Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas muuta lapse perekonnanime, kui lapse isa on välismaal?03.04.2012

Tere,
Laps saab sellel aastal juba 5-ks, kuid lapse isa külastas meid viimati siis, kui laps oli 8-kuune. Kuna kooselu ei klappinud enam kuidagi, siis leppisime omavahel kokku, et tema toetab lapse ülalpidamist iga kuu 2100 krooniga. Esimesel kuul ta seda ka tegi, kuid mitte rohkem. Seejärel esitasin kohtule kiirmenetluse, et lapsele elatisraha nõuda, kuid kuna seda otsust ei suudetud temani toimetada, s.t, et ta ei viibinud enam Eestis, siis ei aidanud ka see mind enam eriti. Siit ka küsimus, kui lapse isa ei ole juba nii kaua tema kasvatamises osalenud, siis kas on mõni võimalus, et lapsel oleks minu, mitte mehe perekonnanimi.
Kuhu või kelle poole peaksin üldse sellise murega pöörduma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Lapse perekonnanime muutmiseks on üldjuhul vajalik teise vanema nõusolek. Kui Teil ei õnnestu nimetatud nõusolekut hankida, tuleb pöörduda kohtu poole ja nõuda endale otsustusõiguse üleandmist lapse nimevaliku osas. Kui kohus Teie taotluse rahuldab, on Teil õigus muuta lapse nime lapse isa nõusolekuta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas fikseeritakse lahutuse korral vanemate kohustused laste ees, kui on abieluvaraleping?02.04.2012

Tere,
Oleme abielus ja abielu alguses on sõlmitud ka abieluvara leping.
Abielu jooksul pole vara soetanud kumbki osapool. Peres on 2 last. Kui nüüd tekib olukord, et minnakse lahku, kas kolitakse eraldi või lahutatakse abielu, siis kuidas oleks võimalik fikseerida see, et laste isa kindlustaks ülejäänud pere elamispinnaga, maksaks laste tulevikus koolituskulud jne? Kuidas peaks protsessi alustama?
Aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Laste isal puudub seadusest tulenev kohustust muretseda lastele peale lahkuminekut elamispind, seega sellise tulemuse saavutamiseks peate jõudma laste isaga kokkuleppele. Kui lapsed asuvad peale lahkuminekut elama emaga, on emal seadusest tulenev õigus nõuda laste ülalpidamiseks laste isalt igakuist elatist, mille ulatus määratakse kindlaks lapse vajadustest tulenevalt. Elatise suuruse arvestamisel lähevad arvesse ka kulutused laste eluasemekuludele, nt üür ja kommunaalkulud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Laps sai täisealiseks, kas võin otse lapsele hakata maksma, kuigi nii ei ole kokku lepitud?02.04.2012

Kas elatise maksjal on õigus hakata raha kandma otse täisealiseks saanud lapse arvele, ilma et nii oleks kokku lepitud? Elatis on välja nõutud kohtu kaudu.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Üldjuhul võib elatist maksta otse lapse kontole juhul, kui eelnevalt on sõlmitud sellekohane kokkulepe. Kui aga laps on saanud täisealiseks, võiks sisuliselt maksta elatist tema kontole küll, kuna laps on saanud teovõimeliseks ja ei vaja enam esindamist teise vanema poolt. Siiski soovitan komplikatsioonide vältimiseks sõlmida teise vanemaga vastav kokkulepe.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui ema ei võimalda kokkulepitud ajal lapsega kohtuda?02.04.2012

Tere soovin lapsega kokku saada ja regulaarselt koos olla/aega veeta, sain kohtu kaudu õiguse olla iga kuu nädala lapsega koos, lapse ema tegi selle kahjuks võimatuks defacto ja füüsiliselt. Nõudis kohtus ajutist kokkusaamisõigust ja diktaadi tingimusi endale sai ka. Täna saabus teade, et soovib hooldusõigust kohtu kaudu ära võtta, ise teeb takistusi ja hanitab tihti, et ma ei saaks lapsega kokku (näiteks sõitsin Kopengaagenist lapsega kokku saama eelnevalt kokkulepitud ajal, aga laps oli ära viidud ja telefonile ei vastatud - see on vaid üks näide).
Kuidas sellise last piinava ema käitumist saab tolereeria? Lapsega on alati tore koos olla olnud ja lapsel on ka rõõmus olnud. Tüdruk on 7-aastane, lapse isa A.T.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui ma Teie kirjeldusest õigesti aru saan, on Teil olemas kehtiv kohtumäärus, millega on kindlaks määratud Teie ja lapse suhtlemiskord. Kui lapse ema seda ei täida, tuleb Teil kohut sellest teavitada, et viidaks läbi lepitusmenetlus Teie ja lapse ema vahel, eesmärgiga teha kohtumised võimalikuks. Kui lapse ema rikub kohtumäärust korduvalt, on võimalik isegi kohaldada tema suhtes trahvi ja aresti.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapsendamistoetust makstakse üksnes siis, kui lapsendatakse lastekodust ja elukaaslase lapse lapsendamisel ei maksta?30.03.2012

Tere.
Meil oli peresisene lapsendamine, lapsendasin oma elukaaslase poja, kes on 6-aastane. Tahtsin küsida, et kuidas seda lapsendamistoetust makstakse ja sinna seadusesse on kirja pandud, et võõrasvanemale seda ei maksta. Aga samas, kui ma ju lapse lapsendan, on mul samad õigused, mis tema isalgi. Et kas makstakse lapsendamistoetust vaid nendele, kes lapsendavad lapse lastekodust?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Lapse võõrasvanemaks on isik, kes on lapse seadusliku vanemaga abielus, seega riiklike peretoetuste seaduse § 11 lg-s 1 nimetatud piirang Teile ei laiene.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas mõjutab lapse isa ajateenistusse arvamine elatisraha väljamõistmist?28.03.2012

Peatselt sünnib laps. Minu lapse isa ei tunnista last omaks. Plaanin lapse isalt elatist nõuda. Kuidas mõjutab mehe kohustuslikku ajateenistusse arvamine elatisraha väljamõistmist?
Jään vastust ootama ning tänan juba ette.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Teie poolt väljatoodud asjaolu ei tohiks alaealise lapse ülalpidamiskohustust mõjutada, kuna ka perioodil, mil üks vanematest viibib ajateenistuses, vajab laps ülalpidamist. Teie kirjeldusest nähtub, et lapse isa ei kanta kõigi eelduste kohaselt isana lapse sünnitunnistusele, seega tuleb Teil elatise väljamõistmise taotlemiseks nõuda kohtult ka isaduse tuvastamist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas võõrast vara saab ühisvara jagamisel oma varana näidata?28.03.2012

Naine ja mees lahutavad ning jagavad ühisvara. Ühisvara hulka on naine pannud ka kolmandale (võõrale) isikule kuuluva auto. Kas see on lubatud? Kas võõral ehk minul on ka mingid õigused?
Kas selline tegevus on enda vara suurendamine läbi pettuse? Kas selline tegevu karistatav?
Tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kindlasti ei saa ühisvara jagamisel näidata ühisvara hulgas esemeid, mis tegelikkuses kuuluvad kolmandatele isikutele. Kõigi eelduste kohaselt tuleb selline teguviis kohtumenetluse käigus ilmsiks, millest tulenevalt see ühisvara jagamist otseselt ei mõjuta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas ühine korter ja sellega seotud kohustused ühe abikaasa nimele vormistada, lahutust plaanis ei ole?28.03.2012

Tahan võtta korterit enda nimele ja samuti sellega kaasnevaid kohustusi (hüpoteek). Korter on soetatud abielu ajal ja on meie ühisvara. Abielu kestab õnnelikult edasi. Tahan lihtsalt võtta enda nimele.
Millest peaksin alustama?
Kui võimalik, mis taoline protseduur maksab?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Ühisvara seisukohalt ei oma tähtsust, kelle omandis korter on. Kui soovite, et korter oleks nö Teie nimel, peaks korteriomand Teile tehingu teel üle minema, nt kinkelepinguga. Kinkeleping peab olema sõlmitud notariaalses vormis, seega peate oma küsimusega pöörduma notari poole. Notari tasu oleneb tehingu väärtusest, st korteri väärtuseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis aja jooksul võib varajagamise kohtuasjas vastuhagi esitada?28.03.2012

Tere,
Kui hagi abielu lahutamiseks ja vara jagamiseks on kohtusse antud üle aasta tagasi ja kostja pole vastuhagi esitanud, siis millise perioodi jooksul on tal võimalik seda veel teha?
Abielu on lahutatud, vaidlus vara üle pole lõppenud.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Nii vastuse kui ka vastuhagi esitamise tähtaeg on üldjoontes 20-30 päeva alates hagiavalduse materjalide kättesaamisest, seega oleks kostja pidanud juba ammu omapoolse seisukoha esitama. Jääb arusaamatuks, millistel põhjustel on kohtumenetlus niivõrd pikaks kujunenud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas näeb välja kohtuprotsess, kui soovin isa hooldusõigusest ilma jätta?23.03.2012

Tere, Andsin lapse bioloogilise isa kohtusse, et temalt ära võtta isiku hooldusõigused. Pole ta oma lapse vastu huvi tundnud ega ka kunagi elatist maksnud (muidugi pole ma ka küsinud). Ka laps pole tema olemasolust teadlik. Laps on juba 10-aastane. Ent minu küsimus seisneb selles, et mis mind seal kohtus ees ootab? Kas mul on vaja veelkord kõik üle rääkida? Ja mis saab siis, kui teine pool välja ei ilmu? Kuidas see protsess üldse välja näeb?
Aitäh vastuse eest!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui olete esitanud vastava avalduse kohtusse, saadetakse see edasi lapse isale ja antakse talle tähtaeg sellele vastamiseks, mis kindlasti toimetatakse ka Teieni. Kohtumenetlusse kaasatakse arvamuse andmiseks lapse elukohajärgne eestkosteasutus ja lapse esindaja, kes soovivad arvamuse koostamiseks Teiega kohtuda ja võibolla ka Teie kodu külastada.

Kohtuistungil peaksite kindlasti olema võimeline põhjendama oma seisukohti ühise hooldusõiguse lõpetamise osas.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand