Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas isa võib elatisraha maksmise asemel hakata seda koguma poja kogumishoiusele?27.06.2012

Tere,
Oleme lapse isaga lahus juba 14 aastat. Seni on lapse isa maksnud igakuist elatusraha 160 eurot. Lisaks on ostnud lapsele vajaminevaid riideid ja jalanõusid. Seni on kõik toiminud ja asja ametlikuks pole olnud põhjust ajada. Poeg saab 2,5 aasta pärast 18-aastaseks.
See kuu enam elatusraha ei tulnud. Saatis ainult meili, et edaspidi hakkab poja jaoks minev summa koguma kogumishoiusele Swedpanki. Kas tal on õigus sedasi käituda ja mis on meie õigused?
Tänades,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui laps kasvab alaliselt Teiega, lasub lapse isal kui lahus elaval vanemal kohustus last ülal pidada elatise maksmise teel. Kogumishoiusele raha kandmine ei ole käsitletav ülalpidamiskohustuse täitmisena.

Kui lapse isa nimetatud kohustust ei täida, on Teil õigus pöörduda vastava nõudega kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas taotleda otsustamisõigust lapse osas ja kui kaua see aega võtab?27.06.2012

Soovin lapsega minna soome elama aga lapse isa pole nõus selleks luba andma. Lapsele ta elatusraha ei maksa, kuigi kohtu poolt on see määratud juba 6 aastat tagasi, kui lahutasime. Lapsega ta suhelnud eriti ei ole ja põhimõtteliselt pole ta eestis elanud juba 9 aastat, algul soomes ja nüüdseks hispaanias. Nüüd kui ta mõneks ajakas eesti tuli, siis palusin, et ta teeks notariaalselt mulle loa, et saaksin lapse soome elama võtta, algul lubas aga siis jälle mõtles ringi. Ka soomes on tal lapsed, kelle ema on võtnud temalt hooldusõiguse ära.
Sooviksin siis teada, et millest ma peaksin alustama, et taotleda otsustusõigust (ainuhooldusõigust vist keerulisem taodelda) ja kui pikalt sellega aega läheb? Sooviksin lapse sellest aastast soome kooli panna.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Otsustusõiguse taotlemiseks lapse elukoha- ja koolivaliku osas tuleb esitada põhjendatud avaldus kohtusse ja tasuda sellelt riigilõivu. Kohtumenetluse pikkust on võimatu ette prognoosida, see oleneb suuresti konkreetse juhtumi asjaoludest (nt kas pooled jõuavad kompromissile).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ema poolt tagasimaksmata elatist võib käsitleda alusetu rikastumisena?25.06.2012

Kohtumääruse alusel tasusin lapsele elatist (ema kontole). Samal ajal käis kohtumenetlus lapsega suhtlemiskorra määramiseks, mille tulemuseks oli kohtumäärus - laps on pool kuud isaga ja pool kuud emaga. Lapse emaga kokkulepet elatise tagasimaksmise/lõpetamise osas ei saavutanud ja vastavalt määrusele kandsin elatise raha edasi. Samal ajal kandsin lapse kulutused ka sel ajal, kui laps oli minuga, seega topelt. Esitasin hagi kohtusse elatise lõpetamiseks ja alates hagi esitamisest elatise maksmise kohustus lõpetati kohtuotsusega.
Küsimus: kas pärast hagi esitamist (kuni lahendini) maksutud elatise peab lapse ema tagastama ja kui ta seda ei tee, kas siis jälle kohtusse?
Kas enne hagi esitamist tasutud elatist võib käsitleda alusetu rikastumisena lapse ema poolt? Elatist lapsele ta kasutada ei saanud, sest laps ei olnudki temaga. Samas ema majanduslik seis on silmähtavalt paranenud ja seda ei ole keeruline tõestada.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui kohtuotsusega on kindlaks määratud, et elatise maksmise kohustus lõpeb alates hagi esitamisest, siis on lapse emal tõepoolest kohustus tagasi maksta elatise osa, mida maksti eelnimetatud perioodi eest.

Põhimõtteliselt võiks hagiavalduse esitamisest kuni lahendi tegemiseni makstud elatist käsitleda lapse ema alusetu rikastamisena ja võtta nimetatu õiguslikuks aluseks enam makstud elatise tagasinõudmisel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saan oma tütre hooldusõigust tagasi nõuda, kui kohus on selle minu õe kasuks määranud?21.06.2012

Tere,
Minu tütar on mu õe kasvatada 10 aastat, tütar on psüühilise puudega. Eelmine aasta sai õde kohtult ka hooldusõiguse kuni lapse 18-a saamiseni, kas saab seda muuta ja endale last tagasi võtta, kuna õde keelab minul tütrega suhtlemast ja õel on alkoholiprobleem. Minult pole vanemlikke õigusi tütre suhtes ära võetud. Jään lootma teie abile.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Teil on õigus taotleda kohtult lapse hooldusõiguse Teile üleandmist, samuti on võimalik kohtult taotleda lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramist. Vajalik on esitada vastav avaldus kohtusse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ühisvara saab jagada ka hiljem peale lahutust?20.06.2012

Kas abielu lahutamise korral on võimalik ühisvara jagada notariaalselt ka peale lahutust? Milliste takistustega peaksin sel puhul arvestama?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Ühisvara on võimalik jagada abielu lahutamisest alates 30 aasta jooksul.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida saan teha, kui isa ei maksa kohtu poolt kindlaks määratud kuupäevaks elatisraha?20.06.2012

Tere!
Kohtu poolt on määratud kindlaks iga kuu 10. kuupäev, mil peab laekuma laste elutusraha. Oleme sellega alati arvestanud aga isa lihtsalt ei maksa sellel kuupäeval. Alati läheb see mitmeid päevi edasi.
Ise me enam ei ole küsinud, et miks, sest ta lihtsalt ütles, et tema ei pea maksma ja teeb ise endale enda seadused. Töötab ta Soomes ja tal on 2 korda kuus palgapäev, selleks kuupäevaks on tal põhimõtteliselt see võimalik tasuda, kuid ikka leiab mingeid vabandusi. Ja viimastel kuudel ei vaevu isegi neid vabandusi välja mõtlema, maksab kunas jumal juhatab.
Päeva raha ei ole kohtu poolt määratud, kui lapsed tema juures on, kuid tema võttis elmine aasta ühe lapse raha täielikult maha, kuna ta viibis tema juures Soomes 2 nädalat juunis ja 2 nädalat juulis. Kooli minemise eelneval kuul kui vaja osta riideid, ta lihtsalt ei kandnud ühele lapsele.
Küsimus ongi tegelikult selles, mida me peaksime tegema, et tuleb summa sel kuupäeval kui on ette nähtud, sest meie ju arvestame selle rahaga just siis, muidu ei oleks me ka kuupäeva paika pannud kohtus.
Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui ülalpidamiseks kohustatud isik maksab elatist ebaregulaarselt ja mitte kohtuotsuses kindlaksmääratud ulatuses, tuleb abi saamiseks pöörduda kohtutäituri poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saab sundida venda kandma osa ema hoolduskuludest?18.06.2012

Eesti vabariigi algusaastail lasi vanem vend haigel ja vanal emal notari juures allkirjad anda, et kingib kõik maad ja metsad vennale. Ema ei saanud muidugi arugi millele ta täpselt alla kirjutas.
Nii saigi ta perekonna varad kõik omale ja on nüüd rikas mees nende müügist.
Aasta tagasi jäi ema insuldiga voodisse ja tema hoolduskuludeks ja ravimiteks ema pensionist ei piisa.
Vend pole kordagi ema vaatamas käinud ja keeldub sentigi hoolduskuludeks andmast. Lapsi tal ei ole ja kiitleb küla peal kui suur ta pangaarve on.
Kas on olemas seadus, mille alusel ta peaks seda tegema ja kelle poole peaks pöörduma?
Ise olen väikesepalgaline ja minu õel on kuus last.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Perekonnaseaduse § 97 punkti 3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Käesoleval juhul on abivajavaks ülenejaks sugulaseks Teie ema ja ülalpidamist andma kohustatud isikuteks tema alanejad sugulased ehk tema lapsed.

Perekonnaseaduse § 102 lõike 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvesse võttes võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seega olukorras, mil Teie ja Teie õe majanduslik olukord on märkimisväärselt kehvem Teie venna omast, peaks üldjoontes ema ülalpidamiskohustus lasuma vennal.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas millegi alusel on võimalik sundida laste isa oma lastega aega veetma?18.06.2012

Kas on kuidagi läbi ametite ajada asja, et laste isal tekiks kohustus lapsi vaatamas käia või nendega aega koos veeta mingisuguse mõistliku graafiku alusel. Minul mure just selline, et laste isa sõna otseses mõttes ei viitsi ennast laste juurde kohale vedada või kui, siis läbi suure häda saan nõusse, et ta lastega aega veedaks, sokutab laste isa lapsed esimesel võimalusel oma ema juurde ning ise kaob. Sellest, kus lapsed pärast on, kuulen juba laste vanaema käest.
Selline käitumine on täiesti vastuvõetamatu ja vastutustundetu. Samas kuigi olukord näitab, et laste ja nende isa vahel suhete punnitamine näib tulemuseta, ei ole ma valmis enne alla andma laste nimel, kui olen kõike proovinud. Kas oleks siin kohal tuge ka seadustest, kuna on meelde jäänud kuskilt seadusest lõik, et lapsevanemal on KOHUSTUS suhelda lastega (või midagi taolist). Oleksin tänulik igasuguse soovituse või juhise eest, kelle poole või kuhu peaksin pöörduma. Siiani on sotsiaaltöötajad vaid suured silmad teinud ja imestanud, et ma tahan laste ja nende isa vahel suhteid hoida hoolimata kõigest ja mitte neid täiesti ära katkestada. Viimast varianti kaalun, kuid alles siis, kui selline käitumine laste isa poolt hakkab tõsiselt segama laste arengut ja elusid. Hetkel on lapsed veel nii väikesed, et olen suutnud musta valgeks rääkida. Varsti enam ei suuda.

Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Üldjuhul pöörduvad suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega kohtusse lapsest lahus elavad vanemad, kellele ei võimaldata teise vanema poolt piisavas mahus suhtlemist lapsega. Samas usun, et erandkorras on võimalik pöörduda samasuguse nõudega kohtu poole ka vanemal, kes lapsi igapäevaselt kasvatab, kuid samas soovib, et ka teine vanem laste kasvatusest osa võtaks. Seega juhul, kui olete juba pöördunud lastekaitsespetsialisti poole, kuid pole olukorrale lahendust saanud, oleks põhjendatud suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui pöördun kohtusse elatisraha nõudega, kas saan seda nõuda ka selle perioodi eest, mil lapse isa meievahelisest kokkulepet ei täitnud ning maksmata jättis?15.06.2012

Tere.
1. Olen kuulnud, et kui lapse isa maksab laspele alimente, siis tal (isal) on õigus nõuda ka laspelt ülalpidamist, kui laps on täiskasvanu. Kui lapseisa ei saa ennast mingitel põhjustel üleval hoida. Tahaks teada, kas see on nii. Või saab isa nõuda ka siis, kui ise ei maksa alimente lapsele.
2. Lapseisaga ei ela koos juba pool aastat. Tegime alimentide suhtes enda vahel kirjaliku dokumendi, allkirjadega. Lapseisa ei maska raha juba 4-ndat kuud, ütleb, et on töötu. Kui pöörduda kohtusse, kas siis saab alimente küsida alates sellest perioodist, mil isa ei maksa meievahelise kokkuleppe alusel või hakatakse raha nõudma alates sellest kuust, kui esitan paberid kohtusse?
3. Mis põhjustel võib kohus ära võtta mehelt laspeõigusi?
4. Kui sünnitunnistusel on lapse isa ka kirja pandud aga ametlikult me polnud abielus, kas saan lapsele enda perekonnanime panna ilma isa nõusolekuta? Hetkel laps isa nimega.
Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui isa täidab lapse suhtes ülalpidamiskohustust, siis on tal tõepoolest õigus nõuda vajadusel ülalpidamist täiskasvanud lapselt. Kui mitte, võib lapse ülalpidamiskohustust vanema ees piirata või selle täitmisest üleüldse vabastada.

Elatist on võimalik nõuda 1 aasta tagasiulatuvalt.

Lapse perekonnanime on võimalik muuta vaid mõlema vanema nõusolekul, olenemata asjaolust, kas olite lapse isaga abielus või mitte.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Lapse isa soovib lapsega kokku saada, kas ta peab ise lapsele järele tulema või pean ma lapse tema juurde viima?15.06.2012

Tere!
Panin lapse isale elatusraha nõude kohtu kaudu peale ja lapse isa ei täida seda korrektselt ja nõuab lapsega kokku saamist. Mul ei ole selle vastu midagi, et ta tahab lapsega koos olla, aga kas mina olen kohustatud talle lapse viima või peab tema ise lapsele järgi tulema? Meie vahemaa on ligi 100 km.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Ükski seadus konkreetselt ei reguleeri, kes peab lapsele järgi tulema ja koju tagasi viima. Selles peaksid lapse vanemad ise kokku leppima, nt oleks mõistlik korraldada lapsega kohtumine selliselt, et üks vanem tuleb lapsele koju järgi ja teine vanem toob koju tagasi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand