Perekonnaõigus
Küsimus: Kui palju peab minu mees iga kuu oma teise naise lapsele elatist maksma, kui tal on 1 laps ja meil 3 last?16.08.2012
Minu mees elas kunagi teise naisega, nad polnud abielus ega midagi aga see neiu sünnitas lapse ja kirjutas lapse minu mehe nimele. Nüüd nõuab elatist. Saan aru, et tal on õigus küsida aga tahtsingi teada, et mis summa peaks olema kui meie oleme juba abielus peaaegu 4 aastat ja järgmine kuu sünnib juba kolmas lapsuke. Kõik on alaealised. Kõige suurem laps saab veebruaris alles 4-aastaseks, et kas see muudab midagi?
Palju peab siis minu mees iga kuu oma teise naise lapsele elatist maksma, kui tal on 1 laps ja meil 3 last.
Kas naisel on õigus ähvardada mind ja minu käest elatist küsida?
Aitäh vastuse eest!
Palju peab siis minu mees iga kuu oma teise naise lapsele elatist maksma, kui tal on 1 laps ja meil 3 last.
Kas naisel on õigus ähvardada mind ja minu käest elatist küsida?
Aitäh vastuse eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Väljamõistetava elatise suurus oleneb sellest, kui palju ülalpidamiseks õigustatud isik elatist nõuab ja kas ta on võimeline lapse kulutusi piisaval määral tõendama. Samas ei või elatis ühele lapsele reeglina olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Erandkorras, nt siis, kui elatise maksmiseks kohustatud isikul on veel ülalpeetavaid lapsi, kes jääksid miinimumsummas elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, võib kohus elatist vähendada alla miinimummäära (käesoleval hetkel 145 eurot kuus).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mitme aasta eest saan isalt nõuda elatisraha, kui ta ei ole seda üldse maksnud?16.08.2012
Olen 19. aastane neiu. Olen veel keskkooli õpilane. Minu isa ei ole maksnud emale kunagi elatisraha pärast lahutust. Mind huvitab, kas mul on õigus sellele rahal, mis ta on maksmata jätnud? Kas mul on mõtet kohtu poole pöörduda? Kas see oleks väga kulukas?
Ette tänades!
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Elatist on võimalik nõuda tagasiulatuvalt 1 aasta enne elatishagi esitamist.
Üldiselt elatise nõudmisega väga suuri kulutusi ei kaasne, kuna antud toiming on riigilõivuvaba. Vajalik võib olla vaid hagiavalduse koostamine professionaalse õigusabiteenuse osutaja (jurist, advokaat) poolt, mis on üldjoontes tasuline.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju isalt reaalselt elatisraha välja nõutakse, kui olen kandnud laste kulutusi suuremas summas kui laste isa eeldatav sissetulek?16.08.2012
Tere,
Vabandan kui kusimus ei ole piisavalt üldine.
Mul on saamata elatisraha, umbes 10 aastat, lapsed on 11 ja 14 aga ma pole kunagi nõuet ka esitanud.
Viimasel 5 aastal suudan ma teostada kulusid per laps ca 1400-1500 eurot kuus. Erakoolid, huviringid, mõtteline osa eluasemest (üür oli näiteks 2000 eurot kuus, koolimaks 6000-8000 eurot õppeaasta lapse kohta jne), perioodika tellimused, eratunnid jne. Koik maksekorraldused ja arved on alles. Kui suur võiks olla reaalne summa, mis mulle välja mõistetakse, kui nende isa palk on ca 1500-2500 eurot kuus (täpselt ju ei tea) ja tal on veel laps. Laste kulusid olen katnud mina ka siis, kui me koos olime, ja ta maksis 1,5 aasta midagigi. Ma eeldan, et tagasiulatuvalt ei saa ma nõuda rohkem kui 1 aasta?
Vabandan kui kusimus ei ole piisavalt üldine.
Mul on saamata elatisraha, umbes 10 aastat, lapsed on 11 ja 14 aga ma pole kunagi nõuet ka esitanud.
Viimasel 5 aastal suudan ma teostada kulusid per laps ca 1400-1500 eurot kuus. Erakoolid, huviringid, mõtteline osa eluasemest (üür oli näiteks 2000 eurot kuus, koolimaks 6000-8000 eurot õppeaasta lapse kohta jne), perioodika tellimused, eratunnid jne. Koik maksekorraldused ja arved on alles. Kui suur võiks olla reaalne summa, mis mulle välja mõistetakse, kui nende isa palk on ca 1500-2500 eurot kuus (täpselt ju ei tea) ja tal on veel laps. Laste kulusid olen katnud mina ka siis, kui me koos olime, ja ta maksis 1,5 aasta midagigi. Ma eeldan, et tagasiulatuvalt ei saa ma nõuda rohkem kui 1 aasta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tagasiulatuvalt saate Te tõepoolest lastele elatist nõuda maksimaalselt 1 aasta.
Elatise suuruse määravad lapse vajadused, mis on otseses seoses lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutustega. Kui nõutakse miinimumelatisest suuremat elatist, tuleb kõiki lapse kulutusi tõendada erinevate tšekkide, arvete ja maksekorralduste näol. Väljamõistetava elatise suurust on võimatu täpselt ette prognoosida, kuid ilmselt on see suurel määral seotud Teie poolt esitatud tõenditega laste kulutuste näitamiseks.
Kui Teie sissetulek on märkimisväärselt suurem laste isa sissetulekust ja laste isal on veel üks laps, võib kohus langetada otsuse, mille kohaselt lasub Teil laste ülalpidamises suurem panus kui laste isal.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis hetke seisuga määratakse ühisvara koosseis, kui on soov lahutada abielu?15.08.2012
Mis hetke seisuga määratakse kindlaks ühisvara koosseis enne, kui seda jagama hakatakse?
Vana perekonnaseaduse järgi oli selleks abielusuhete lõppemise hetk, uus seadus selle koha pealt midagi ei ütle.
Oleme otsustanud abikaasaga lahutada, kuid ühisvara jagamise osas on meil lahkarvamused - seega peame ikkagi kohtusse minema. Samas tekkiski küsimus, mis hetke seisuga ühisvara koosseis määratakse, kui abielusuhted on lõppenud juba paar aastat tagasi (isegi vana perekonna seaduse kehtimise ajal).
Vana perekonnaseaduse järgi oli selleks abielusuhete lõppemise hetk, uus seadus selle koha pealt midagi ei ütle.
Oleme otsustanud abikaasaga lahutada, kuid ühisvara jagamise osas on meil lahkarvamused - seega peame ikkagi kohtusse minema. Samas tekkiski küsimus, mis hetke seisuga ühisvara koosseis määratakse, kui abielusuhted on lõppenud juba paar aastat tagasi (isegi vana perekonna seaduse kehtimise ajal).
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Ühisvara koosseis määratakse kindlaks abielu lahutamise hetkega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas minu poolt ostetud maja ja abielu ajal koos ostetud majaalune maa on ühis- või lahusvara?13.08.2012
Tere!
Ostsin 1984. aastal maja kunagisest sohvoosist järelmaksuga. Abiellusin 1987. aastal. Maja sain täielikult tasutud krooni algusaastal.
2001. aastal kinnitasin maja hooneregistris üksinda, et saaksime abikaasaga maad osta. Muidu kui maja ei ole hooneregistris, siis ei oleks me saanud maad osta. Siit ka nüüd siis küsimus. Kui ma nüüd abikaasaga lahutan siis millist vara me jagame, et mis on ühisvara ja mis lahusvara?
Ette tänades
Ostsin 1984. aastal maja kunagisest sohvoosist järelmaksuga. Abiellusin 1987. aastal. Maja sain täielikult tasutud krooni algusaastal.
2001. aastal kinnitasin maja hooneregistris üksinda, et saaksime abikaasaga maad osta. Muidu kui maja ei ole hooneregistris, siis ei oleks me saanud maad osta. Siit ka nüüd siis küsimus. Kui ma nüüd abikaasaga lahutan siis millist vara me jagame, et mis on ühisvara ja mis lahusvara?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui maja-alune maa on ostetud abielu ajal, on ühisvaraks nii maja kui ka selle alune maa, st kinnistu tervikuna.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas koostada avaldus kohtule, kui soovin vabastada lapse isa lapse ülalpidamiskohustusest?13.08.2012
Tere!
Milline peaks olema kohtule esitatud avaldus, kui soovin vabastada lapse isa lapse ülalpidamiskohustusest?
Milline peaks olema kohtule esitatud avaldus, kui soovin vabastada lapse isa lapse ülalpidamiskohustusest?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Lapse isa nö ülalpidamiskohustusest vabastamine toimub faktiliselt, st loobute oma õigusest nõuda lapse isalt lapse ülalpidamiseks elatist. Kohtusse pöörduda selleks vaja ei ole. Samas ei võta see Teilt õigust nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tulevikus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas praegusel abikaasal on õigust nõuda poolt korterit, mille ostu-müügi leping on sõlmitud eelmise abielu ajal?10.08.2012
Tere,
Aastal 2000 ostsin eelmise abielu ajal pangalaenuga korteri. Korter pidi jääma lapsele ja maksed pangale olid alimentide asemel. Algselt oli korter panditud pangale, 2003. aastal pärast korteriomandi kinnistamisotsust vormistati see ümber hüpoteegiks, mis on tänaseks tasutud. 2007. aastal abiellusin uuesti ja nüüd otsustas uus abikaasa lahutada. Minu praegune abikaasa väidab et kuna korteri pangalaenu tagasi maksed toimusid meie abielu ajal, siis väidetavalt on korter uue seaduse järgi hoopis minu ja minu uue abikaasa ühisvara. Nüüd nõuab ta poolt sellest korterist.
Küsimus siit, kas minu viimasel abikaasal on õigust nõuda poolt korterit mille ostu-müügi leping on sõlmitud eelmise abielu ajal?
Aastal 2000 ostsin eelmise abielu ajal pangalaenuga korteri. Korter pidi jääma lapsele ja maksed pangale olid alimentide asemel. Algselt oli korter panditud pangale, 2003. aastal pärast korteriomandi kinnistamisotsust vormistati see ümber hüpoteegiks, mis on tänaseks tasutud. 2007. aastal abiellusin uuesti ja nüüd otsustas uus abikaasa lahutada. Minu praegune abikaasa väidab et kuna korteri pangalaenu tagasi maksed toimusid meie abielu ajal, siis väidetavalt on korter uue seaduse järgi hoopis minu ja minu uue abikaasa ühisvara. Nüüd nõuab ta poolt sellest korterist.
Küsimus siit, kas minu viimasel abikaasal on õigust nõuda poolt korterit mille ostu-müügi leping on sõlmitud eelmise abielu ajal?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui korter soetati eelmise abielu ajal, kuulub see Teie ja endise abikaasa jagamata ühisvara hulka (abielu lahutamisel ei loeta ühisvara automaatselt jagatuks). Seega puudub praegusel abikaasal õigus nõuda nimetatud korteri jagamist ühisvarana.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui meil on abikaasaga kontod suletud, kas siis lapse sünni korral ei saagi me mingit sünnitoetust?10.08.2012
Tere,
Meie mure seisneb selles, et kunagi sai võetud laenu ja kui abikaasa invaliidistus, siis tekkisid makseraskused ning nüüd on meie mõlema kontod arestitud. Perre aga on sündimas kaua (13 aastat) oodatud laps. Kas mina jään sellisel juhul ilma dekreedirahadest ja laps ilma sünnitoetusest? Või ehk on sellisel juhul mõni lahend olemas, millele mina hetkel ei tule? Ei kujutagi ette, et kui meil pole õigust midagi saada, siis kuidas alustada.
Meie mure seisneb selles, et kunagi sai võetud laenu ja kui abikaasa invaliidistus, siis tekkisid makseraskused ning nüüd on meie mõlema kontod arestitud. Perre aga on sündimas kaua (13 aastat) oodatud laps. Kas mina jään sellisel juhul ilma dekreedirahadest ja laps ilma sünnitoetusest? Või ehk on sellisel juhul mõni lahend olemas, millele mina hetkel ei tule? Ei kujutagi ette, et kui meil pole õigust midagi saada, siis kuidas alustada.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tulenevalt täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata riiklikele peretoetustele, seega puudub kohtutäituril õigus arestida Teie kontole laekunud lapse sünnitoetus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuhu pöörduda, kui teine vanem rikub kohtu poolt määratud suhtluskorda?07.08.2012
Kuhu pöörduda kui teine lapsevanem rikub kohtu poolt määratud suhtluskorda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui vanem rikub kohtu poolt määratud suhtlemiskorda, tuleb lepitusmenetluse läbiviimiseks pöörduda uuesti kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abikaasale kingitud maatükile abielu ajal ehitatud maja on ühisvara?07.08.2012
Tere!
Abikaasale kingiti 2005. aastal maatükk, millele ehitasime abielu ajal maja. Kas maja, mille ehitasime ühiselt, on ühisvara ja kuidas toimida? Pean augusti lõpus majast lastega välja kolima ja endale uue elamise otsima. Abikaasa väidab, et maja kuulub ainult temale: tema ehitas, tema maksab laenu ja makse. Laenu maja ehitamiseks võttis abikaasa ja maja kuuluvat hoopis pangale. Minul ei ole mingeid õigusi. Majas elan põhiliselt mina lastega, abikaasa käib Soomes tööl!
Ja kuna mul ei ole kindlat tööd ega sissetulekut, siis polevat minul ka midagi saada.
Olen asja uurinud ja küsinud paarist kohast. Vastusteks on olnud: et abikaasa peab pool maja rahast mulle maksma või uue elamise aitama muretseda. Või siis, et maja kuulubki ainult abikaasale. Sooviks saada selgust.
Suured tänud!
Abikaasale kingiti 2005. aastal maatükk, millele ehitasime abielu ajal maja. Kas maja, mille ehitasime ühiselt, on ühisvara ja kuidas toimida? Pean augusti lõpus majast lastega välja kolima ja endale uue elamise otsima. Abikaasa väidab, et maja kuulub ainult temale: tema ehitas, tema maksab laenu ja makse. Laenu maja ehitamiseks võttis abikaasa ja maja kuuluvat hoopis pangale. Minul ei ole mingeid õigusi. Majas elan põhiliselt mina lastega, abikaasa käib Soomes tööl!
Ja kuna mul ei ole kindlat tööd ega sissetulekut, siis polevat minul ka midagi saada.
Olen asja uurinud ja küsinud paarist kohast. Vastusteks on olnud: et abikaasa peab pool maja rahast mulle maksma või uue elamise aitama muretseda. Või siis, et maja kuulubki ainult abikaasale. Sooviks saada selgust.
Suured tänud!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui maja on ehitatud abielu ajal, kuulub see Teie ja abikaasa ühisvara hulka. Sellest tulenevalt on Teil õigus nõuda ühisvara jagamist. Ilmselt maja reaalosadeks jagada ei ole võimalik, seega tuleb kõne alla olukord, mil abikaasa saab maja enda ainuomandisse ja maksab Teile hüvitist Teie osa eest või saate Teie maja oma ainuomandisse ja maksate abikaasale tema osa eest hüvitist või hoopis võõrandate maja ja jagate müügitulu pooleks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand