Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui laste isa maksab pangalaenu korteri eest, kus me lastega elame, kas ta sel juhul elatist maksma ei pea?29.02.2012

Läksin laste isast lahku 2 aastat tagasi. Meil on soetatud ühine kodu, kus mina olen kaastaotleja. Meil on kaks ühist last ja nüüd tal uue naisega ka laps. Ta selle naisega koos ei ela. Enamuse aja veedab meie ühises korteris (pole õnnestunud seda maha müüa). Kuna meil oli ka varasemalt nii, et tema maksab laenu ja mina maksud, siis on see ka praegu nii jäänud. Aga kahjuks on kõik aina kallimaks läinud ja ma ei tule laste kasvatamisega üksi toime. Kui laste isalt raha küsin, siis vastab, et nii kaua kui tema seda laenu maksab, siis see ongi tema kohustus laste ees. Kas mul on õigus temalt elatist nõuda, kui ta maksab pangalaenu korteri eest, kus mina lastega elan (enamuse ajast veedab ka tema seal)?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Laste ülalpidamiskohustust pangalaenust tulenevate kohustustega tasaarvestada ei saa, seega juhul, kui laste isa rahaliselt laste kasvatuses ei osale, on õigus nõuda temalt elatise maksmist. Seda enam, et korterit, mille pangalaenu laste isa maksab, kasutab ka tema ise.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas toimub eluaseme ja sellega seotud laenu jagamine lahutuse korral?29.02.2012

Oleme 25 aastat abielus, abieluvaralepingut sõlmitud ei ole. Seitse aastat tagasi ostsime pangalaenuga maja ja müüsime selleks ka kaks korterit, mis olid meil muretsetud varem, samuti abielu ajal. Laenuvõtja on abikaasa, sest mina sel ajal ei töötanud (kasvatasin siis nelja last, kellest praegu kaks on täiskasvanud).
Kuna abikaasa süvenev alkoholism muudab meie edasise kooselu üha küsitavamaks, soovin teada, millised on minu õigused ja kohustused antud eluasemele abielu lahutamisel. Majale on seatud hüpoteek ja umbes miljoni krooni ulatuses võlga on veel maksta, samas mina laenu kaastaotleja ei ole.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui maja on soetatud abielu ajal, nagu Teie kirjeldusest nähtub, kuulub nimetatud kinnisvara Teie ja abikaasa ühisvarasse, millest tulenevalt kuulub see lahutamise korral võrdses osas jagamisele. Pangalaen, mille eest on maja soetatud, on võetud perekonna huvides ja selle eest vastutate abikaasaga solidaarselt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on seaduslikke aluseid vanema vabastamiseks elatisraha maksmisest (näiteks eraisiku pankrott, invaliidsus)?29.02.2012

Tere,
Kas on olemas seaduslikud alused vabastada isa lapsele elatisraha maksmisest, nt eraisiku pankrot, vanema invaliidsus vms?
Lapse isa esitas maksekäsule vastuväite, põhjendades elatisraha mittemaksmist majandusliku olukorraga.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Alaealise lapse ülalpidamiskohustuse näol on tegemist nö absoluutse kohustusega lapse ees, millest üldjuhul ei vabasta ükski asjaolu. Teatud juhtudel on võimalik elatise vähendamine, kuid ka selleks peavad esinema väga kaalukad asjaolud, mida ei ole nö ette võimalik kindlaks määrata.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui mõlemad vanemad kasvatavad ühte last, kas siis ei pea maksma kumbki elatisraha?29.02.2012

Kui mõlemad vanemad kasvatavad ühte last, kas siis ei pea maksma kumbki elatisraha või on see ikkagi kuidagi vaja vormistada, kokku leppida?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui laps veedab mõlema vanemaga võrdse osa ajast, täidavad vanemad oma ülalpidamiskohustust lapse ees vahetult ja sisuliselt elatise maksmise kohustust kummalgi vanemal ei teki.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui isa ei maksa elatist, kas siis peaksin politseisse avalduse tegema?29.02.2012

Tere.
Mul selline küsimus, et kohtu poolt on lastele määratud 139 euro suurune elatis lapse kohta. Algselt sai määratud vaid ühe lapse pealt, kuna lubas teisele vabatahtlikult maksta. Aga kuna ta seda ei teinud, siis sai ka teisele lapsele määratud kohtulikult elatis+võlgnevus. Aga siiani ta seda teinud pole ja hoidub ka ametlikult tööle minemisest, et kohtutäiturid seda raha temalt kätte ei saaks. Kuidas peaksin edasi toimima, et miskit liikuma hakkaks? Lugesin siit, et on võimalus teha politseisse avaldus mittemaksmise kohta ja teda vangistusega karistada, mil ajal maksaks riik mingit raha. Kas see ka reaalselt võimalik oleks või kuidas edasi toimida?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Tõepoolest on võimalik algatada elatise maksmisest kõrvalehoidmisest tulenevalt kriminaalmenetlus, kuid siinkohal on mõistlik kaaluda, kas see on antud asjas vajalik ja mõttekas. Kriminaalmenetluse algatamine ei taga Teile elatise kättesaamist laste isalt, vaid lõpptulemusena tema karistamist, mis võib tulevikus veelgi keerulisemaks muuta tema töölesaamise. Mingis mõttes võib kriminaalmenetluse alustamine kindlasti laste isa ka distsiplineerida, mis ideepoolest võib tulevikus tagada temapoolse ülalpidamiskohustuse täitmise.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kes võib olla lapsele hooldajaks?28.02.2012

Tere,

minu tütre bioloogiliselt isalt on kohtu poolt hooldusõigus ära võetud, nüüd sooviksin teada, et kas minu abikaasa saab olla lapsele hooldajaks? Ise elan hetkel veel olude sunnil Soomes, aga tütar koos abikaasaga Eestis ja kuna tüdrukul puudub valda sissekirjutus, ei võeta teda ka lasteaeda, selleks peab üks vanematest või hooldaja elama vallas. Laps aga 5-aastane ja vajab lasteaeda juba kooliks ettevalmistuseks. Sellepärast ka küsin.

Ettetänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Eeskätt soovitaksin uuesti pöörduda vallavalitsusse ja selgitada konkreetseid asjaolusid, et laps võetaks elukohajärgsesse lasteaeda vaatamata sellele, et nö formaalsed nõuded on täitmata.

Perekonnaseaduse kohaselt ei saa Teie abikaasa olla ei lapse hooldajaks (selleks peaks laps olema antud kasuperekonda hooldamiseks) ega lapse eestkostjaks (lapsel on olemas esindusõiguslik vanem). Äärmisel juhul võiksite abikaasaga kaaluda Teie lapse lapsendamist tema poolt, mis annaks abikaasale Teiega võrdsed õigused lapse suhtes.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida ma pean tegema, et lapse hooldusõiguse pärast kohtusse minna?28.02.2012

Olen pöörunud juba omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Tema juures saime kokkuleppele esialgu ilma kirjaliku kokkuleppeta. Alguses tegime omavahelised kokkulepped, et laps elab nädal ühe, nädal teise juures. Kuna kumbgi ei olnud nõus sellega, et lapse alaline elukoht oleks ainult ühe vanema juures. See oli halvimast variandist sel hetkel parim. Oli ka nii, et kumbki võis teise vanema juures last vaatamas käia. Aga mina lõpetasin selle varsti ära, sest nendel hetkedel, kui mina isa pool last vaatamas käisin või tema minu pool, käitus lapse isa minuga halvasti, sõimas ja mõnitas ja kõike seda lapse kuuldes. Pöördusin uuesti sotsiaaltöötaja poole, et kirjalik leping sõlmida, aga kui me mõlemad sotsiaaltöötaja juures olime, ei saanud me mitte ühes küsimuses ühele nõule ja vaidlesime seal rohkem. Sotsiaaltöötaja soovitas meil ikka kohtusse pöörduda.
Lapse isa probleem on selles, et tema tahab niiöelda pereelu korda saada, aga minu jaoks on see ammu juba läbi. Ta käitus minuga väga halvast. Praegugi, kui laps on isa juures, kontrollib ta mind igal hetkel ja tahab teada, kus ma olen ja millega tegelen. Või saadab väga nõmedaid sõnumeid. Kõige hullem, mis on ka põhjuseks, miks ma enam ei kannata, on see, et kui laps on tema juures, siis ei lase ta mul temaga kokku saada. Mainin ka ära, et laps on alles 3-aastane.
Mida ma peaks tegema, et kohtusse pöörduda? Mis oleks minu õigused? Kas ma pean endale ise advokaadi palkama või on mul õigus riigiadvokaadile? Milliste summadega ma peaksin arvestama? Kas oleks ka võimalik kohtust taotleda mingit järelmaksuga maksmise süsteemi? Kaua tavaliselt sellised protsessid ajaliselt kestavad?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Antud olukorras ei tulekski kohtusse pöörduda ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, vaid asjakohane oleks taotleda kohtult endale otsustusõigust lapse elukoha määramise üle. Kohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada kohtule vastav avaldus (ja tasuda selle menetlusse võtmiseks riigilõiv summas 12,78 eurot), mille koostamisel tuleks suure tõenäosusega kasutada juristi/advokaadi abi. Kohtus võite ennast ka ise esindada, lepingulise esindaja olemasolu ei ole kohustuslik. Riigipoolse õigusabi osutamisel on määravaks asjaolu, milline on Teie majanduslik seisund.

Suhteliselt keeruline on ette prognoosida kohtumenetluse kestvust, see oleneb suuresti erinevatest asjaoludest. Keskmiselt kulub taolisele kohtumenetlusele kuni 1 aasta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mind lastakse kohtusaali elukaaslase perekonnaõigusega seotud kohtuistungile?23.02.2012

Tere!
Kui mu elukaaslasel on perekonnaõigusega seonduv kohtuistung, mis nimetati avalikuks/eelistungiks, kas siis võin minna temaga kaasa kohtusaali?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kindlasti ei saa Te elukaaslasega kohtusaalis kõrvuti istuda, kuid nö kuulajana võiksite kõigi eelduste kohaselt saali pääseda küll.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse isa peab lahutatud abikaasale oma nime muutmisest teatama?23.02.2012

Tere,

Lapse isa vahetas oma perekonnanime. Me ei ela enam koos ja ta pole meiega juba lahkuminekust saati (enam kui poolteist aastat) suhelnud ega lapse elu-olu vastu kordagi huvi tundnud. Seega tekkis mul selline küsimus, et kas on kohustus teavitada mind sellest, et ta on oma nime vahetanud (laps on 2-aastane)? Hetkel on olukord selline, et lapsel on perekonnanimi, mis ei ole ei tema ema ega ka isa oma. Ja kui lapse isa ei teavitanud oma nimevahetusest, kas siis pean ma sellegipoolest saama tema nõusoleku lapsel nimevahetuseks?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Sisuliselt lapse isal seadusest tulenevat kohustust Teid oma nimemuutusest teavitada ei ole, küll aga peaks ta põhimõtteliselt tegema Teile võimalikuks endaga kontakti hoidmise, mistõttu oleks tema poolt soovituslik sellest siiski teavitada.

Kui Teil on lapse isaga ühine hooldusõigus, on lapse nime muutmiseks kindlasti vajalik lapse isa nõusolek.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Sünnitunnistusel on mittebioloogiline isa, kuidas saab isadusest loobuda, ümber vormistada?23.02.2012

Tere!

Mure selline, et 7-aastase lapse isaks on sünnitunnistusel pandud tollal isa, kes ei ole lapse bioloogiline isa. Sellest mehest läksin lahku paar kuud peale lapse sündi (olime ainult elukaaslased, abielus ei ole olnud) ja ta ei ole siiani kordagi huvi tundnud ka, kuidas lapsel läheb ega alimente maksnud. Mind ei ole alimendid ka mitte huvitanud, olen lihtsalt tahtnud edasi oma elu elada. Kas on mingi võimalus DNA testiga lasta tal loobuda isadusest või on ainuke võimalus praegusel mehel laps lapsendada, et hooldusõigusest saaks loobuda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui Teie eesmärgiks on saavutada Teie praeguse elukaaslase seaduslikuks vanemaks saamine Teie lapse suhtes, oleks kõige mõistlikumaks variandiks lapse lapsendamine elukaaslase poolt. Selleks on vajalik lapse seadusliku isa nõusolek (mees, kes on kantud lapse sünnitunnistusele lapse isana). Arvestades lapse seadusliku isa suhtumist lapsesse, ei tohiks nõusoleku andmine kujuneda problemaatiliseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand