende kasvatamisest osa võtnud, nende vastu huvi tundnud ja pole elatist korralikult maksnud? Mida ütleb seadus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtule esitatud elatisnõuet nö tühistada ei saa.
Ülalpidamiskohustus, mis lasub täiskasvanud lapsel oma vanema ees, on otseses seoses sellega, kas vanem on täitnud oma ülalpidamiskohustust laps ees. Isegi, kui elatis on vanemalt kunagi välja mõistetud, kuid ta ei ole sellest hoolimata elatist maksnud (sh on tekkinud elatisvõlg), võib see tulevikus anda lapsele õiguse piirata oma ülalpidamiskohustust abivajava vanema eest. Aluse ülalpidamiskohustuse piiramiseks eeltoodud olukorras sätestab perekonnaseaduse § 103 lõike 1 punkt 2.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas täiskasvanute gümnaasiumis õppival 18-aastasel ei olegi õigus isalt elatisraha nõuda?31.10.2012
Tere,
Laps on 18-aastane ja käib Täiskasvanute Gümnaasiumis ja esitas hagiavalduse kohtule elatise nõudes. Nõudis miinimum elatist summas 145 eurot kuus. Vastuseks tuli, et kuna laps on täisealine ja käib Täiskasvanute Gümnaasiumis, mis ei kuulu antud koolide alla PkS paragrahv 97 ning et laps on töövõimeline ja kool võimaldab tal ka tööl käia, siis isa leiab, et ei pea elatist maksma hakkama. Samuti leiab isa, et tagasiulatuvalt alates 29.01.2012a on alusetult nõutud. Sel kuupäeval sai laps 18-aastaseks. Samuti on isale kohtu poolt määratud alates 1999a.-st elatise nõue, mida ta pole aga kunagi maksnud ja kuna see nõue lõppes lapse 18-aastaseks saamisega ja pole enne võimalik emal isegi kriminaalasja algatada, kui on kehtiv kohtuotsus.
Ette tänades!
Laps on 18-aastane ja käib Täiskasvanute Gümnaasiumis ja esitas hagiavalduse kohtule elatise nõudes. Nõudis miinimum elatist summas 145 eurot kuus. Vastuseks tuli, et kuna laps on täisealine ja käib Täiskasvanute Gümnaasiumis, mis ei kuulu antud koolide alla PkS paragrahv 97 ning et laps on töövõimeline ja kool võimaldab tal ka tööl käia, siis isa leiab, et ei pea elatist maksma hakkama. Samuti leiab isa, et tagasiulatuvalt alates 29.01.2012a on alusetult nõutud. Sel kuupäeval sai laps 18-aastaseks. Samuti on isale kohtu poolt määratud alates 1999a.-st elatise nõue, mida ta pole aga kunagi maksnud ja kuna see nõue lõppes lapse 18-aastaseks saamisega ja pole enne võimalik emal isegi kriminaalasja algatada, kui on kehtiv kohtuotsus.
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
On selge, et ka Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis võib 18-aastaseks saanud laps keskharidust omandada, seega ei ole lapse isa viide sellele, kui elatisraha maksmise kohustuse äralangemisele, asjakohane. Samuti ei ole elatise väljamõistmist välistavaks argumendiks asjaolu, et laps võiks/peaks juba ise tööl käima, kuna tegemist on siiski 18-aastase kooliskäiva lapsega, kellel on seadusest tulenev õigus oma lahus elavalt vanemalt elatist nõuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saaks tutvuda Iirimaa kohtu otsusega isa elatise maksmises vabastamise kohta?30.10.2012
Lapse isa elab Iirimaal. Iirimaa kohus vabastas lapse isa elatise maksmisest. Kuidas ja kas saan Iirimaalt taotleda kohtu otsust selle kohta? Kas vabas vormis ja eraisikult saadud palve peale on nad kohustatud mulle selle kohtuotsuse väljastama?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ilmselt peaksite pöörduma otsuse teinud kohtu poole ja esitama neile sellesisulise taotluse. Taotluse puhul peaks järgima üldiseid dokumendi koostamise nõudeid (õigekiri, korrektsete andmete esitamine, nõude selgus jms) ja dokument peaks kindlasti olema Teie poolt allkirjastatud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa võib kokkulepitud elatisrahast teha ise mahaarvamisi?30.10.2012
Kokkuleppe kohaselt õpib isa lapsega ühel päeval nädalas ning üle nädalavahetuse saab lapsega koos olla.
Septembris tuli isal lapsega õppida tunduvalt rohkem päevi, kui kokku lepitud. Selleks pidi isa sõitma lapsele Tallinnast Viimsisse järgi ja lapse õhtul tagasi koju tooma. Isa maksab lapsele elatist tulenevalt seadusest, 145€ kuus. Septembri kuu eest vähendas isa makstavat elatisraha, kuna Tallinna ja Viimsi vahel sõitmine on väga kulukas. Samuti tasus isa lapse ekskursiooniraha koolile 25€. Lisakulutusena lapse õppimisega ja õpetamisega seoses võttis elatusrahast maha 20€, elatisraha tasus 100€, ilma eelneva kokkuleppeta.
Kas selline elatusraha vähendamine on põhjendatud ja seadusest tulev?
Septembris tuli isal lapsega õppida tunduvalt rohkem päevi, kui kokku lepitud. Selleks pidi isa sõitma lapsele Tallinnast Viimsisse järgi ja lapse õhtul tagasi koju tooma. Isa maksab lapsele elatist tulenevalt seadusest, 145€ kuus. Septembri kuu eest vähendas isa makstavat elatisraha, kuna Tallinna ja Viimsi vahel sõitmine on väga kulukas. Samuti tasus isa lapse ekskursiooniraha koolile 25€. Lisakulutusena lapse õppimisega ja õpetamisega seoses võttis elatusrahast maha 20€, elatisraha tasus 100€, ilma eelneva kokkuleppeta.
Kas selline elatusraha vähendamine on põhjendatud ja seadusest tulev?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
PkS § 100 lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Teie poolt kirjeldatud olukorda võiks tõlgendada selliselt, et nö lahus elav vanem osaleb lapse kasvatamises (lapsega õppimine) ja teeb selleks täiendavaid kulutusi. Seega oleks minu hinnangul õigustatud eelpool nimetatud kulutused konkreetse kuu elatisest maha arvata.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada lahti majalaenust, kui mina maksan aga mees kasutab maja, lahutuseks ta aga nõusolekut ei anna?29.10.2012
Minul selline olukord.
Aastaid tagasi ostsime abikaasaga kinnisvara. Selleks võtsin mina pangast laenu. Abikaasa on notarilepingus kaasomanik. Vahepeal läksime abikaasaga lootusetult riidu ja kolisime lahku. Saatuse tahtel on praegu olukord selline, et tema elab sellel kinnisvaral, mille siis ostsime ja mina elan eraldi.
Mina maksan selle kinnisvara ostmiseks võetud pangalaenu algusest saadik üksinda, sest abikaasal pole töökohta ega raha, jäi hoopistükkis eelpensionile, et kuidagi üldse hakkama saada.
Kuidas saab olukorda lõpetada. Tahaksin kasutada seda, mille eest maksan või vastupidi, ei taha maksta asja eest, mida ei saa kasutada.
Mis võimalused mul on?
Mis juhtub kui ma enam seda majalaenu pangale ei maksa? Minnakse minu enne abiellumist ostetud kinnisvara kallale või minu arvelduskontode kallale?
Abikaasa lahutusega ei ole nõus, ühiseid lapsi meil ei ole, ainukesena see ostetud maja, mille pangalaen on veel 25 aastaks.
Tänan nõuande eest.
Aastaid tagasi ostsime abikaasaga kinnisvara. Selleks võtsin mina pangast laenu. Abikaasa on notarilepingus kaasomanik. Vahepeal läksime abikaasaga lootusetult riidu ja kolisime lahku. Saatuse tahtel on praegu olukord selline, et tema elab sellel kinnisvaral, mille siis ostsime ja mina elan eraldi.
Mina maksan selle kinnisvara ostmiseks võetud pangalaenu algusest saadik üksinda, sest abikaasal pole töökohta ega raha, jäi hoopistükkis eelpensionile, et kuidagi üldse hakkama saada.
Kuidas saab olukorda lõpetada. Tahaksin kasutada seda, mille eest maksan või vastupidi, ei taha maksta asja eest, mida ei saa kasutada.
Mis võimalused mul on?
Mis juhtub kui ma enam seda majalaenu pangale ei maksa? Minnakse minu enne abiellumist ostetud kinnisvara kallale või minu arvelduskontode kallale?
Abikaasa lahutusega ei ole nõus, ühiseid lapsi meil ei ole, ainukesena see ostetud maja, mille pangalaen on veel 25 aastaks.
Tänan nõuande eest.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abikaasa ei ole nõus kokkuleppel abielu lahutama, peate abielu lahutamise nõudega pöörduma kohtu poole (kohus lahutab abielu igal juhul, kaasa arvatud siis, kui üks abikaasadest sellega nõus ei ole).
Koos abielu lahutamise nõudega on võimalik taotleda kohtult ühisvara jagamist, mis peaks Teie probleemi lahendama (võite näiteks taotleda, et maja jääb Teile, kuid maksate abikaasale hüvitist tema osa eest ühisvaras või üldse taotleda maja võõrandamist ja müügitulu jagamist).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Abikaasa läks elama eksmehe juurde, kuid nende laps elab ikka veel minu juures, mida pean tegema, et ta oma vanemate juurde läheks?29.10.2012
Tere
Minu abikaasa elab juba neljandat kuud oma eksmehega koos. Samas elab minu majas, mis on minu lahusvara, nende ühine 16-aastane tütar, keda ma ei ole lapsendanud. Oleme algatanud abielulahutuse abikaasa algatusel. Nüüd väidab mu abikaasa, et mul on seadusest tulenev kohustus tagada lapsele elementaarsed elutingimused.
Siit ka küsimus, mis õigused ja kohustused on minul antud olukorras. Soovin, et ka laps läheks elama oma bioloogiliste vanemate juurde. Kas pean ära ootama abielulahutuse, mis võib venida pikaks. Ning kas mul on kohustus tagada lapsele elementaarsed elutingimused.
Minu abikaasa elab juba neljandat kuud oma eksmehega koos. Samas elab minu majas, mis on minu lahusvara, nende ühine 16-aastane tütar, keda ma ei ole lapsendanud. Oleme algatanud abielulahutuse abikaasa algatusel. Nüüd väidab mu abikaasa, et mul on seadusest tulenev kohustus tagada lapsele elementaarsed elutingimused.
Siit ka küsimus, mis õigused ja kohustused on minul antud olukorras. Soovin, et ka laps läheks elama oma bioloogiliste vanemate juurde. Kas pean ära ootama abielulahutuse, mis võib venida pikaks. Ning kas mul on kohustus tagada lapsele elementaarsed elutingimused.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teil puudub igasugune kohustus abikaasa lapse eest hoolitseda, sest see on ilmselgelt lapse bioloogiliste vanemate kohustus. Seega on vale ja ilmselt ka pahatahtlik abikaasa väide, nagu peaksite tema lapse eest Teie hoolt kandma. Iseenesest ei välista see abikaasa lapse eest hoolitsemist, kui see Teile (ja lapsele) sobib.
Abielu lahutamine kuidagi antud asja ei mõjuta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui laps lapsendatakse ning seeläbi "päris" vanematega sugulussuhted lõpevad, kes on siis "päris" vanemate surma korral pärandi saajaks?26.10.2012
Tere,
Kui laps lapsendatakse (kusjuures ta "päris" vanemad on tegelikult elus), siis peaks "päris" vanematega sugulussuhted lõppema. Aga kui nüüd need "päris" vanemad ära surevad ja neil ei ole pärijaid, kas nende pärandus läheb siis ikkagi kohalikule omavalitsusele?
Kui laps lapsendatakse (kusjuures ta "päris" vanemad on tegelikult elus), siis peaks "päris" vanematega sugulussuhted lõppema. Aga kui nüüd need "päris" vanemad ära surevad ja neil ei ole pärijaid, kas nende pärandus läheb siis ikkagi kohalikule omavalitsusele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tulenevalt PkS §-st 162 lõpeb lapsendamisega lapse ja tema alanejate sugulaste sugulussuhe endiste sugulastega ja lõpevad ka sugulusest tulenevad õigused ja kohustused. Seega ei saa kuidagi olla pärijaks isikute lapsendamisele antud laps ja teiste sugulaste puudumise korral on pärijaks tõepoolest kohalik omavalitsus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas ja millises vormis tuleb kohtule esitada elatisraha suurendamise nõudega seotud tšekid ja kviitungid?26.10.2012
Tere!
Olen lapse elatisraha suurendamise nõudeks kogunud kokku kõik eelmise aasta tšekid ja kviitungid.
Kuidas peaksin need kohtule esitama, millises vormis? Selge ju, et kohus ei hakka neid lahti harutama :) Kas ülevaade kuludest peaks olema kuude kaupa või kululiikide kaupa? Kust võiksin leida elatisraha suurendamise kohta avalduse näidise vms? Mul ei ole võimalik täna tasuda juristile, et ta mind aitaks seda teha.
Lugupidamisega
Olen lapse elatisraha suurendamise nõudeks kogunud kokku kõik eelmise aasta tšekid ja kviitungid.
Kuidas peaksin need kohtule esitama, millises vormis? Selge ju, et kohus ei hakka neid lahti harutama :) Kas ülevaade kuludest peaks olema kuude kaupa või kululiikide kaupa? Kust võiksin leida elatisraha suurendamise kohta avalduse näidise vms? Mul ei ole võimalik täna tasuda juristile, et ta mind aitaks seda teha.
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tšekid ja kviitungid võiksite näiteks kleepida paberile ja teha koopia, samuti võiksite luua mingisuguse süsteemi (a la riided, eluasemekulud jms), siis on kohtul nendega parem tutvuda.
Konkreetset näidist elatise suurendamise hagi koostamiseks ei ole, kuid järgima peaks kõiki hagiavaldusele TsMS § 363 lõikes 1 sätestatud nõudeid.
Tasuta õigusabi pakub näiteks Tallinna Üliõpilaste Õigusbüroo.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas naine saab võtta laenu ilma mehe teadmata, et saaks kooselu lõpetada?25.10.2012
Olukord järgmine: abielupaar, hetkel ühine laen, mille kaaslaenajaks on naine. Meespool petab naist, on alkoholiga pahuksis, ei ole nõus maha müüma ka ühist maja, et naine saaks ära kolida. Kas naisel on võimalik võtta lisaks mingisugust laenu (palk annab välja) niimoodi, et mees sellest teada ei saaks? Kas sellisel olukorral üldse on mingisugust lahendust, et see naine saaks sealt majast minema kolida?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Jah, üks abikaasa saab laenu võtta teise abikaasa teadmata, kuid eeldusel, et näiteks tagatisena ei kasutata pooltele ühiselt kuuluvat kinnisvara.
Parimate soovdega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Tahan maksta kahele lapsele elatisraha, kui palju ma peaksin maksma või mille järgi seda arvutama?25.10.2012
Tere!
Olen ise lastele määramas elatisraha ja seoses sellega ka tekkis küsimus, et kas on olemas mingit üldist nö. rusikareeglit või on mingi muu moodus, millele tuginedes saaksin arvestada, et kui palju ma peaksin oma sissetulekust üle kandma oma eksabikaasale 2 lapse ülalpidamiseks? Oleks väga tänulik vastuse või mistahes vihje eest!
Parimate soovidega
Lugupidamisega
Olen ise lastele määramas elatisraha ja seoses sellega ka tekkis küsimus, et kas on olemas mingit üldist nö. rusikareeglit või on mingi muu moodus, millele tuginedes saaksin arvestada, et kui palju ma peaksin oma sissetulekust üle kandma oma eksabikaasale 2 lapse ülalpidamiseks? Oleks väga tänulik vastuse või mistahes vihje eest!
Parimate soovidega
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise suurus ei ole seotud Teie sissetulekuga, vaid eeskätt ikkagi lapse vajadustega. Elatise suuruse kindlaksmääramisel arvutatakse kokku kõik kulutused, mis ühes kuus laste ülalpidamiseks tehakse ja jagatakse vanemate vahel pooleks. Vanem, kes elab lapsest eraldi, peab eelpool kirjeldatud viisil leitud summa maksma iga kalendrikuu eest ette last kasvatavale vanemale.
Elatisel on ka miinimumsuurus – igakuine elatis ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval hetkel on alampalk 290 eurot ja miinimumelatis seega 145 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand