Perekonnaõigus

Enne abiellumist oli abikaasal maja ja tehtud testament oma õe nimele kogu vara kohta. Abielludes me mingeid lepinguid ega kokkuleppeid ei sõlminud. Elame abikaasa majas ja testamenti ta muutnud ei ole. Mis saab majast siis, kui juhtub, et abikaasa sureb minust varem? Kas mul on õigus seal majas edasi elada? Kuidas käib sellisel juhul pärimine?

Mehe poolt on vormistatud notariaalne nõusoleks lahutamiseks perekonnaseisuosakonnas teatud kuupäeval. Kui naine ei saa sellel kuupäeval perekonnaseisuosakonda pöörduda, kas siis kehtib mehe notariaalne nõusolek lahutuseks ka järgmisel/ülejärgmisel päeval? Või peab mees tegema uue notariaalse nõusoleku, kuna tähtpäev on möödunud?

Lapse ema ei tule meie kahe ühise lapse kasvatamisega toime (joomine, vägivaldne elukaaslane jne), seetõttu määras sotsiaalosakond noorema lapse minu juurde, vanem laps jäi naise ema, st oma vanaema juurde, kus ta juba eelnevalt elas. Elan uues kooselus, kus kasvab lisaks minu ja ekskaasa tütrele ka poeg. Lisaks sellele oman kohustusi 1 alaealise ees. Nüüd on tekkinud olukord, kus lapse vanaema osutab psühholoogilist survet ja ähvardab mind ja minu elukaaslast ning nõuab üha rohkem. Siiani ei ole lapse ema ega vanaema aidanud mind noorema tütre kasvatamisel ei rahaliselt ega moraalselt, mina seevastu aitan oma vanemat tütart igakuiselt kas asjade (riided, jalatsid) ostmisega või finantsiliselt. Kuidas ennast seaduslikult kaitsta sellise surve eest? Mis õigused on mul nõuda lapse emalt? vanaemalt? nendepoolse kohustuse täitmist selle lapse osas, keda kasvatab vanaema ning selle lapse osas, keda kasvatan mina ja minu elukaaslane? Kas neil on õigus mind kohtuga ähvardada või on mul endal mõttekam selles küsimuses kohtu poole pöörduda?
Suur tänu!

Kuidas saan oma abielu lõplikult lahutatud? Abielu registreeritud eestis, lahutasime USAs, asusime mõlemad parasjagu seal. Aga ei tulnud selle peale, et apostille kinnitust sinna vaja, seega paber kehtetu. Nüüdseks olen ise alaliselt soomes (rahvastikureg. soome aadr) ja eks-mees eesti aadressil. Temast pole siiani asjaajajat olnud, mida ise saaksin siinpool teha või ette võtta?

Ema tegi maja kinkelepingu pojale veel enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ja enne abiellumist. Maa erastamine leidis aset juba abielus olles ja Eesti Vabariigi ajal. Niinimetatud nõukogude korra ajal ei olnud võimalik maad erastada.
Kas nüüd, peale abielulahutust, on tegemist ühisvaraga?
Vaatamata sellele, et kinkega saadut ei loeta ühisvarasse kuuluvaks varaks juhul, kui pooled ei ole sõlminud abieluvaralepingut, millega on kokku lepitud teisiti.

Tere,

minul lihtne küsimus, kuidas on võimalik leida oma bioloogilist isa kui nimi on teada? Ehk on neid inimesi Eestimaal rohkem kui üks. Segadust ei tahaks ju külvata :).
Olen ise veidi üle 30a mees. Olin imik, kui jäin emaga isa lahkudes kahekesi. Kuidas oleks õige toimetada?
Kusjuures sünnitunnistusele märgiti tol ajal ainult isa eesnimi, jäin ema neiupõlvenimega.
Tänud ette suunava info eest!

Tere! 25 aastat elame koos, sellest pool oleme abielus. Enne abiellumist ostsime koos maja, kus mina olin enne sissekirjutatud. Maja on mehe nimele kirjutatud. Abielu jooksul oleme selle täielikult ümber ehitanud ja kõrvalhoone täielikult juurde ehitanud. Nüüd tahab mees lahutust ja mind välja visata. Ta ütleb, et mul pole siit midagi saada. Kas ta saab seda teha? Või on mul ka mingeid õigusi. Kas tõest minu töö ja vaev ei maksa midagi? Kas ta saab mind lihtsalt välja kirjutada ja minu isiklikud asjad tänavale visata? Mida ma pean tegema? Ette tänades!

2 aastat tagasi sündis laps. Sünnitunnistusel lapse isa märgitud ei ole, on tühi koht. Bioloogiline isa oli teadlik, et tema laps on sündinud. Nüüd ta tahab, et sünnitunnistusel oleks kirjas, et tema on lapse isa ja soovib esitada hagi kohtusse isaduse tuvastamiseks.
Kas 2 aastat pärast lapse sündi bioloogiline isa saab esitada hagi kohtusse isaduse tuvastamiseks? Kas siin kehtib 1 aastane aegumise tähtaeg?

Tere,

Küsimus selles, et kui on antud sisse hagi Eestis lapse elatisraha taotlemiseks, kuid lapse isa elab teises riigis, Taanis ning räägib-valdab hispaania keelt, seega on probleem tõlkimise organiseerimisega selleks, et saaks dokumendid esitatud talle keeles mida ta ka ametlikult valdab kuna väidab, et teiste keelte, sh ka inglise ja taani keele oskus on puudulik.

Lapse ema ise on Eestis koos lapsega ja töötab, kuid tema sissetulek ei ole piisav, et organiseerida ja tasuda ametlikke tõlketöid, mis on osutunud vajalikuks. Kas see on tema enda vastutus või kohustus see organiseerida ja selle eest tasuda või on tal võimalik selle organiseerimiseks või tasumiseks kuidagi võimalik abi saada või taotleda, et hagi ei jääks selle tõttu toppama?

Ette tänades,

Küsin nõu sõbranna eest. Mees tegi talle kolm last ja jättis maha. Mees on abielus teise naisega, kellega on nüüd ka kolm last. Sõbranna lapsed on 20-, 18- ja 9-aastased. Üks käib ülikoolis teisel kursusel, teine 11. klassis ja kolmas kolmandas klassis. Teise pere lapsed on umbes 11-, 2-aastane ja 6-kuune. Mees töötab fie-na ja peab väikest poodi. Pood on tal kinnisvarana väljaostetud, maksab praegu majalaenu, samuti on tal kinnisvarana maal ema majast üks kolmandik. Esimesed lapsed pole tema nimel. Ta maksab praegu neile 240 eurot kolme peale. Vaatamas neid ei käi. Ema on neid üksi kasvatanud ja ta on juba pikemat aega töötu. Suvel on saanud mõne ajutise töö. Kas on üldse reaalne ja võimalik isalt nõuda rohkem raha? Mehel on muidugi miinimumpalk vormistatud. Kas on mõtet kohtusse minna?