Perekonnaõigus

Nii, minu mure on siis selline, et lapse isast lahus juba kaks aastat. Pole abielus olnud! Lapse isa elab Soomes, on ka sinna sisse kirjutatud ja käib tööl. Kolisime lapsega Soome mu õe juurde, juulikuu lõpus 2011, sain siia töö ja tahaks lapse siia sisse kirjutada aga lapse isa ei anna luba! Põhjendus on, et ta ei tea, mis see talle kaasa võib tuua! Mida edasi teha?
Last ta toetanud ei ole, kunagi 2010 maksis kaks kuud lapsele siis 3000 krooni, see oli siis veel krooni aeg ja sellest ajast saadik ei ole lapsele midagi maksnud.
Minu küsimus olekski siis seega selles, et kas ma saan ka tagantjärgi lapsele sisse nõuda elatise?
Meie tingimused peale lahku minekut olid, et ta tegeleb lapsega, otsab pooled riided ja kui ta võtab lapse kaks korda kuus nädalavahetustel enda juurde, tegeleb temaga ja ostab talle vajalikud asjad, nt riided, mänguasju jne, siis ma ei küsi temalt elatist aga kuna ta seda ei teinud siis siiani arvasin, et äkki ikkagi hakkab kunagi ja tuleb mõistus pähe. Siiani siis seda pole tulnud ja nüüd ta taksitab ka mul lapsega oma eluga edasi minemast, ehk siis võib juba esialgu öelda, et takistab minul lapsele normaalse elu pakkumist.
Laps ei saa minna lasteaeda siin, ei saa tervisekindlustust ega ka toetusi, mis talle siin riigis elades tuleksid. Meie ei saa ka oma korterit võtta, kuna lapsele peaks saama enne lasteaia koha, kuna hetkel kui mina käin tööl, hoiab mu õde minu last aga laps on nelja aastane ning vajab ikkagi lasteaia kohta.
Lapse isal tulevad siis aeg-ajalt tahtmised laps Eestisse viia ja paar korda olengi lasknud, aga Eestis käik käib nii, et laps visatakse vanavanemate juurde, kes on temaga terve nädalavahetuse ja siis tullakse pohmelliga lapsele järgi ja tuuakse Soome. Viimane kord ei toodud last minule tagasi, vaid viidi enda korterisse ja minule ei teatatud sellest midagi. Siis, kui lõpuks lapse isa kätte sain, öeldi mulle, et laps elab minu juures, kas tema ei või siis last enda juurde viia, miks tal peab selleks minu nõusolek olema. Hetkel tahaks veel teada, kas saaksin kuidagi moodi ka hooldusõiguse suhtes midagi teha, sest ma olen nõus sellega, et laps peab oma isaga kokku saama aga tingimustel, et isa ikka võtab lapse et temaga tegeleda, mitte selleks, et ta viia kusagile vanavanemate juurde ja siis ise pidutsema minna. Nüüdseks olen aru saanud, et ilma kohtuta me ei tee midagi, kuna piire muudetakse kogu aeg ja ei tooda last kokkulepitud ajal tagasi jne.
Mida ma saan ette võtta enda ja lapse kaitsmiseks? Ei saa nii, et võetakse laps, aga mitte selle jaoks, et lapsega koos olla! Mis riigi kohtusse ma pöörduma üldse pean või kuidas seda asja üldse ajama pean?

Olen abielus. Seni on meie abielu jooksul soetatud vara kõik ühisvara, see tähendab, me ei ole jagamiseks mingit lepingut teinud. Nüüd aga ma sooviksin soetada kinnisvara ja ma tahan, et see kuuluks ainult mulle, et see oleks minu lahusvara. Mis selle jaoks on vaja teha, kas saab lahusvara lepingu sõlmida koos korteri ostuga? Ja kas see siis ei puuduta meie ülejäänud vara, tahan, et ülejäänud vara oleks edasi ühisvara. Ning kui palju võiks selline leping maksma minna?

Tere,
Kas auto, mille ostsin liisinguga oma nimel enne abiellumist ja mille väljaost toimus abielus olles, on lahusvara või ühisvara?
Kõik liisingmaksed maksin ise. Pärast väljaostu sai auto minu nimele ja endine naine on auto passis kirjas kasutajana.
Kas vajan auto müügiks endise naise nõusolekut?

Tervist.
Olen elukaaslasega koos elanud vabaabielus 9 aastat ja meil on sellest 2 last - poeg 5- ja tütar 8-aastane. Nüüd on suhe erinevate põhjuste pärast läbi. Olen rahaliselt toetanud neid praegu piisavalt ja lapsed saanud igakuiselt 7-10 päevaks enda juurde. Probleem nüüd selles, et naine tahab kolida ära koos lastega Tartusse (praegu elame 40 km linnast väljas). Kuna töötan praegu välisriigis, siis ei ole enam nendega koos nii palju võimalik olla. Seda soovivad ka lapsed. Raskemaks teeb olukorra ka see, naisel on epilepsia ja arvan et ta ei tule linnas nendega toime nii rahaliselt kui ka muudel põhjustel (laste kooli ja lasteaeda viimine ja muud sellised tegevused). Ei ole ka lapsed harjunud ise linnas liiklema ja olema ja elama. Olen pakkunud erinevaid lahendusi välja aga neid ei võeta üldse kuulmagi. Sooviksingi teada, kui suured on minu õigused selliste asjade otsustamisel ja palju loeb laste tahe? Kas ta saab nad ilma minu nõusolekuta sinna elama viia? Olen lihtsalt mures, et lastele on see liialt suur muutus ja šokk. Praegu elab naine korralikus korteris ja mina Eestis olles suures majas. Olen isegi olnud valmis neid 100% üleval pidama, et ta neid minu juurest ära ei viiks. Ei soovi asjaga päris kohtusse minna ja seda veel inetumaks muuta kui mul selleks ka õigus oleks.
Suured tänud ette.

Kui lapsevanem, kellel on ainuhooldusõigus, läheb elama välismaale, kas ta võib jätta oma 16-aastase lapse Eestisse vanema elamispinnale üksinda elama? Loomulikult kõik ülalpidamiskohustused on täidetud. Kuid mind huvitab just, et kas 16-aastast võib juriidilisest seisukohast jätta Eestisse üksinda elama?

Tänades

Tervist,
soovin teada, kas 14-aastasel lapsel, kelle ema ja isa on lahus, on võimalik taotleda teise vanema juurde elama minemist?
Elan emaga, tal on ainuõigus hooldamises, tahaksin minna elama isa juurde.

Kas ma saan seda kuidagi taotleda või pean ootama kuni saan 18-aastaseks?

Tänud

Tere!
Enne abiellumist on pangalaenuga soetatud kahepeale korter. Osamakseid maksab praegu mees, kuna naise hooleks on kõik muud maksud ja lapse ülalpidamine.
Abielu ajal on tehtud notaris mehe poolt tema poole korteri kinkeleping naisele, lisaks abieluvaralahususe leping, kus korter pluss seesolev vara kuulub naisele.
Kuidas nüüd lahutuse korral jääb võetud pangalaenuga? Kas on võimalik areng, kus lahutuse korral mees vabaneb antud situatsioonis üldse maksekohustusest pangale?

Tere,
Vahetult pärast abielulahutust väitis minu endine naine ja lapse ema, et tal tekkis tööpakkumine välismaal. Kuulanud ära välismaale mineku tausta, andsin heauskselt notariaalse loa, et laps (6.a. tütar) võib emaga kaasa minna. Nüüd, kuu aega hiljem, olen selgeks saanud, et räägitud lugu, mille põhjal ma loa andmise otsustasin, ei olnud tõene. Kui otse öelda, siis oli see puhas vale, sest tõde teades, poleks ma luba andnud. Ma väidan, et luba peteti minult välja. Hetkeseisuga keeldub ema lapsega tagasi tulemast. Millised on minu võimalused luba tühistada ja soovida ametlikult lapse Eestisse toomist?
Ette tänades

Tere!
Mul siis selline küsimus, et on kohtu poolt kahele lapsele määratud elatis, mida isa ei maksa ja ka kohtulikult paika pandud lastega suhtlemiskord, mida kasutab isa võibolla et paar korda aastas. Aga põhiküsimus oleks siiski selline, et isa tahab loobuda vanemlikest õigustest vabal tahtel, et ei peaks lastele elatist maksma. Kas see on võimalik ja milline on selle asja käik? Olen ka ise nõus, et ta sellest loobub!

Tere!

Kasvatan lapsi üksi ja laste isaga kokkuleppel kannab ta igakuiselt laste jaoks mõeldud raha ühe lapse arvele. Millegipärast ei taha ta nimetada asju õigete nimedega ja kirjutab ülekande juurde selgituseks mingi suvalise sõna. Minu küsimus on - kas minul on laste emana seaduse ees mingi kohustus, et asi oleks õige nimega nimetatud (ehk siis "elatis lastele") või on see siiski maksja enda probleem hiljem (kui peaksid tekkima mingid arusaamatused) ära tõestada, et see raha oli mõeldud lastele elatiseks.

Tänan!