Perekonnaõigus
Küsimus: Kust peaks alustama, kui mees soovib minu last lapsendada?09.03.2012
Minu esimese lapse isa ei ole nö teada ja teda ei ole kuskil kirjas. Minu abikaasa soovib minu last lapsendada. Ootame praegu ka meie esimest ühist last. Ja seega tahaks, et lastel ei oleks erinevad perekonnanimed. Ja noh - tegelikult on mul endal ka tobe näiteks reisidel käia, kui mu esiklapsel on minust erinev perekonnanimi. Emal-isal ja õel-vennal peaks ikka üks nimi olema.
Kuidas saaks lapsendamisega algust teha? Kuhu selleks pöörduma peab ja millised kadalipud selleks läbima peab?
Kuidas saaks lapsendamisega algust teha? Kuhu selleks pöörduma peab ja millised kadalipud selleks läbima peab?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapsendamisega seonduvat käsitleb perekonnaseaduse 11. peatükk. PkS § 152 lg-st 1 tulenevalt võib lapse lapsendada tema vanemate nõusolekul ja nimetatud nõusolek tuleb esitada kohtule. Samuti tuleb lapsendamise ettevalmistamiseks lapsendada soovival isikul esitada lapsendamise sooviavaldus maavalitsusele (PkS § 158 lg 1) ja esitada lapsendamisavaldus kohtule, kes siis otsustab selle rahuldamise või mitterahuldamise (PkS § 159 lg 1).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pensionärist lapse isa peab maksma elatisraha?09.03.2012
Tere. Kui lastele nõuda elatisraha mehelt, kes on pensionil, kas ta peab seda maksma ja kas minul tuleb ka selleks tasuda kohtu tasusid? Palju saaksin pensionärilt raha nõuda?
Tänan
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alaealise lapse ülalpidamiskohustus on tema vanema nö absoluutne kohustus oma lapse ees, millest reeglina vanemat väga mõjuva põhjuseta ei vabastata. Usun, et ülalpidamiskohustuse täitmisest ei vabasta ka asjaolu, et vanem on pensionär.
Elatise väljamõistmise taotlemine on riigilõivuvaba, seega puuduvad Teil kohtusse pöördumisel igasugused kulud (eeldusel, et Te ei kasuta hagiavalduse koostamisel õigusabi). Elatise suurus oleneb lapse vajadustest, seadusega sätestatud miinimumelatis ühele lapsele kuus on käesoleval hetkel 145 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lahutusega nõustumiseks on abikaasal õigust nõuda korterit omale?09.03.2012
Minu vanemad ei ela enam koos 10 aastat, kuid on ikka veel abielus. Nüüd isa otsustas, et tahab lahutust. Tema nimel on ka korter, kus elab ema. Isa ütles, et korterist ei pea veel välja kolima, aga müügi korral tahab tema saada pool summast. Kas emal on õigus nõuda isalt kinkelepingu sõlmimist, et korter kingitaks talle, muidu lahutusega ei nõustu? Korteris elavad veel ühised lapsed, kes on täiskasvanud. On emal veel mingeid võimalusi korter endale saada, et äkki ükspäev öeldakse koli välja?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lahutusega mittenõustumine ei ole väga mõttekas, kuna sellisel juhul pöördub lahutada sooviv abikaasa kohtusse, kus abielu lahutatakse igal juhul. Kui Teie poolt nimetatud korter kuulub abikaasade ühisvarasse, on tõepoolest ühisvara jagamisel mõlemal abikaasal sellele võrdne õigus. Muidugi võib ühisvara jagamisel võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda, kuid see eeldab ilmselgelt mõlema abikaasa nõusolekut.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas selgitaksite paragrahvi: abikaasalt ei ole võimalik haiguse või äraoleku tõttu nõusolekut saada või ta piisava põhjuseta keeldub ühisvaraga tehingu tegemiseks?08.03.2012
Tere! Paluksin kommenteerida Perekonnaseaduse § 29(3): Kui ühelt abikaasalt ei ole võimalik eelkõige haiguse või äraoleku tõttu nõusolekut saada või ta piisava põhjuseta keeldub ühisvaraga tehingu tegemiseks vajaliku nõusoleku andmisest, võib teise abikaasa avalduse alusel anda nõusoleku kohus hagita menetluses, kui tehingu tegemata jätmisega või viivitamisega seondub kahju tekkimise oht.
Paluksin selgitada, mis võib olla k a h j u, mis võimaldaks kinnisvara realiseerida antud § alusel. Minu abikaasa on haige ja ära. Tegemist on korteriga, milles abikaasa ühisvara osa on 1/4, ülejäänu kuulub minule.
Tänan
Paluksin selgitada, mis võib olla k a h j u, mis võimaldaks kinnisvara realiseerida antud § alusel. Minu abikaasa on haige ja ära. Tegemist on korteriga, milles abikaasa ühisvara osa on 1/4, ülejäänu kuulub minule.
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Võibolla võiks antud juhul kahju tekkida näiteks olukorras, mil kasutate elamiseks teist korterit ja nimetatud korteri ülalpidamisega kaasnevad suured kulutused ning korterit müües saaksite neist vabaneda. Kuid kindlasti ühest vastust Teie küsimusele anda ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abielus olles saan mehele lähenemiskeeldu taotleda?08.03.2012
Kui naine ja mees ei ole lahutatud, aga naisele on pärandatud maja, kas siis naisel on õigus nõuda lähenemiskeeldu? Kas siis endale või nt sellele majale? Sest pärandus ei ole ju ühisvara, seega kas naisel on õigus kutsuda politsei ja nõuda oma abikaasa äraviimist? Kuna mees on justkui sissetungija, kui ta on seal majas ilma omaniku loata?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lähenemiskeelu kohaldamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas seda taotlev isik on isikuga, kellele ta lähenemiskeeldu taotleb, abielus või mitte. Lähenemiskeelu taotlemise rahuldamine oleneb juba konkreetsetest asjaoludest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui mehel puudus enne abiellumist vara ja tööl ei ole käinud, kas ta saab siis nõuda lahutusega poolt maja endale?07.03.2012
Tere.
Kui soovida lahutada 13 aastat kestnud abielu, siis missugused on võimalused varade jagamiseks, kui mehel tegelikult üldse millelegi õigus puudub.
Ehk siis abiellu astudes olid mehel vaid riided seljas. Ka abielu ajal mees tööl ei käinud, ehk teisisõnu oli ülalpeetav. Naisel oli enne abiellumist maja. See maja abielu ajal müüdi ja osteti uus. Tööl käis ja peret pidas üleval naine.
Nüüd tahaks abielu lahutada, aga mees nõuab endale kõigest olemasolevast poolt. Millised on võimalused, et ta läheks sama pagasiga, millega ta tuli?
Kui soovida lahutada 13 aastat kestnud abielu, siis missugused on võimalused varade jagamiseks, kui mehel tegelikult üldse millelegi õigus puudub.
Ehk siis abiellu astudes olid mehel vaid riided seljas. Ka abielu ajal mees tööl ei käinud, ehk teisisõnu oli ülalpeetav. Naisel oli enne abiellumist maja. See maja abielu ajal müüdi ja osteti uus. Tööl käis ja peret pidas üleval naine.
Nüüd tahaks abielu lahutada, aga mees nõuab endale kõigest olemasolevast poolt. Millised on võimalused, et ta läheks sama pagasiga, millega ta tuli?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abiellumisel varaühisust välistavat abieluvaralepingut abikaasade vahel ei sõlmita, tuleb paratamatult arvestada, et abielu ajal soetatud vara muutub ühisvaraks. Siinkohal ei oma tähtsust asjaolu, kes konkreetselt kulutusi teeb ja kelle nimele asi vormistatud on.
Seega puudub abielu lahutamisel seaduslik alus jätta abikaasa täielikult ilma nö tema osast ühisvaras, kui pooled just ei jõua sellekohasele kokkuleppele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis hetke seisuga arvestatakse lahutamisprotsessi ajal muutuvad intressid kohustuste hulka?07.03.2012
Tere.
Kas kohtu kaudu vara ja kohustusi jagades arvatakse hagi esitamise ajal kohustuste hulka ka laenu intressid? Kas laenu jääk ja intressid (kui need sinna hulka arvatakse) edastatakse hagi esitamise kuupäevaga?
Kui menetlus venib pikale, kas siis tuleb vahepeal vara väärtus ümber arvestada, k.a laen ja intressid, sest need ju muutuvad?
Tänan
Kas kohtu kaudu vara ja kohustusi jagades arvatakse hagi esitamise ajal kohustuste hulka ka laenu intressid? Kas laenu jääk ja intressid (kui need sinna hulka arvatakse) edastatakse hagi esitamise kuupäevaga?
Kui menetlus venib pikale, kas siis tuleb vahepeal vara väärtus ümber arvestada, k.a laen ja intressid, sest need ju muutuvad?
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvara jagamisel esitatakse kohtule vajalikud andmed hagi esitamise seisuga, kaasa arvatud kõik andmed laenuga seonduvalt. Üldjuhul ei ole vaja kohtumenetluse käigus vara väärtust ümber arvutada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abikaasal on õigus müüa abielu jooksul liisitud auto?07.03.2012
Sooviksin teada, kas abikaasal on õigus müüa abielu jooksul liisitud auto? Auto on veel liisingus 1 aasta. Oleme lahutamata, abikaasa elab Soomes. Teatas, et auto on kirjutatud uue elukaaslase nimele. Võtsin pangat 3a tagasi laenu, et tasuda auto sissemakse. 3 aastat oleme ühiselt ka liisingumakse eest hoolitsenud. Kui lahutame, kas auto kuulub meie ühisvarasse?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete auto liisingmakseid tasunud abikaasaga ühiselt, kuulub sõiduk ühisvarasse. Selleks, et teha ühisvarasse kuuluvate esemetega tehinguid, on tingimata vajalik teise abikaasa nõusolek (eeldusel, et ei ole sõlmitud antud eseme suhtes abieluvaralepingut).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas on seotud kohtumäärusega väljamõistetud elatis ja miinimumpalga summa muutumine?02.03.2012
Kui kohtu poolt (oktoober 2010) on määratud lastele elatis, ühele miinimumsummas ja teisele miinimum + 175.- krooni rohkem, ehk siis nüüdseks 289,2 eurot kokku. Kohtumääruses pole öeldud sõnagi, et elatis on seotud miinimumpalgaga, vaid konkreetsed summad. Teadaolevalt on sellest aastast elatis 145 eurot lapse kohta ja ma maksangi kahele lapsele 290 eurot kokku.
Palju pean nüüd sellest aastast elatist maksma, et ei peaks järjekordselt kohtutäituritega võitlema?
Palju pean nüüd sellest aastast elatist maksma, et ei peaks järjekordselt kohtutäituritega võitlema?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtuotsuses on elatise suurus määratud konkreetse summana, sidumata seda kehtiva kuupalga alammääraga, tuleb elatist maksta vastavalt kohtuotsuses nimetatule.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas see on õige, et laste isa töökoht maksab tulumaksu võrra vähem elatist?02.03.2012
Saan laste kasvatamiseks veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus lapse kohta. Ehk siis kahele lapsele pool miinimumi, mis on nüüd 2012a. miinimuum 290 eurot, sellest pool tuleb 145 eurot. Küsimus siis, kas ma pean selle raha 145 eurot kõik kätte saama või 114,55 eurot (nii nagu mulle laste isa töökoht maksab 114,55 eurot)?
2011a. sain samuti kätte 21% vähem, aga tuludeklaratsiooniga seda enam tagasi ei saa. Kellele läheb siis see 21%. Kui elatise saaja ei pea elatiselt tulumaksu maksma ning elatise maksja ei saa seda oma tulust maha arvata? Kui pean saama kogu summa kätte, siis kas ka tagantjärgi 2011a. eest kinni peetud osa?
2011a. sain samuti kätte 21% vähem, aga tuludeklaratsiooniga seda enam tagasi ei saa. Kellele läheb siis see 21%. Kui elatise saaja ei pea elatiselt tulumaksu maksma ning elatise maksja ei saa seda oma tulust maha arvata? Kui pean saama kogu summa kätte, siis kas ka tagantjärgi 2011a. eest kinni peetud osa?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alates 1. jaanuarist 2011 elatist enam tulumaksuga ei maksustata, millest võib järeldada, et peaksite reaalselt kätte saama väljamõistetud summa, ehk antud juhul 145 eurot. Kui elatist makstakse sellest vähem, on põhimõtteliselt tegemist elatise vähendamisega, mis oleks õigustatud vaid juhul, kui seda oleks eelnevalt nõutud kohtus. See nö tulumaksu osa on summa, mis on laste isa palgast jäetud raamatupidaja poolt maha võtmata, kuhugi mujale nimetatud summat makstud ei ole. Peaksite pöörduma oma probleemiga laste isa töökoha raamatupidaja poole ja selgitama talle, kui suur on tegelikkuses elatise suurus, mis peaks igakuiselt Teile laste ülalpidamiseks laekuma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand