Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas saada isalt nõusolek täisealiste laste välismaale kolimiseks?28.08.2012
Minul on probleem - laste isa ei anna allkirja, et lapsed, kes on täisealised kuid alla 21-aastased, saaksid tulla ametlikult ema juurde soome vabariiki elama. Selleks, et soomes saada sissekirjutust, peab isa andma notaris allkirja, et on nõus sellega, kuid ta ei ilmu kohale ja hoiab sellest eemale.
Isa ei ole lapsi kasvatanud ja lapsed peaaegu ei tunnegi teda. Lapsed ise andsid selle mõtte, et kas on minul veel võimalik hakata ainuhooldajaks neile ja lapsed ei soovi ka seda, et neile jääks hiljem kohustus tema eest vanaduspõlves hoolitseda?
Lugupidamisega
Isa ei ole lapsi kasvatanud ja lapsed peaaegu ei tunnegi teda. Lapsed ise andsid selle mõtte, et kas on minul veel võimalik hakata ainuhooldajaks neile ja lapsed ei soovi ka seda, et neile jääks hiljem kohustus tema eest vanaduspõlves hoolitseda?
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui lapsed on täisealised, st 18-aastased, ei ole neil vaja mõlema vanema nõusolekut elukoha muutmiseks. Täisealisel isikul on õigus ise valida oma elukohta, vanemate vastav luba ei ole kindlasti vajalik.
Kui laste isa ei ole lapsi toetanud, ei ole ka lastel sisuliselt kohustust oma isa vanaduspõlves ülal pidada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Andsin e-toimiku kaudu sisse maksekäsu elatise sissenõudmiseks, mis ajast hakatakse elatisraha arvestama?28.08.2012
Tere! Tegin internetis 02.08. e-toimiku kaudu maksekäsu kiirmenetluse elatisraha sissenõudmiseks lapse isalt. Kui kaua võib see protsess aega võtta, kas mind teavitatakse selle tulemustest ning kas ma saan elatisraha alates sellest kuust, mil andsin elatisnõude sisse?
Vastuse eest ette tänades!
Vastuse eest ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Elatis mõistetakse välja maksekäsu kiirmenetluse algatamise hetkest, st alates avalduse esitamisest.
Teid teavitatakse kindlasti kõikidest sellega seotud menetlustoimingutest, sh lõplikust otsusest.
Menetluse konkreetset pikkust on keeruline ette prognoosida, sest see oleneb suuresti asjaoludest. Näiteks pole ette teada, kui kaua kulub aega makseettepaneku kättetoimetamisega ja kas võlgnik esitab vastuväite või mitte.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas vormistada lapsele asjade ostmine nii, et ema ei saaks seda nö rahaks teha?27.08.2012
Tere,
Olen lapse emast lahutatud ja elame eraldi. Maksan elatist ja teen kõik endast sõltuva, et lapsel oleks kõik vajalik olemas. Nüüd tekkis vajadus osta lapsele kirjutuslaud ja uus voodi. Kuna mul on kadunud usaldus lapse ema suhtes, siis küsimus selline: kuidas oleks võimalik kirjalikult fikseerida kokkulepe, et soetatav mööbel (kogumaksumusega ~800€) on lapse kasutuses (lapse jaoks tema oma) kuni ta seda vajab ning kui laps seda enam ei vaja, siis edasine mööbli realiseerimise õigus on minul. Kahtlus seisneb selles, et lapse ema ei teeks seda vara enda äranägemise järgi ootamatul hetkel rahaks.
Olen lapse emast lahutatud ja elame eraldi. Maksan elatist ja teen kõik endast sõltuva, et lapsel oleks kõik vajalik olemas. Nüüd tekkis vajadus osta lapsele kirjutuslaud ja uus voodi. Kuna mul on kadunud usaldus lapse ema suhtes, siis küsimus selline: kuidas oleks võimalik kirjalikult fikseerida kokkulepe, et soetatav mööbel (kogumaksumusega ~800€) on lapse kasutuses (lapse jaoks tema oma) kuni ta seda vajab ning kui laps seda enam ei vaja, siis edasine mööbli realiseerimise õigus on minul. Kahtlus seisneb selles, et lapse ema ei teeks seda vara enda äranägemise järgi ootamatul hetkel rahaks.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Võite küll sellekohase kokkuleppe sõlmida, kuid kardan, et praktikas see ei toimi – lapse ema võib Teie teadmata lapsele osetud asjad maha müüa.
Tuleb silmas pidada seda, et kui maksate lapse ülalpidamiseks regulaarselt elatist, ei tule Teil kanda täiendavalt nö lisakulutuste eest, nagu nt lapsele uue mööbli ostmine. Ilmselgelt võite seda kokkuleppel lapse emaga teha, kuid otsest kohustust Teil selleks ei ole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan vanaemana jääda välismaale tööle mineva tütre lapsele ametlikuks hooldajaks ja kuidas seda vormistada?23.08.2012
Tere!
Tütar sooviks minna oma 1-aastaseks saava lapse kõrvalt välismaale tööle ning soovib, et mina vanaemana jääksin selle lapse ametlikuks hooldajaks tema äraoleku ajal ning saaksin seadusega ettenähtud vanemahüvitist ning minu tööleping peatataks selleks ajaks.
Kas see on ametlikult võimalik ning milliseid dokumente on selleks vaja pensioniametile esitada ja kas neid on võimalik edastada digitaalselt?
Vastuse eest ette tänades.
Tütar sooviks minna oma 1-aastaseks saava lapse kõrvalt välismaale tööle ning soovib, et mina vanaemana jääksin selle lapse ametlikuks hooldajaks tema äraoleku ajal ning saaksin seadusega ettenähtud vanemahüvitist ning minu tööleping peatataks selleks ajaks.
Kas see on ametlikult võimalik ning milliseid dokumente on selleks vaja pensioniametile esitada ja kas neid on võimalik edastada digitaalselt?
Vastuse eest ette tänades.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Vanemahüvitisele on õigus ka last kasvataval hooldajal, kuid selleks peab olema sõlmitud kirjalik lapse perekonnas hooldamise leping sotsiaalhoolekande seaduse § 15 alusel. Seega tuleb Teil oma tütrega sõlmida eelpool nimetatud leping, millega saate pöörduda pensioniameti poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Oleme lahutamata, elan lapsega abikaasast lahus, kas mul on õigus abikaasalt nõuda elukoha tagamist?21.08.2012
Tere,
Elan abikaasast lahus (oleme lahutamata), aga elan lapsega tema korteris. Korter on ostetud enne abielu, kuid makstud ka abielu jooksul. Kas mul on õigus korterile, elukoha tagamisele? Alimente abikaasa maksab, kuigi võlgnevus on suur.
Elan abikaasast lahus (oleme lahutamata), aga elan lapsega tema korteris. Korter on ostetud enne abielu, kuid makstud ka abielu jooksul. Kas mul on õigus korterile, elukoha tagamisele? Alimente abikaasa maksab, kuigi võlgnevus on suur.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Perekonnaseaduse § 23 lg 1 kohaselt võib olukorras, mil abikaasad elavad lahus või üks neist tahab eraldi elada, üks abikaasadest nõuda, et teine abikaasa loovutaks perekonna ühise eluaseme või osa sellest talle ainukasutamiseks, kui see on vajalik suurte isiklike vastuolude vältimiseks. Eluaseme loovutamise võib määrata kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui abielu lõppemiseni.
Samas kui üks abikaasa on kohustatud loovutama perekonna eluaseme või selle osa ainukasutamiseks teisele abikaasale, võib ta nõuda selle eest õiglast kasutustasu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millisel määral saan ma osaleda oma lapse kasvatamisel, kui kaotan kohtus hooldusõiguse?17.08.2012
Meil on elukaaslasega poeg, kes on nüüd saamas 4-aastaseks. Olen olnud isana oma lapse sünni juures ja kasvatanud teda, kuna lapse ema põdes sünnitusjärgset depressiooni, meie elu ei ole olnud lihtne, aga me saime hakkama, ma armastan oma last väga.
Elukaaslase vanemad ei olnud nõus sellega, tekkisid lahkhelid ja naine läks koos lapsega nende juurde elama, tekkisid ka tülid meie vahel ja alkoholijoobes on mu endine elukaaslane mind noaga rünnanud.
See oli mulle suur löök, hakkasin jooma ja tarvitama antidepressante, viibisin ka ravil, sellel ajal kaotasin töö.
Praguseks olen taas saamas kindlamat jalgealust, ei joo, tegelen aktiivselt uue töö leidmisega, kuna minu haigusloosse on kirjutatud maniakaal-depressiivne, kas see annab mingi erilise õiguse, minult lapse hooldusõiguse äravõtmiseks?
Kas lapse minu juurest eemale viimisel tekkinud haiguslikku seisundit saab kohtus kasutada minu hooldusõigusest ilma jätmiseks?
Soovin teha oma lapse elu puudutavaid otsuseid ja olla osaks tema elust, kui kaotan hooldusõiguse, millistel alustel saan siis osaleda lapse elus ja kes teeb sellekohase otsuse?
Saan lapse emaga läbi, kuid meie kooselu ei ole võimalik tema alkoholilembuse tõttu, millisel määral saan ma osaleda oma lapse kasvatamisel, kui kaotan kohtus hooldusõiguse?
Tänan Teid ja jään ootama Teie vastust.
Elukaaslase vanemad ei olnud nõus sellega, tekkisid lahkhelid ja naine läks koos lapsega nende juurde elama, tekkisid ka tülid meie vahel ja alkoholijoobes on mu endine elukaaslane mind noaga rünnanud.
See oli mulle suur löök, hakkasin jooma ja tarvitama antidepressante, viibisin ka ravil, sellel ajal kaotasin töö.
Praguseks olen taas saamas kindlamat jalgealust, ei joo, tegelen aktiivselt uue töö leidmisega, kuna minu haigusloosse on kirjutatud maniakaal-depressiivne, kas see annab mingi erilise õiguse, minult lapse hooldusõiguse äravõtmiseks?
Kas lapse minu juurest eemale viimisel tekkinud haiguslikku seisundit saab kohtus kasutada minu hooldusõigusest ilma jätmiseks?
Soovin teha oma lapse elu puudutavaid otsuseid ja olla osaks tema elust, kui kaotan hooldusõiguse, millistel alustel saan siis osaleda lapse elus ja kes teeb sellekohase otsuse?
Saan lapse emaga läbi, kuid meie kooselu ei ole võimalik tema alkoholilembuse tõttu, millisel määral saan ma osaleda oma lapse kasvatamisel, kui kaotan kohtus hooldusõiguse?
Tänan Teid ja jään ootama Teie vastust.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Üldjoontes ei pea kohtud põhjendatuks hooldusõiguse üleandmist ühele vanemale vaid põhjusel, et vanemad elavad lahus. Seega usun, et kohtusse pöördudes on tõenäolisem, et Teie ja lapse ema ühine hooldusõigus kehtib edasi, kuid emmale-kummale vanemale antakse otsustusõigus lapse elukoha määramise üle. Sellisel juhul säilib Teil õigus võrdselt otsustada lapse elu puudutavaid küsimusi, välja arvatud lapse elukoht.
Kui kohus peaks mingil põhjusel määrama lapse hooldusõiguse vaid ühele vanemale, säilib teisel vanemal õigus lapsega suhelda ja õigus otsustada last puudutavaid küsimusi ajal, mil laps viibib temaga.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohtutäitur võib kinni pidada riiklikust toetusest, kui ema ei maksa isa juures elavatele lastele elatist?17.08.2012
Isal on laste hooldusõigus ja emalt on väljamõistetud elatis. Elatisnõue on antud kohtutäiturile. Kuna laste ema ei tööta, siis pole kahe aasta jooksul lapsed midagi saanud. Uue elukaaslasega sünnib laste emal sügisel uus laps. Tean, et riiklikest toetustest ei saa kohtutäitur raha võtta, aga kas see kehtib ka elatise saamise kohta? Isa juures kasvavatel väikelastel on ju ka raha vaja.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata riiklikele peretoetustele (nt sünnitoetus), kuid § 131 lg 2 alusel on võimalik pöörata sissenõue nt vanemahüvitisele, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane. Seega võiks vanemahüvitise arestimine lapse elatisnõude täitmiseks kõne alla tulla küll.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui muutub miinimumpalk, kas siis väljamõistetud elatisraha suureneb ka automaatselt sellega?17.08.2012
Kuna väikseim elatisraha summa sõltub miinimumpalgast, siis.
1.Kas seadusega ette nähtud elatisraha miinimum peaks tõusma, kui tõusis miinimumpalk? Elatis on määratud kohtus sel ajal, kui miinimupalk oli väiksem. Aasta alguses miinimumpalk tõusis aga elatisraha jäi samaks.
2.Kas peaksin pöörduma kohtutäituri poole?
3.Kas selleks peaks olema kohtuotsuses kirjas tingimus, et kui tõuseb töötasu siis automaatselt tõuseb ka elatisraha suurus lapse kasuks?
1.Kas seadusega ette nähtud elatisraha miinimum peaks tõusma, kui tõusis miinimumpalk? Elatis on määratud kohtus sel ajal, kui miinimupalk oli väiksem. Aasta alguses miinimumpalk tõusis aga elatisraha jäi samaks.
2.Kas peaksin pöörduma kohtutäituri poole?
3.Kas selleks peaks olema kohtuotsuses kirjas tingimus, et kui tõuseb töötasu siis automaatselt tõuseb ka elatisraha suurus lapse kasuks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui tõuseb miinimumpalk, tõuseb ka miinimumelatis, mis on miinimumpalgaga otseses seoses – pool sellest.
Kui kohtuotsuses on elatise suuruseks märgitud miinimummäär, on Teil õigus nõuda elatist vastavalt kehtivale alampalgale, kuid kui kohtuotsuses on märgitud elatise konkreetne summa, on Teil õigus vaid nimetatud summale. Elatise tõstmiseks kehtivale miinimumile on sellisel juhul vajalik taotleda kohtult elatise suurendamist.
Kohtutäitur saab sisse nõuda vaid kohtuotsuses määratud ulatuses elatist. Kui selleks on kindel summa, puudub tal õigus sisse nõuda sellest suuremat elatist, kaasa arvatud elatist kehtivas miinimummääras.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas alaealise lapse elatise summa arvestamisel võin elamis- ja transpordikuludesse arvestada ka kodulaenu ning autoliisingu igakuised maksed? 17.08.2012
Kas alaealise lapse elatise summa arvestamisel võin elamis- ja transpordikuludesse arvestada ka kodulaenu ja autoliisingu igakuised maksed?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kohtupraktika on kujunenud selliseks, et kodulaenu ja autoliisingu tagasimakseid elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse ei võeta. Seda eelkõige põhjusel, et elatis peaks katma lapse esmatarbevajadused, kuid kodulaenu ja autoliisingu seostamine sellega oleks liialt abstraktne (a la kui poleks autot, puuduks lapsel transport – tegelikkuses on võimalik liigelda ka ühistransporti kasutades, mis on märkimisväärselt soodsam).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kust peaks alustama isalt elatisraha nõudmist 18-aastane laps või peab seda tegema eestkostja?17.08.2012
Tere,
Minu ema on surnud, isa ei ole mulle alates 2007. aastast elatist maksnud, keeldub mind materiaalselt toetamast ka nüüd. Sain just äsja 18-aastaseks, seni oli minu eestkostjaks kohtu poolt määratud minu vanaisa, kes on mind kasvatanud ja kõik loonud normaalseks eluks. Nüüd soovin omaette korteris elada, mille ostis mulle vanaisa. Kulud nii elamiseks (käin 12. klassis) ja kooliskäimiseks ületavad minu sissetulekud, sest saan toitjakaotuspensioni ja peretoetust, mis ei ole minu igapäevaseks toimetulekuks piisavad. Minul jääb igas kuus puudu 250 eurot, vanaisal ja tema perel ei ole enam võimalik mind nii palju toetada. Kas mul on võimalik nimetatud summa isalt välja nõuda, mida pean tegema, kuidas elatist taotleda, kas see käib lihtmenetluse kaudu. Tänan juba ette.
Minu ema on surnud, isa ei ole mulle alates 2007. aastast elatist maksnud, keeldub mind materiaalselt toetamast ka nüüd. Sain just äsja 18-aastaseks, seni oli minu eestkostjaks kohtu poolt määratud minu vanaisa, kes on mind kasvatanud ja kõik loonud normaalseks eluks. Nüüd soovin omaette korteris elada, mille ostis mulle vanaisa. Kulud nii elamiseks (käin 12. klassis) ja kooliskäimiseks ületavad minu sissetulekud, sest saan toitjakaotuspensioni ja peretoetust, mis ei ole minu igapäevaseks toimetulekuks piisavad. Minul jääb igas kuus puudu 250 eurot, vanaisal ja tema perel ei ole enam võimalik mind nii palju toetada. Kas mul on võimalik nimetatud summa isalt välja nõuda, mida pean tegema, kuidas elatist taotleda, kas see käib lihtmenetluse kaudu. Tänan juba ette.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui olete täisealine, saate ise pöörduda kohtu poole elatise nõudmiseks (eeldusel, et jätkate põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses). Eestkostetava täisealiseks saamisel peaks lõppema ka eestkoste.
Elatise suurus oleneb Teie poolt põhjendatud vajadusest, st peate olema suuteline kohtule tõendama, kui suured on Teie kulutused. Elatise väljamõistmiseks peate kohtule esitama kas hagiavalduse või algatama maksekäsu kiirmenetluse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand