Perekonnaõigus

Tere!
Meil on selline olukord, et oleme mitteametlikult maksnud elatist mehe lapse eest. Senise kokkuleppe järgi 128 eurot kuus. Igal nädalavahetusel on laps meie juures ja ka vaheaegadel. Lisaks oleme ostnud aeg-ajalt lapsele ka riideid ja muid asju, nii suuremates kui väiksemates summades. Samuti siin olles kulub toidule ja taskurahale jne, mis on täiesti normaalne. Nüüdseks saadab lapse ema juba tehnikat meile, et peaksime ära remontima, mina ei olnud sellega nõus, selle eest peaksid nad ikka ise hoolitsema. Lapse emal on uus mees ja väike laps kodus. Mõlemal on olemas samuti sissetulek. Viimati saatsid arvuti meile parandusse, aga neil juba 1 olemas ja leian, et ei pea olema perel kaks arvutit ja lapse jaoks eraldi, see ei ole äärmiselt vajalik kulutus ma arvan. Kus ma ei olnud nõus, et arvutit remonti viia, siis ema ähvardas, et tõstab alimentide suurust ja nõuab ametlikult jne. Mina leian, et ehk ongi mõistlikum ametlikult tal peale panna. Lapse isa (minu mehe) sissetulek on kuus u 500-600 eurot (sõltuvalt kuust, vahest ka vähem). Hetkel olen ise lapseootel. Ja meil on endal samuti väljaminekud kõrged. Mulle tundub, et nii kui me a´la paneme uue tapeedi seina, justkui teeks pattu, et peaksime investeerima nendele raha hoopis. Kusjuures emal on üks laps veel, kes kasvab enda isa juures (veel varasemast suhtest) ja see laps ei käi eriti ema juures (poole aasta jooksul ehk mõned korrad) ja samuti see ema ei ole kohustatud last toetama. Kokku naisel siis kolm last, üks neist kasvab eraldi. See küll nende omavaheline kokkulepe. Ent minu küsimus on, et kas elatise suurust üldse mõjutab ka see, kas lapse isa hoolib lapsest ja on kogu aeg toetanud ja tema jaoks olemas olnud? Kui ema ajab asja kohtusse, siis kui palju võiks olla elatis, kui isa sissetulek on 500-600 eurot ja ta siiani on maksnud 128 eurot ja lisaks sellele veel toetanud, võin julgelt öelda, et vähemalt 100 euro eest kuus on meil endalgi olnud tema jaoks kulutusi. Pigem isegi sellest summast üle. Kuus keskmiselt 250 eurot oleme maksnud lapse jaoks (kui ma ei arvesta juurde eluaseme kulutusi siin olles - mu jaoks tunduks selle arvestamine naeruväärsena). Ja kui kohtusse läheb, kes kannab kohtukulud? tean mitmeid isasid, kellelt küll elatis välja nõutud, ega maksa seda ja heal juhul aastas mõned korrad kohtuvad lapsega. Ja selle kõrval tundubki ebaaus, et ema tuleb lagedale ähvardustega, kui isegi viimased kolm aastat olen mina veetnud emadepäeval aega lapsega, mitte bioloogiline ema. Kuidagi alatult nahhaalsena näib ema suhtumine. Paljalt materiaalne. Ema küll lapsele lubab paljusid asju, ostab jne, ei saa öelda, et tal millestki puudus oleks. Olles ise lastega töötanud ja keskendunud laste teemale, siis arvan, et lapsel ei pea olema kõik viimasepeal isiklik tehnika ja muu. Lapsed tahavad ja jäävadki tahtma kõike mida neil ei ole. Ja nii mõnigi kallis tehnika seisab tal nüüdseks nurgas ja ta ei mängi ega kasuta neid. Ja ema võib kulutusi miljonitesse ajada, kuid arvan, et tuleks ikka jääda reaalsuse piiridesse.

Tere!

Abielu ajal mehe isa suri. Mees päris isast jäänud raha. Selle raha eest ostis ta korteri. Naine oli samal ajal väikeste lastega kodune. Nüüdseks on naine ja mees ametlikult lahutatud.
Hetkel elavad selles samas korteris lahutatud naine koos alaealiste lastega.
Kas see korter on ühisvara?
Kas kohtutäituril on õigus seda korterit arestida, kuna laste isal on suur elatisraha võlgnevus ning ta on esitanud avalduse selle maha müümiseks, et võlgnevust tasuda?
Kas korterit maha müües on laste isal õigus saada 90% ja laste emal 10% müügist, juhul kui korter pole ühisvara?

Maja (ehitusaasta 1960) on kingitud isalt pojale 1980-ndatel aastatel, ehitamisest ostmiseni ning seejärel kinkimiseni isa (täpsemalt perekonna, kuhu kuulus ka poeg) kasutuses. Kinnistamist tol ajal ei tuntud. Poeg abiellus 1990. Poeg (edaspidi "omanik") erastas maja ja selle juurde kuuluva õuemaa ostueesõigusega mõni aasta peale abiellumist. Abielu ajal on majal vahetatud katus ja aknad. Muud tööd on tavaremont ning hooldustööd. Kindlustuse on maksnud "omanik". Abielu kahjuks lõppes 2011. Loen siit portaalist, et teisel abikaasal (naisel) on õigus nõuda omale 50%, kuigi maja oli "omaniku" omandis enne abiellumist ning erastamisel ei tulnud maksta midagi, kuna mitme lapsega sai vajalikul määral soodustust. Kuidas jaguneb vara, kas on olemas ka 50:50-st erinevaid kohtulahendeid? Kui vara on jagatud näiteks 50:50, kas kinnisvara säilimiseks või ka renoveerimiseks tehtud kulutused on kohustatud ka teine osapool 50% kandma, kui teine pool ei soovi oma poolt võõrandada esimesele?
Tänades,

Tere!

Lahutasin abielu lapse isast 8 aastat tagasi. Laps praeguseks 9-aastane. Kohus määras tollal miinimumelatise, hetkel siis 83 eurot. Andsin tookord täiturile nõude ja elatist hakkas maksma eksmehe tööandja. Sel aastal tuli ta töölt ära ja elab nö mustast sissetulekust, nii palju, kui mina tean. Maksta ei kavatse mulle midagi. Last ta ka näha ei ole soovinud, mina takistusi ei tee, olen palunud, et kohtugu ikka, laps saab juba aru, et tal peaks olema isa aga ei ole.

Küsimused siis sellised:
* Kui ma lähen kohtusse, et tõsta elatis uue miinimumini, mis kulusid see mulle kaasa toob? (Riigilõiv, kohtukulud jne)
* Kas antud olukorras, kus ta enam ei tööta ja kui saan uue kohtuotsuse, peaks tegema kohtutäiturile uue nõude?
* Kui ma soovin hooldusõigust täielikult endale, kas saan seda teha sama kohtuasja käigus ning kas pean midagi erilist tegema/tõestama? Kas see tõstab kulusid? Tõesti ei soovi, et isa, keda ei huvita, saaks suvalisel hetkel sekkuda puhtast kiusust (ta on selline, kellel aegajalt tekivad kiuslikud ideed).
* Kui kaua selline menetlus aega võtab? Ja kas on võimalik kõike seda otsustada ka tagaselja, juhul, kui ta kohtusse ei ilmu?

Palju küsimusi, ma tean. Tahaks kõigest selgelt aru saada, et midagi valesti ei teeks. Tänan!

Tere,
olen nelja lapse isa ja abikaasa nõuab igakuiselt 600 € suurust alimentide maksmist. Ise olen 60 protsenti invaliid, millega saan riigilt 153 € pensioni, lisaks käin tööl ja kuusissetulek on 605 € bruto, seega neto 500 € kuus. Kas tal on õigus nõuda sellist alimendi suurust? Kas mulle elamiseks ka on ettenähtud mingi summa koos rohtudega. Ise olen välismaal lähetusega ja pole pabereid näinud, kuigi olen kuulnud, et midagi on saadetud kohtu poolt. Arvatavasti kiirmenetluspaberid kus oli 166 € nõue lapse kohta, endine abikaasa ei vasta meilidele ja kõnedele. Ise olen valmis maksma lastele 300 € kuus.

Tere!
Tegin maksekäsu kiirmenetluse elatisraha nõudes, aga lapse isa esitas sellele vastuväite ja nüüd sain kohtumääruse hagimenetluseks, kuna ise märkisin, et soovin jätkamist. Nüüd aga võttis lapse isa minuga ühendust ning teatas, et ei soovi hagimenetlust kohtus ja on nõus maksma 145 eurot kuus. Mida peaksin tegema, kas peaksin hagist loobuma või peab lapse isa kirjutama avalduse kohtusse, kus võtab vastuväite tagasi ja asi läheb uuesti üle kiirmenetluseks? Kui ma ei esita hagi kohtusse, siis menetlus ju lõpetatakse. Kui aga mingi aja jooksul peaks ilmnema, et lapse isa siiski ei täida oma lubadusi, kas siis võin esitada uue maksekäsu kiirmenetluse elatisraha nõudes?

Vastuse eest ette tänades.

Laps on saanud 3-aastaseks, tema isa on eestlane, aga elab ja töötab pikemat aega välismaal. Ta soovib nüüd oma isadust kinnitada, praegu lapse sünnitunnistusel isa nimi puudub. Kuna töö tõttu ei ole tal võimalik praegu Eestisse tulla, siis kas on mingi võimalus seda ka läbi interneti toimetada? Kust otsast üldse peaks alustama?

Tere,

Minu elukaaslasel on laps, kellel on oma isa perekonnanimi. Elukaaslasel on enda perekonnanimi. Kui me plaanime abielluda, siis elukaaslane võtab endale minu nime. Kuidas saaks ka tema laps minu perekonnanime ja kuidas oleks võimalik minul selle lapse eest seaduse silmis edaspidi kosta?

Tere!
Kui lahutasin naisest, siis jagasime meie ühisvarana soetatud korteri pooleks (tegelikult mina kolisin välja ja eksabikaasa maksis mulle pool korteri turuhinnast). Lapsed jäid eksabikaasa juurde. Nüüd väidab eksabikaasa, et ühisvara ei oleks pidanud pooleks jagama, vaid et mina oleks pidanud 1/4 saama ja tema 3/4, kuna lapsed jäid tema juurde. Kas on ühisomandi jagamine ja laste elukoht seotud, arvestades, et maksan mõlema lapse puhul naisele igakuist elatisraha? Kas on elatisraha ja omandi jagamine üldse seotud küsimused? Ja kui on, et kuidas need on?

Vastuse eest ettetänades

Tere!
Olem abiellunud abikaasaga 2009. aastal. Lahutasime 2012. aasta maikuus. Enne abiellumist soetas abikaasa pangalaenuga korteri. Korteri esimese sissemakse tegemiseks võttis abikaasa laenu. Abielu kestel olen oma sissetulekuga osalenud mõlema laenu tagasimaksmisel. Mingit notariaalset lepingut vara juurdekasvu tasaarvestamiseks me ei ole sõlminud. Kas mul on õigus nõuda abikaasalt 50% abielu kestel laenu tagasimakstud summalt. Ja kui ma võin hagi esitada, kas siis vara juurdekasvu jagamiseks või tasaarvestamiseks?
Tänan