Perekonnaõigus

Tere!
Lahutasin abielu 2011. a. detsembris Perekonnaseisuametis. Elasime 18 aastat juba lahus ja mina olen vahepeal vahetanud korterit, elan teises kohas, korter on erastatud. Kas peaksin tegema notaris varalised asjad selgeks, kuigi eks ütles, et teda ei huvita minu varaline pool. Oman veel vanemate päritud maja (29.12.2008). Tänan Teid!

Tere!
Olen 8- ja 10-aastaste toredate tüdrukute isa. Kahjuks ei ela lastega ja nende emaga viimased kaks aastat koos. Suhtlen lastega iga päev, viies neid kooli, trenni jne.
Probleemiks on laste suhtlemine vanavanematega. Minu vanemaid lapsed näinud ei ole, kuna laste ema arvates minu vanemad ei mõju lastele hästi. Kodurahu huvides loobusin nende aastate jooksul selle teema arutamisest. Siiani suhtlesid lapsed laste ema-poolsete vanematega ja enamus suvesid möödusid neil maal vanavanemate juures. Nüüdseks on asjad muutunud ja lastel ei lubata isegi enam vanavanematele helistada, rääkimata nende külastamisest. Laste telefonides on vanavanemate numbrid kustutatud ja need isegi keelatud numbrite nimekirja määratud. Siit siis küsimused: kas laste ema võib takistada sellist suhtlemist, kas minul on õigus minna laste koju (seaduse järgi kuulub see minule, olen sinna siiani registreeritud ja maksan ka kõik maksud seoses selle korteriga), võtta nad kaasa ja sõita vanavanematele külla?

Lugesin teie lehel kõiki nõuandeid.
Kuidas töestada kohtus, et perekonnas on vaimne terror?
Peres on 20- ja 5-aastane laps ja vanemad on vabaabielus, korter ostetud nii, et pool on ema ja pool on isa omand.
Mees on pool ajast kodust ära, töötab meremehena, kui koju laekub siis on mõni üksik päev kaine ja olenemata ta olekust, on ikkagi ainult solvangud ja mõnitamised suunatud emale, mida alaealine laps peab pealt kuulama. Ema kaitseks on välja astunud ka 20-aastane poeg, kes käib ajateenistusest nädalavahetustel kodus.
Mees on olnud psühhiaatriahaiglas kolm korda patsiendina sees suitsiidikatsetega ja vaimse ebastabiilsusega.
Ema soov on lapse ainuhooldajaks saada ja samas ka taotleda lapsele elatist. Ainukeseks tõestuseks kohtule oleks salvestatud solvavad sõnumid ja sõbrannale pihtimised. Sõbranna on nõus tulema kohtusse tunnistajaks.
Kas kohus võtaks kõiki neid asjaolusid arvesse mu ütluste põhjal?
Küsimus esitatud ema tagala kindlustamiseks seoses kolimisega välisriiki koos alaealise lapsega.
Tänan Teid ette vastuse eest.

Tere,
kas ühisvara jagades arvatakse kohustuste hulka lisaks laenusumma jäägile ka laenuintressid?
Tänan.

Tere,

Elasime abikaasaga minu korteris, mis oli enne meie abielu soetatud. Abielu ajal müüsin korteri, et osta perele maja. Nüüd soovin lahutada ja ühisvara jagada. Kas minu osa on suurem, kuna ühisvara on omandatud lahusvara arvel, nagu sätestas eelmine PKS §19 lg 2 p3. Uues seaduses sellist regulatsiooni ma ei leia. Kuidas jagatakse vara uue seaduse tähenduses? Või kohaldatakse eelmist perekonnaseadust, kuna abiellusime ja vara soetati eelmise seaduse ajal.

Tänan Teid!

Oleme abiellunud 2007. aastal Eestis. Oleme Eesti kodanikud. Elame 2009. aastast Soomes ja töötame siin. Kuidas ja kus saame lahutada abielu?

Tere,

Tegemist on lahutusega, mille käigus on abikaasa oma äriühingu registreerinud väärtpaberikeskusesse ja oma osaluse nominaaliga maha müünud. Antud tehing on minule selgelt materiaalselt kahjulik ja mina selle tehinguga nõus ei oleks olnud. Selgelt ei anna pank, mulle kui abikaasale, mitte mingit infot, kuna ma ei ole antud firmas ei juhatuses ega B-kaardil kirjas, et olengi vaid abikaasa. Ja pank teeb väärtpaberite osakutega tehinguid eeldusel, et klient kinnitab oma allkirjaga tehingu õigsust. Millistel tingimustel on minul õigust antud tehingut tühiseks tunnistada ja/või tehing tagasi kutsuda? Nii palju lisaks, et abielu on kestnud 14 aastat, peres on kolm alaealist last. Minu kodust lahkumise põhjuseks on lahkukasvamine, teineteise mittemõistmine. Veel on ühisvarana eramu, millel peal hüpoteek, veel kaks OÜ-d (nende tegevus ei ole väga aktiivne).

Minu küsimus - ma soovin vara jagada nii, nagu seadus seda ette näeb ühisvara jagamise puhul, millest ma peaksin alustama ja millega arvestama?

Lugupidamisega,

Tere!

Olen mees ja elan juba mitmendat aastat ühes ELi liikmesriigis, kuhu saabun abikaasaga, kes sai siin töö. Meil on ka alaealine laps. Abikaasa otsustas mulle teadmata põhjusel lahutada ja andis sisse lahutuse nn eksimuse alusel (alusetud süüdistused mulle), mis siinses õigusruumis tähendab, et ta sai lapse ajutise hooldusõiguse endale. Siinse kohtu otsusega näen ma last vaid kord kahe nädala tagant ja pool koolivaheajast, mida on väga vähe. Naine ei anna sageli last ka nn minu külastusajal, ettekäändel, et laps on haige vms... olen korduvalt politseisse kaebuse esitanud, politsei vaid registreerib juhtumi, aga ei saa sekkuda. Mul on advokaat, aga tema ei ole eesti pereõigust uurinud. Siinne kohus on tunnistanud, et kuna oleme mõlemad eestlased, kohaldub meie lahutusasjas (mis on pooleli) eesti õigus. Tutvusin hiljuti eesti pereõigusega internetis ja sain teada, et eesti pereõiguse järgi on lapsehooldus lahutuse ajal ja peale lahutust ühine. Kas siinne kohtuotsus ei ole mitte ekslik, kuna minu (hoolduseõiguse) suhtes kohaldatakse kohalikku õigust (lahutus nn eksimuse alusel, lapse hooldusõiguse andmine ühele abikaasale, mida eesti õigus ei tunne)? Mida ma peaks tegema?

Tere. Sooviksin teada, kas abieluvaralepingut on üldse võimalik lõpetada või muuta, kui üks abikaasadest ei ole sellega nõus?
Kui suured on kohtukulud ja kaua see aega võtab? Aitäh.

Tere, kas nüüd saab registreerida abielu notari juures? Mida on vaja selle jaoks teha ja kui palju see võtab aega? Kas see annab samad õigused?