Perekonnaõigus

Mul on eelmisest kooselust tütar, kes nüüd 2011. aastal taotles kohtu kaudu elatise, summaks määrati siis 139 eurot ja veel aasta tagasiulatuvalt. Praeguse elukaaslasega on mul kaks last 1-aastane ja 3-aastane poeg. Kahjuks saan ma hetkel ainult miinimumpalka ja tahaks kohtu kaudu taotleda elatise vähendamist. Kas selline asi on üldse võimalik ja on lootust, et seda ka vähendatakse, kuna kannatavad mu teised lapsed. Oleksin nõus maksma igakuiselt väiksemat summat ja kas oleks võimalik kuidagi seda aastast maksmist tagant järgi kustutada? Mul tõesti pole võimalik seda maksta. Muidugi sellega ka veel teine probleem, ema takistab lapsega suhtlemist, kas selleks saab ka kohtu kaudu kuidagi lahenduse?

Sooviks lapsega (vanus 3a.) minna välismaale elama. Lapse isa viibib kinnipidamisasutuses ja seda veel pikka aega. Kas tema nõusolek lapsega kolimiseks peab kindlasti olema? Kardan, et tema kolimisega nõus pole, mida teha?

Tere,
Oleme elanud praeguse abikaasaga koos 7 aastat (sellest abielus pelgalt 5 kuud). Meil on 2 last, 4-aastane ja 7-kuune. Kuna abikaasa töötas Soomes, omab ta ka Soome sissekirjutust ja maksab sealseid makse. Hetkel elame Hiinas (nö komandeeringus mehe töökoha kaudu). Nüüd soovib mees lahutust... Soovin teada, millised on minu õigused lahutuse korral? Kas see omab ka mingit tähtsust, et ta maksab Soome makse, kas sellisel juhul on nt elatusraha tingimused/suurused erinevad? Meil mõlemal olid enne abielu omad korterid, kuid oleme kogu oma elu elanud nö mehe ostetud korteris. Kas sellest korterist on ka minul õigus mingit osa saada või on mehel kohustus tagada meile elamisase (minu korter on 1-toaline ja me ei mahu lastega sinna kuidagi elama, lisaks olen mõelnud selle kroteri müümise peale). Meie (mehe ostetud) kodu, kus oleme kogu elu elanud, on 2-toaline.
Kas minul on ka õigus saada alimente seoses tema sissetulekuga suurem protsent? Kui mees saab nt palka 5000 eurot miinus maksud, siis kas endiselt on mehe kohus maksta ainult pool miinimumpalgast (ca 145 eurot) või peaks see moodustama mingi protsendi tema sissetulekust?
Kui ka abikaasa omab abielu jooksul soetatud kogumiskontot, siis kas sellest rahast on ka pool minule määratud?
Ja kui sügisel saab minu emapalk otsa ning mul jääb ca aasta või rohkem palgata perioodi ennem kui laps lasteaeda läheb, siis kas sellel perioodil peab mees maksma topelt raha, et ka minu laenud ja muud kulud tasuda?
Ühesõnaga, milleks peaksin ma valmis olema, et tagada omna lastele samasugune heaolu ka pärast lahutust?

Ette tänades,
R.

Abikaasa ostab ja müüb aktsiaid. Perekonnaseadusest tuleb välja, et selleks on vaja minu nõusolekut, kuna abieluvaralepingut meil pole (abiellusime 2009). Kellele ja mis vormis peab selle nõusoleku esitama? Aktsiatega on ta tegelenud juba abielu algusest saati, aga taolise nõusoleku olemasolust saime alles nüüd teada kui abikaasa ise hakkas perekonnaseadust uuesti lugema. Tema ettepanek oli teha nende aktsiate kohta abieluvaraleping, mille suhtes mina kahtleval seisukohal olen. Ma olen hetkel lastega kodune ja saan kuni 22.02.2012 vanemahüvitist. Peale lapse sündi kolisin mehe kodulinna, et mitte olla nn nädalavahetuse perekond (mehel on üsna spetsiifiline haridus, millega mujal Eestis pole midagi peale hakata). Minu töökoht jäi 160 km kaugusele ja hetke seis on selline, et peale lapsehoolduspuhkuse lõppu mul siin tööd ootamas pole ja uut leida ka raske piirkonna eripära tõttu. Ma ei abiellunud mehega raha pärast, aga lahutuse korral satuksin üsna raskesse olukorda, arvestades, et ma olen praeguseks 3,5 a olnud lapsehoolduspuhkusel. Meie suurim ühisvara on hetkel korter ja aktsiad. Mina ei soovi aktsiaid vormistada lahusvaraks, küll aga olen nõus abikaasa tehingutega. Seega peamine küsimus, et kuidas, kus ja mis vormis peab see nõusolek olema?
Tänan vastuse eest!

Tere,
enne küsimust veidi tausta. Olen laste emast mitu aastat juba lahutatud, lahutus oli perekonnaseisuametis meiepoolsete avalduste alusel. Laste emale olen siiani elatisraha maksnud vastavalt meievahelisele kokkuleppele, siiani pole probleeme olnud. Ja olen ka ise lastele vajalikke asju ostnud. Lapsed on ka minu juures olnud, niipalju kui see võimalik on olnud. Nüüd aga on laste emal uus elukaaslane, elavad koos, rahvaloendusel registreeritud ka ühise leibkonnana (vist, ei tea täpselt). Minu jaoks ei ole küsimus selles, kas pean lapsi toetama, ikka pean, minu lapsed ju, vaid selles, kas pean ka laste ema toetama, et tema saaks lastele vajalikke asju muretseda?

Meil on lapse emaga hetkel vaidlus elatisraha suuruse üle. Temal on üks nägemus, minul natuke teine. Ütlen veel, et summad (ka minu pakutav) on tublisti üle kehtestatud miinimumi (145 eurot). Nüüd on aga vaidlustesse lisandunud uus "relv" lapse ema poolt. Ma kas maksan, palju tema küsib või lapsega kohtuda enam ei saa, või siis vahest ka saan, nt 1 tund liuväljal, tema nägemisulatuses. Tavaliselt on laps minu juures olnud ikka terve nädalavahetuse, koolivaheaegadel ka pikemalt. Seetõttu pean sellist ähvardamist solvavaks. Aga kui me kokkuleppele ei jõua ja ta tõesti ei luba last minu juurde, siis kuidas edasi käituda?
Lisan veel, et isegi kui ainult tunni saan oma lapsega koos olla, lähen ikkagi, sest igatsen väga. Või mida üldse teha?

Tere.
Olen 46-aastane pensionär, minu töövõimetus on 70% ja sissetulek on 200 eurot kuus. Kui abikaasaga lahutame, kas siis sellest summast pean lastele elatist maksma?
Aitäh.

Mu elukaaslasel on 5-aastane tütar, kelle võtame enda juurde elama, kuna lapse ema ei saa lapse kasvatamisega hakkama. Laps on pidevalt ripakil kuskil. Kas mu elukaaslane peaks taotlema endale hooldusõigust, et oleks meil tulevikus kergem igasuguseid last puudutavaid otsuseid teha? Kuidas saaks lapse emalt elatisraha nõuda ilma kohtuta? Soovime asja rahumeelselt korraldada. Kuna mu elukaaslasel on pangakonto kinni veel hetkel (tegeleme selle võla maksmisega), kas siis saaks seda elatusraha ka kellegi teise kontole kanda?
Abile lootma jäädes!

Seni olen maksnud elatist 195 eurot. Lisaks veel pool suurematest kuludest (nt suusad, huviring, kooli algus). Hinnad tõusevad ja kõik läheb kallimaks, lapse ema nõuab nüüd 240 eurot. Minule käib see veidi üle jõu, pakkusin vastuseks 220. Ja nüüd tekkiski tupik - keegi järgi ei anna. Kuidas asja lahendada? Kas kohus on ainuke tee? Ja kuidas kohtus seda summat arvutatakse? Osa korterikuludest + toit + riided? Arvete/tšekkide alusel? Aga harrastused jms? Erivajadusi lapsel pole.
Jutu jätkuks - üks tuttav, kellega rääkima sattusin, ütles, et kohtus lapse ema saab pigem vähem, kui rohkem, sellest mida mina hetkel pakkusin ja mingeid lisamakseid nagu praegu, kohe kindlasti ei tule. Ainult üks ja kindel makse. Võib see tõsi olla?

Tere
Mul on mitu küsimust ühe teema kohta. Nimelt on mu emal kroonilise kuluga psüühiline haigus, mille tõttu on ta ettearvamatu ja vahel ka ohtlik endale ja teistele. Hetkel viibib ta ravil ja ootab kohtumäärust seoses inimese ründamisega tänaval. Mul soovitati hakata ema eestkostjaks, kuid ei soovi seda koormat endale võtta. Põhjus: ema ei soovinud mind ise kasvatada ja seda tegi ema-ema. Alates 7 eluaastast elasingi vanaema juures, enne seda küll ema juures, aga iga päev vannitas ja pani magama vanaema, koristamisest rääkimata. NB! Ema jäi haigeks umbes siis, kui olin 15.

Kas ema on võimalik kohtumääruse alusel panna kinnisesse hooldekodusse ka ilma eestkostet taotlemata?
Ema soovib oma korterit müüa. Juhul, kui ta lõpuks siiski hooldekodusse ei saa/ei taha ja korterit enam ei ole, kas olen kohustatud ta enda juurde võtma, kuigi ta on ohtlik (eriti lastele, see on hetkel värske kriminaalasjaga tõestatav) ja mul on endal alla aastane tütar?
Kas kohus võib määrata mult tema kasuks nn elatisraha, kui meie kolmeliikmelise pere sissetulek on kokku 980 eurot kuus ja kommunaalteenuste tasud on meie majas kõrged (talvel kuni 190 eurot)? Kui tõestan, et mind kasvatas hooldas vanaema, kas siis ei ole kohustatud ema aitama (eriti kui ema meid vanaemaga minu lapsepõlves rahaliselt üldse ei toetanud)?