Perekonnaõigus
Küsimus: Kas elatise nõudmiseks eksmehe vanematelt oleks vaja sellele eelnevalt esitada politseile avaldus, et lapse isa on kadunud?21.11.2012
Tere,
Lapse isaga oleme lahutatud ja kohtu poolt on olemas Eesti kohtu otsus elatise väljamõistmiseks lapse kasuks. Kuid mees kolis Rootsi ja kohalik kohus ei leidnud teda, pole teada tema elukohta. Seega täitemenetlus ei andnud midagi elatise saamiseks, kuna pole teada, kus on lapse isa. Tahaksin kirjutada uue hagiavaldust kohtusse, et elatist mõistetakse välja eksmehe vanematelt. Kas on vajalik esitada politseisse avaldust, et lapse isa on kadunud?
Lapse isaga oleme lahutatud ja kohtu poolt on olemas Eesti kohtu otsus elatise väljamõistmiseks lapse kasuks. Kuid mees kolis Rootsi ja kohalik kohus ei leidnud teda, pole teada tema elukohta. Seega täitemenetlus ei andnud midagi elatise saamiseks, kuna pole teada, kus on lapse isa. Tahaksin kirjutada uue hagiavaldust kohtusse, et elatist mõistetakse välja eksmehe vanematelt. Kas on vajalik esitada politseisse avaldust, et lapse isa on kadunud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui soovite taotleda elatise väljamõistmist asenduskohustusena lapse vanavanematelt, tuleks hagiavalduses põhjendada, miks ei ole võimalik lapse isalt elatist kätte saada ja mida olete elatise kättesaamiseks teinud. Politseisse avalduse esitamine ei ole minu hinnangul vajalik.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millal saab isalt ära võtta õigused, kui ta ei maksa elatist?21.11.2012
Elan lapse isast lahus aasta ja kolm kuud, laps sai oktoobris viie aastaseks ja kogu lahus elatud aja jooksul pole isa sentigi maksnud. Mitu aastat on see aeg, et kui isa üldse ei maksa, saab hakata hooldusõigust ära võtma? Alimente peale pole mõtet panna, sest ta nagunii ei maksaks, kuigi käib ametlikult tööl.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Hooldusõigus ja ülalpidamiskohustus sisuliselt üksteisega seotud ei ole, seega üldjuhul ülalpidamiskohustuse mittetäitmine vanemalt hooldusõiguse äravõtmiseks alust ei anna.
Kui vanem vabatahtlikult oma ülalpidamiskohustust lapse ees ei täida, on Teil õigus pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtusse. Kui ülalpidamiseks kohustatud vanem ei hakka elatist maksma ka jõustunud kohtuotsuse alusel, on Teil õigus pöörduda kohtutäituri poole ja algatada täitemenetlus elatise kättesaamiseks. Ja kui isik saab ametlikult palka, saab kohtutäitur suure tõenäosusega elatisraha ka kätte.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mitu päeva kuus peaks laps olema isa juures?20.11.2012
Mitu päeva kuus peaks laps olema isa juures? Kas seadus seda reguleerib? Vanemad on lahus. Tavaliselt laps elab ema juures. Laps käib isa juures iga kuu ainult 6 päeva.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Seadus ei anna konkreetset päevade arvu, kui palju peaks laps suhtlema lahus elava vanemaga. Ilmselgelt peaks suhtlemine lahus elava vanemaga olema piisavalt tihe lähedase suhte säilitamiseks lapse ja vanema vahel.
Konkreetses suhtlemiskorras peavad vanemad omavahel kokku leppima, arvestades eeskätt lapse heaolu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millised on minu õigused ametlikult elatusraha välja nõuda, kui vabatahtlikult maksab isa ebakorrapäraselt?20.11.2012
Pea 4 aastat tagasi läksid minu ja mu lapse isa teed lahku. Kokkuleppel jäi laps minuga elama. Algselt pakkus, et maksab 3000 krooni alimente. Mingi aja möödudes kahandas summat. Tänasel ajal maksab lapsele 165 eurot elatisraha.
Oleme leppinud ka kokku, et laps käib oma isa juures aga isa annab nädal enne teada, et saaksime oma plaanid ümber mängida ja laps saab isa külastada. Paraku isa aga väga tihti last enda juurde ei võta või ei avalda soovi.
Lapse isal on uus pere ja 1-aastane poeg. Pole asju ametlikuks ajanud, aga kuna lapse isa on otsustanud, et enam ei maksa alimente ja ähvardab, siis minu kannatus on katkenud. Olen rääkinud ilusti et võib olla omavahelisel kokkuleppel tõstab veidike elatusraha. Kuna üür on meil 200 €, kommunaalteenused talvel 180 €, lapsehoidja orienteeruvalt 130 €, lasteaed 68 €, huviringid 24 € ja pluss siis veel toit, riided, transport. Millesse ma ei arvesta ega nõua lasteaeda makstavaid lisarahasid, ravimid ja hügieenitarbed.
Millised on minu õigused see elatusraha ametlikult lapse isalt välja nõuda?
PS! Ta on siiani maksnud seda raha, aga kunagi ei saa ma kindel olla, et ta seda kokkulepitud päeval teeb. Selle aasta novembri kuu ta ähvardas, et ei mkasa, maksetähtaeg on samuti möödas, mil pidi maksma. Mis veel kurvem, siis ka see kuu saab meie tütar 5-aastaseks.
Tänud nõuande eest!
Oleme leppinud ka kokku, et laps käib oma isa juures aga isa annab nädal enne teada, et saaksime oma plaanid ümber mängida ja laps saab isa külastada. Paraku isa aga väga tihti last enda juurde ei võta või ei avalda soovi.
Lapse isal on uus pere ja 1-aastane poeg. Pole asju ametlikuks ajanud, aga kuna lapse isa on otsustanud, et enam ei maksa alimente ja ähvardab, siis minu kannatus on katkenud. Olen rääkinud ilusti et võib olla omavahelisel kokkuleppel tõstab veidike elatusraha. Kuna üür on meil 200 €, kommunaalteenused talvel 180 €, lapsehoidja orienteeruvalt 130 €, lasteaed 68 €, huviringid 24 € ja pluss siis veel toit, riided, transport. Millesse ma ei arvesta ega nõua lasteaeda makstavaid lisarahasid, ravimid ja hügieenitarbed.
Millised on minu õigused see elatusraha ametlikult lapse isalt välja nõuda?
PS! Ta on siiani maksnud seda raha, aga kunagi ei saa ma kindel olla, et ta seda kokkulepitud päeval teeb. Selle aasta novembri kuu ta ähvardas, et ei mkasa, maksetähtaeg on samuti möödas, mil pidi maksma. Mis veel kurvem, siis ka see kuu saab meie tütar 5-aastaseks.
Tänud nõuande eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Ülalpidamiskohustuse mittekohaseks täitmiseks loetakse ka elatisraha mitteregulaarset ja ebapiisavat maksmist, mis annab Teile õiguse pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole.
Kohtusse pöördudes tuleb arvestada sellega, et miinimumist suuremas ulatuses elatist nõudes (st suuremat kui 145 eurot) tuleb lapsele tehtavaid kulutusi tõendada erinevate tšekkide, arvete ja maksekorraldustega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abikaasat saab sundida korteri müümisega nõustuma?20.11.2012
Mees ja naine, kes on veel paberite järgi abielus, neil on ühisvara (korter) ja kaks alaealist last, üks pool soovib korterit müüa ja teine pool on justkui nõus, aga kui on leitud ostja ja tehing on juba nii kaugel, et vaja ainult allkirjastada, keeldub järsku teine pool seda tegemast ehk siis takistab müüki, kuigi on eelnevalt kohtule kinnitanud, et ei kavatse kuidagi korteri müüki takistada. Siit küsimus, kas on olemas selline seadus, mis keelab takistada tehingute tegemist, kui see on kasulik mõlemale osapoolele ja lastele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Üldjoontes on ühisvaraga tehingute tegemiseks vajalik mõlema abikaasa nõusolek, kuid PkS § 29 lõike 3 kohaselt võib olukorras, mil üks abikaasa keeldub põhjuseta ühisvaraga tehingu tegemiseks vajaliku nõusoleku andmisest, teise abikaasa avalduse alusel anda nõusoleku kohus ja seda juhul, kui tehingu tegemata jätmisega või viivitamisega seondub kahju tekkimise oht.
Seega, kui abikaasa keeldub põhjendamatult vastava nõusoleku andmisest ja sellega seondub kahju tekkimise oht (mida peaksite olema võimeline piisavalt põhjendama), võib kohus Teile anda vastava nõusoleku.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lahutada Eestis legaliseerimata abielu Ghana kodanikuga?15.11.2012
Kuidas lahutada umbes 4 aastat kestnud abielu Eesti ja Ghana kodanike vahel, mis on sõlmitud Ghanas ja pole Eestis legaliseeritud? Abielludes ei küsitud Eesti kodanikult Ghanas ühtegi isikut tõendavat dokumenti ega muud paberit, kas selline abielu üldse on kehtiv? Kas lahutamine on võimalik Eesti kohtu kaudu, nii et üks pool ei peaks Ghanasse sõitma või teine pool Eestisse sõitma? Üks elab Eestis ja teine Ghanas ja see on nii olnud terve abielu jooksul. Paaril on ka Eestis sündinud laps, kuid isa ei ole kantud tema sünnitunnistusele, samuti ei ole ta mingil moel osalenud lapse kasvatamisel.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal, kuid sellegipoolest on vajalik mõlema abikaasa kohalolek kohtuistungil (abieluasjas ei tohi teha tagaseljaotsust).
Usun, et kui abielu lahutamise menetlus algatada Ghanas, tuleb sealgi mõlemal abikaasal kohal viibida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida saan ette võtta, kui elukaaslane tahab 4-kuuse beebiga ära kolida, kas ema võib lihtsalt lapse ära viia?15.11.2012
Tere!
Olen 4-kuuse beebi isa. Elukaaslane otsustas, et ei taha minuga enam koos elada ja kavatseb ära kolida koos lapsega. Kas emal on õigus laps lihtsalt minema viia? Millised on minu õigused sellises situatsioonis ja millised kohustused? Olen "kergelt" šokeeritud tekkinud situatsioonist ja ei tea kuidas käituma peaksin... äkki oskate head nõu anda. Kas peaksin kohtusse pöörduma?
Tänan ette,
Mures isa.
Olen 4-kuuse beebi isa. Elukaaslane otsustas, et ei taha minuga enam koos elada ja kavatseb ära kolida koos lapsega. Kas emal on õigus laps lihtsalt minema viia? Millised on minu õigused sellises situatsioonis ja millised kohustused? Olen "kergelt" šokeeritud tekkinud situatsioonist ja ei tea kuidas käituma peaksin... äkki oskate head nõu anda. Kas peaksin kohtusse pöörduma?
Tänan ette,
Mures isa.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Ilmselgelt ei saa lapse ema kohustada Teiega kooselu jätkama, kuid samas on ta igal juhul kohustatud tagama Teile piisavas mahus suhtlemise lapsega. Eeskätt peaksid lahku läinud vanemad suhtlemiskorras kohtuväliselt kokku leppima, kuid kui see ei õnnestu, tuleks esmalt oma murega pöörduda lastekaitsespetsialisti poole ja kui seegi olukorda ei lahenda, suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan midagi enne välismaale lapse isale külla minekut teha, et ei tekiks seal olukorda, kus isa saab lapse sinna riiki jätta?15.11.2012
Tere, mõtlesin, et küsin tuleviku tarbeks mõned asjad üle.
Mu lapse isa pole sünnitunnistusel kirjas, need read on tühjad ja mul pole ka uut meest; ent nüüd on ta otsustanud, et tahab lapsega rohkem suhelda ja meie elu toetada jne. See kõik väga tore. Isa elab EU riigis väljaspool Eestit, päritolu ja hetkel veel pass väljaspoolt EU riiki.
Viimasel ajal on palju juttu olnud isadest ja peredest, kes lapsi röövivad, seega mõtlesin mõnede ettevaatusabinõude kohta küsida, sest kuigi ma ei usu, et midagi sellist meiega juhtub, aga kunagi ei saa olla liiga ettevaatlik, kui asi puudutab mu last.
Hetkel pole lapsel ühtki muud dokumenti peale sünnitunnistuse, nii et kui nüüd lapse isa teda Eestisse vaatama tuleb, siis last riigist välja viia reaalselt lihtsalt ei saa, eksole, kuna tal pole reisidokumenti?
Kui me reisidokumendid teeme ja ise lapse isale EU riiki või lapse isa perele väljaspool EU riike külla läheme, siis on asi jällegi ohtlikum. Kas on mingeid õiguslikke akte, mida saaks selliste reiside puhul teha, et last ei saaks nendesse riikidesse jätta (juhul, kui keegi peaks ta minult ära võtma) või on kõik taolised protseduurid ette nähtud puhuks, kui olukord juba käes on?
Jutt on pikk ja ehk veidi segane, aga hea oleks selliste asjade koha pealt targemaks saada, et end ja peret kaitsta, kuna tänapäeval ei saa üheski inimeses 100% kindel olla, tundub vähemalt.
Ette tänades,
Pisut murelik lapsevanem (:
Mu lapse isa pole sünnitunnistusel kirjas, need read on tühjad ja mul pole ka uut meest; ent nüüd on ta otsustanud, et tahab lapsega rohkem suhelda ja meie elu toetada jne. See kõik väga tore. Isa elab EU riigis väljaspool Eestit, päritolu ja hetkel veel pass väljaspoolt EU riiki.
Viimasel ajal on palju juttu olnud isadest ja peredest, kes lapsi röövivad, seega mõtlesin mõnede ettevaatusabinõude kohta küsida, sest kuigi ma ei usu, et midagi sellist meiega juhtub, aga kunagi ei saa olla liiga ettevaatlik, kui asi puudutab mu last.
Hetkel pole lapsel ühtki muud dokumenti peale sünnitunnistuse, nii et kui nüüd lapse isa teda Eestisse vaatama tuleb, siis last riigist välja viia reaalselt lihtsalt ei saa, eksole, kuna tal pole reisidokumenti?
Kui me reisidokumendid teeme ja ise lapse isale EU riiki või lapse isa perele väljaspool EU riike külla läheme, siis on asi jällegi ohtlikum. Kas on mingeid õiguslikke akte, mida saaks selliste reiside puhul teha, et last ei saaks nendesse riikidesse jätta (juhul, kui keegi peaks ta minult ära võtma) või on kõik taolised protseduurid ette nähtud puhuks, kui olukord juba käes on?
Jutt on pikk ja ehk veidi segane, aga hea oleks selliste asjade koha pealt targemaks saada, et end ja peret kaitsta, kuna tänapäeval ei saa üheski inimeses 100% kindel olla, tundub vähemalt.
Ette tänades,
Pisut murelik lapsevanem (:
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Lapse isaks on isik, kes on lapse isana sünnitunnistusele kantud. Kande alusel tekivad isal lapse suhtes õigused ja kohustused, sh õigus lapsega kohtuda ja kohustus lapsele ülalpidamist anda. Kui lapse bioloogiline vanem sünnitunnistusele kantud ei ole, on ta lapse suhtes täiesti võõras isik ja ei oma lapse suhtes mingisuguseid õigusi ega kohustusi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas alla kolme aastase lapse ema võib, ja kui palju, lapse isalt ülalpidamist nõuda?14.11.2012
Tere
Kas emal, kes kasvatab alla kolme aastast last, on võimalik oma endiselt elukaaslaselt nõuda, lisaks lapse elatusrahale ka enda ülalpidamist, kuna tal pole võimalik tööle minna. Ema on lapseootel ja esimese lapse pealt saab vanemahüvitist kuni veebruarini. Lapse isaga pole koos olnud selle aasta maikuust saati ning lisaks viis ta ära ning müüs maha kooselu ajal ostetud vara: sülearvuti, diivani, televiisori. Lisaks kõigele oli sülearvuti töövahend, mistõttu ei saa ema ka kodust tööd otsida nagu andmesisestus ja mu selline. Kas emal on õigus kohu kaudu ülalpidamist saada ja mis oleks selle suurus?
Kas emal, kes kasvatab alla kolme aastast last, on võimalik oma endiselt elukaaslaselt nõuda, lisaks lapse elatusrahale ka enda ülalpidamist, kuna tal pole võimalik tööle minna. Ema on lapseootel ja esimese lapse pealt saab vanemahüvitist kuni veebruarini. Lapse isaga pole koos olnud selle aasta maikuust saati ning lisaks viis ta ära ning müüs maha kooselu ajal ostetud vara: sülearvuti, diivani, televiisori. Lisaks kõigele oli sülearvuti töövahend, mistõttu ei saa ema ka kodust tööd otsida nagu andmesisestus ja mu selline. Kas emal on õigus kohu kaudu ülalpidamist saada ja mis oleks selle suurus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

PkS § 111 lõike 2 kohaselt on lapse isa kohustatud lapse emale ülalpidamist andma kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, kui lapse emal ei ole võimalik lapse eest hoolitsemise tõttu sissetulekut saada.
Ülalpidamise ulatus oleneb õigustatud isiku vajadustest ja kohustatud isiku varalisest seisundist, kindlat elatise suurust olemas ei ole, samuti on seda keeruline nimetada tegelikke asjaolusid teadmata.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis vormis tuleb kohtule avaldus esitada ning milliseid dokumente veel nõutakse, et taotleda otsustusõigust?13.11.2012
Mis vormis tuleb kohtule avaldus esitada ning milliseid dokumente veel nõutakse, et taotleda otsustusõigust?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Lapse hooldusõiguse piiramiseks (otsustusõiguse taotlemiseks last puudutavas küsimuses) võib kohtule esitada arvutikirjas avalduse nii paberkandjal kui ka eletrooniliselt (kas kohtu e-posti aadressile esitatuna või läbi e-toimiku).
Kindlasti peab avaldusele olema lisatud lapse sünnitunnistus, muud dokumendid olenevad juba konkreetsest asjast.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand