Perekonnaõigus

Lapse isa on maksnud elatist seni vana miinimummäära järgi e 130 € kuus. Laps on kasvanud ja vajadused kasvavad ja miinimum on samuti ammu juba suurem e 145 €. Eelmist summat maksab maksekäsu kiirmenetluse alusel, kuid sellest on isa ka ilmselt valesti aru saanud - maksab kuu järgi ehk näiteks juuli eest juuli lõpus, augusti eest augusti lõpus. Suuremat summat kui miinimum ta nõus maksma nagunii ei ole. Kas võin/peaksin esitama uue maksekäsu kiirmenetluse ja nõuda 145 € või peaksin hoopis kohtu poole pöörduma, kuna seda kuu järgi maksmise võlga ta nagu ei tunnista (makstes märgib ülekandesse alati kuu ka). Kuna uue naisega tal on samuti laps tulemas, kas see kuidagi elatise summat ei mõjuta (teenima peaks korralikult)? Kui suudaks inimese moodi rääkida ja kokkuleppele jõuda elatise suurendamises, kas siis ei pea maksekäsku tegema ja hiljem ei oleks mul samuti õigus midagi tagant järgi nõuda (et oleks endal lihtsam ja sahmerdamist vähem). Tänud ette!

Meil on endise abikaasaga sõlmitud notariaalne kokkulepe lastele elatise maksmiseks (sept, 2007).
Kuna makseid enam ei laekunud, siis esitasin nõude kohtutäiturile (nov, 2009). Teadaolevalt käib endine abikaasa küll tööl, aga ilmselt saab töötasu "mustalt" kuna kohtutäiturilt on laekunud vaid korra väikene summa.
Nüüd soovin kohtutäiturile esitada uut nõuet alates dets 2009 maksmata summade kohta.
Kas on see võimalik?
Ja mis saab üldse kohtutäiturile esitatud nõuetest kui endine abikaasa hoolitseb selle eest, et ta kontole midagi ei laekuks?

Tere! Mul on selline mure. Elu on abikaasaga nässu läinud ja mul oleks mõned küsimused.
1.Kas abikaasa saab autot müüa ilma minu nõusolekuta? 2.Kas tal on võimalik teha testamenti või kinkelepingut meie ühisvara kohta ilma minu nõusolekuta?
3.Mina elan Soomes ja olen alaliselt sinna sisse kirjutatud. Kas ma saan Eestis lahutust sisse anda?

Ette tänades!

Tere!

Kuidas hetkel see elatiseraha nõudmine kohtus välja näeb? Kas lapse ema esitab mingeid tsekke või peab ta ka pangaväljavõtet näitama?
Kas see, kellelt raha nõutakse (ehk isa), võib ka tsekke ja kulutusi ette näidata?

Suured tänud!

Tere. Mul on selline mure, et tegin 3 aastat tagasi lapse vanaema ja vanaisaga sellise lepingu, et neil on kaashooldusõigus. Kuna tol ajal käisin koolis ja tööl samal ajal ning soovisin lapsele paremat kindlust, leppisin tema vanavanematega (isa vanemad) kokku, et ta jääb nende juurde elama niikaua kui mina saan oma kooli lõpetatud ja et iga kord kui mina soovin, tuleb laps minu juurde. Nüüd 3 aastat hiljem on tekkinud probleem, et laps ei soovi enam minu juurde tulla, kuigi mina seda väga soovin ja vanavanemad ei taha anda ka last enam mulle kuna on temasse liiga kiindunud. Nüüd nad uurivad kuidas laps nende juurde saaks jääda, kuna tegin kunagi nendega selle lepingu oma vahel.
Kas on mul mingi võimalus last endale tagasi saada?

Tere.
Maksan iga kuu oma tütrele 175 eurot kuus omavahelisel kokkuleppel 20. kuupäevaks. Olen jäänud maksmisega hiljaks, kuid mitte rohkem kui kolm-neli päeva (iga kuu olen maksnud). Kui hiljaks jään, siis lapse ema ähvardab kohtusse anda. Kas tal on mingit alust hagi esitada kui olen kogu aeg maksnud?
Kas 175 eurot kuus 13-aastasele tüdrukule, kellel on breketid suus, on vähe, ema küsib igakuiselt lisa, et kokku tuleb kogu aeg üle 200 euro. Saan aru, et tütre suuremad väljaminekud aitan maksta, aga ema teeb ka 30 eurose arve pooleks.
Kas ma saan ise kuidagi ametlikuks teha summa ja kuupäeva, et jääb üks ja kindel, mitte iga kuu erinev? Tean, et alimendid peavad korvama kõik lapse kulud ja sellega peab arvestama, et mõni kuu kulub rohkem ja mõni kuu vähem, maksan tütre kulud kuna ta ikkagi minu laps aga jääb mulje nagu ma teen seda üksinda, et ema oma poolt ei panusta. Näide: see kuu jäin hiljaks 7 päeva, see oli esimene kord kui nii pikalt üle läks ja lapse ema ähvardab kohtuga, et miks ma oma kohustust ei täida, et mille eest ta lapse kooli saadab.

Oleme mehega 5 aastat abielus olnud. Meil on 2 alaealist last (7 ja 4), väiksem raske puudega. Lapsed sünnitasin kohe peale ülikooli, seega olen 6 aastat olnud nendega kodus. Nüüd käin küll tööl. Mees on edukas ettevõtja. Abielus oldud aja jooksul on loonud mitu osaühingut, ostnud erinevaid kinnistuid (küll firmade nimele), ehitanud maja (kinnistu ostis enne abielu). Millised on minu õigused meie ühisele varale? Majja ma panustanud rahaliselt ei ole, samas kodusoldud aja jooksul olen panustanud füüsilise tööga - rajanud korraliku iluaia, peenramaa. Minu sissetulek läheb lastele, toidule. Tema jutu järgi pole mul õigust meie ühisele kodule, kuna kõik on rajatud tema raha eest.

Tere.
Abiellusin 1994. aastal, abielust sündis tütar. Abielu lahutati 2005. a. Nüüd minu eksabikaasa nõab kohtu kaudu ka ainuisikulist hooldusõigust lapsele. Mille ka ta kindlasti saab, kuna tegelikult enne lapse sündi me koos juba ei elanud ja tema ka üksi ainult last kasvatanud. See oli tema tungiv soov, et ma ei sekkuks nende ellu, millega siis ka arvestanud olen.
Nüüd, kui naine saab endale ainuisikulise hooldeõiguse, kas pärast seda kui peaks minuga midagi juhtuma, kas siis sellel lapsel on õigus minu vara pärida? Või edaspidi mingeid nõudeid esitada?

Tere!

Hakkan oma mehega lahutama, kellega meil on laps (1.a.). Oleme mõlemad noored 21-aastased. Kui palju ma saan alimente nõuda, kui mehel puudub täielikult sissetulek ning on alles õpilane?

Tere,
Jõulude ajal lahkus pereisa etteteatamata kodust. Paar kuud ei andnud endast märku ega saanud ka telefoni teel kätte. Vahetas telefoninumbri, lähedastel keelas seda laste emale andmast. Lapsi kasvatas ema.
5 kuud pole ema laste isalt materiaalset toetust saanud. Küll on ta neid enda juurde külla võtnud ning mõningaid kingitusi teinud. Nüüd esitas ema kiirmenetluse alimentide maksmiseks 2*145 eurot.
Isal oli 15 päeva aega edasi kaevata otsust, seda polnud ta teinud. Nüüd ligi kuu aega hiljem on ta võtnud endale advokaadi, kes helistas laste emale ning soovis, et viimane võtaks nõude tagasi. Ema on juba pensioniametile esitanud avalduse, et riik maksaks talle 3 kuu alimendid ise.
Selles advokaadi nõudes oli ka, et lisaks lapsehooldusrahadele soovib ta, et kooselu ajal soetatud korter pooleks jagataks ning kui sellele ollakse vastu, soovib ühe lapse hooldusõigust endale.
Korter osteti küll kooselu jooksul, kuid ema nimele ning ema maksis. Mis tõenditega saab mees nõuda nüüd poolt korterit, tegemist vabaabieluga? Samas kui see kooselu toimis pidevate lahkuminekutega, kus laste isa elas oma ema juures kõrvalsektsioonis.
Kuidas saab inimene, kes lahkus teadmata kodust, võtta vastutust lapse kasvatamisel, kes teab, et ta tulevikus samamoodi päevapealt ei lahku ning last üksi ei jäta?
Siiani pole ema lastega kohtumisi keelanud. Pigem tunneb isa huvi 9-aastase tütre vastu, 5-aastast poega võtab enda juurde harvem.
Viimasel korral ostis lapsele kooliasju ja koolikoti ning advokaadi väitel tuleb see 145-st eurost maha arvata.
Kuidas on võimalik osta asju, mida lapsel võib-olla tarviski pole. Otsustama peaks ikka kasvatav vanem.
Samas on ema proovinud isaga kontakti võtta, et leppida kokku rahalisi ning muid kasvatuslikke otsuseid, isa on seda kõike ignoreerinud ning pole isegi telefonikõnedele ega sõnumitele vastanud.
Laste ema tuli peale eelviimast lahkuminekut isale vastu ning läks viimasele maja ostul käendajaks ning andis isegi enda elamispinna tagatiseks. Ema ei nõua ju antud tehingust midagi.
Tegemist ei olnud väljaviskamisega. Inimene lahkus omal soovil. Selline ärajooksmine on tema puhul tavaline käitumine probleemide korral.
Ühel lahkumineku korral üritas laste isa füüsiliselt emale selgeks teha, kelle käes on võim. Lisaks füüsilisele raputamisele peksis laste isa ühise auto sõna otseses mõttes katki, teades, et see on ainuke sõiduvahend, millega naine saab tööle ja tagasi liikuda.
Nüüdseks on jõudnud laste isa juba Eestis oma töösuhte lõpetada ning asunud tööle Soome.
Mida peaks laste ema antud olukorras tegema?
Millised õigused ja kohustused lapse emale ja isale jäävad?
Kuidas võib kohus antud olukorda lahendada?