Perekonnaõigus

Tere!
Kas pean emapalga lõppedes kohe tööle asuma? Laps on 1 a 5 kuud ja lasteaiakohta pole veel. Kas minu ametlikul abikaasal on mingisugune seaduslik kohustus meid veel mingi aeg üleval pidada või mitte?
Tänades!

Tere.
Kuna lapse isa ei täitnud temale esitatud kohustust lapse ülalpidamiseks, siis esitasin avalduse kohtule lapsele elatise määramiseks. Kuna lapse isa ei olnud pikemat aega oma kohustust täitnud ning jättis ka lahku minemisel minu kanda üsna suured võlad, siis esitasin avalduse ka riigi poolt antava elatisabi saamiseks. Kuna lapse isa ei täitnud ka kohtu poolt välja antud maksekäsku, siis esitasin avalduse kohtutäiturile. Sealt öeldi mulle, et elatisabi ei arvestata elatise võlgnevuse sisse ning võeti minu avaldus menetlusse kogus ulatuses. Vahepeal maksis lapse isa ise elatist, kuid siis tekkis taaskord võlgnevus. Uue avalduse esitasin teisele kohtutäiturile, kes väidab mulle nüüd, et elatisabi arvestatakse elatise hulka ning väidab, et elatise võlgnevus on saadud elatisabi summa võrra väiksem. Kuna kohtutäiturite väited on vastuolulised, siis siit ka küsimus, et kas riigi poolt makstav elatisabi loetakse isalt saadud elatisraha hulka?

Tere!
Elame perega Soomes alates augustist. Lapsed 8- ja 14-aastased, läksid Soomes kooli. Lapsed on mul eelmisest abielust.
Praegusel abikaasal, kellega olen olnud abielus 4 aastat, on töökoht, elamine olemas. Ise sain kah just kõik paberiasjad korda, kuid lastega on asi väga keeruline.
Politseis nõuti minult laste isa nõusolekut. Seda ma aga ei saa mittemingisuguse valemiga. Isa pani samal päeval jooksu, kui viimane laps sündis. Pole päevagi näinud ega elatusraha saanud ja nüüd ...on vaja tema nõusolekut. Leidsin ta netist kuidagi üles. Saatsin kirja, kus selgus, et peidab ennast Soomes ja palus mul ennast mitte tülitada, et hoidku selle eest, kui härra närvi läheb. Saatis mu "seenele".
Lapsed ei tea ega mäleta (ei taha mäletada) teda. Neil on olemas väga hooliv ja armastav kasuisa kes annaks elu nende eest.
Mida ma peaksin tegema, et saada õigus otsustada ise oma laste saatuse ja elu üle. Tean, et selleks on kohtud, kuid kui pole võimalik mööda neid joosta, siis kas on olemas võimalus asju ajada läbi saatkonna?
Lapsed on Eesti rahvastikuregistrist välja kirjutatud, kuid Soome ei saa, kuna luba ei ole. Milline on kõige kiirem ja valutum variant seda saavutada?
Siiralt tänades,
T

Tere,
Läksime mehega lahku. Laps on 2,6 a. Abielus me ei olnud. Kooselu ajal sai ostetud pangalaenu peale korter. Kas mul on õigust nõuda, et mees tasuks poole pangalaenust, k.a. kommunaalmaksed? Linna lasteaias ei ole vaba kohta ja seega laps käib eralastehoius. Ma ei jõua oma sissetulekuga kõiki neid kohustusi maksta. Mehel on eelmisest kooselust 12 a. laps, minu teada peaksid olema ametlikult alimendid peal. Kas mul on üldse võimalik nõuda mingit raha tema käest. Mees ütles, et tegelikult seaduse järgi teist last ei pea ta toetama sama summaga, millega esimest, ühesõnaga teine laps peaks saama vähem. Kas see peab paika?

Tere!

Enne abielu ostsin elukaaslasega korteri (võtsime pangalaenu). Korter on meil kaasomandis, 1/2 osa kummalgi. Eluasemelaenu tagatiseks on meie enda korter ja abikaasa vanemate maja (viimase peale on seatud hüpoteek). Oleme abielu lahutamas, abikaasa kolib välja, mina jään korterisse edasi elama. Abikaasa on nõus oma osa korterist mulle kinkima. Eluasemelaen jääks ka pärast kinketehingut meie mõlema nimele seniks, kuni oman piisavat sissetulekut, et pank nõustuks laenu ainult minu nimele vormistama.
Küsimus: Mis roll on erinevatel osapooltel kinkimise protseduuris (pank, abikaasa vanemad - kas nemad peavad olema kinketehinguga nõus?)?

Lisaküsimus: Kui kinketehing toimub, aga abielu ei lahutata, siis mis õigused on mu abikaasal korterile tulevikus? Kas temal oleks siis lahutuse korral õigus ainult poolele enda kingitud korteri osast (kuna kinketehing toimus abielu ajal) ja minule jääks lahusvara hulka kuuluv 1/2 osa korterist ja pool tema kingitud 1/2-st korteri osast?

Lisaküsimus: mismoodi ja kuidas vormistada kinkelepingut, et korter jääks 100%-liselt minu nimele ja abikaasal puuduksid sellele tulevikus õigused?

Tere,

Minu eksnaine on teinud kiirmenetluse korras maksekäsu, mille alusel nõuab meie kahe lapse jaoks elatist 278 eurot kuus (ehk seadusjärgse miinimumsumma). Telefonivestluses olen maininud, et kui lapsed minu juures viibivad, peaks ta mulle selle eest raha tagasi maksma. Ta ei olnud sellest vaimustuses, kuid ei hakkanud ka vastu vaidlema. Enamasti on lapsed minu juures kõik koolivaheajad ja mõned nädalavahetused.

Detsembri kuus olid mõlemad lapsed minu juures 6 päeva, kas mul on õigus selle võrra detsembri eest väiksem summa üle kanda? (kirjutaksin ülekande teksti ka, et "detsembri elatis, miinus 26-31.12. isa juures"). Loogiliselt võttes peaks mul ju see õigus olema, sest sel ajal täidan mina nende ülalpidamiskohustust.
Teiseks, kui mul on õigus selle perioodi eest vähem maksta, siis kuidas on maha võetavat summat õige arvutada? Kas 278 : 31 * 6 (et jätan lihtsalt 6 päeva eest maksmata) või 278 : 31 * 6 * 2 (sest tegelikult peaks nende 6 päeva eest tema mulle veel oma poole juurde maksma)?

Praegu need summad nii suured ei olegi, aga kui suvel on mõlemad lapsed mitu kuud minu juures, tekib tõsine küsimus, et mille eest ma veel nende emale raha üle kannan?

Pessimistina arvan inimestest alati halvimat ja kardan, et kui kannan laste emale nõutust väiksema summa üle, annab ta saamata jäänu osas nõude lihtsalt kohtutäiturile, kes hakkab mingeid küsimusi esitamata mu arveid arestima. Kas mul on ennast kuidagi sellise olukorra eest võimalik kaitsta? Loogiliselt võttes peaks mul ju õigus olema mitte maksta aja eest, mil ma ise laste eest hoolitsen. Nende emal ju sel ajal nendega seotud kulusid ei teki.

Tere.
Minu isa on mulle ja mu õdedele mitme aasta eest võlgu elatisraha. Aga mina ja mu õde oleme täisealised ja ei soovi temalt seda võlga saada. Kas on võimalik ka võlg kuidagi kustutada?

Selline mure, et ma tegin lapse isale maksekäsu kiirmenetluse nõudega 200 eurot. Ta esitas vastuväite, aga seda vastuväidet näen minagi ju E-toimikus. Niisiis tutvusin ta vastuväitega ja ta oli seal põhjenduseks märkinud, et tal pole majanduslik seis nii hea, et maksta 200 eurot kuna saab 500 eurot palka ja teeb ettepaneku maksta elatist miinimumsummas. Nii on märgitud, et kui lapse isa esitab vastuväite sellise põhjendusega, peab ta ära täitma ka kaasaantud vormi, kus peab kirja panema oma kulud ja varad. Ta jättis selle ankeedi üldse täitmata pluss ei lisanud kaasa ka mingeid dokumente mis põhjendavad tema kulutusi, miks ta ei saa maksta 200 eurot. Tema põhjendus koosnes nimelt sellest, et saab 500 eurot palka ja kui sealt 200 ära maksab, siis ülejäänud rahast peab maksma oma korteri üüri ja kommunaalteenuste eest ning et tal ei jää elamiseks midagi kätte. Pealegi jättis ka lisamata, et ei ela oma üürikorteris vaid üürib seda 1-toalist korterit koos sõbraga ja ta palk ei ole alati 500 eurot, vahest isegi rohkemgi pluss ta saab veel riigi poolt pensioni ka. Pealekauba oli jätnud märkimata tärniga märgistatud kohad nagu lapse nimi ja lapse esindaja ehk minu nime ja andmed. Oli märkinud ainult ära oma andmed. Pealegi põhjenduses oli selline asi ka, et oli algul märkinud oma palgaks 400 eurot, siis oli selle nelja asemele kritseldanud 5-e ja siis üldse selle summa maha tõmmanud ja kirjutanud kõrvale 500 eurot. Võtsin siis temaga ühendust ja ütlesin, et vastuväide on poolik. Siis ta ütles, et teab seda, et saatis e-maili teel täiendavad andmed. Aga küsimus siis selline, et siis ma ju peaks ka need täiendavad andmed omale e-maili teel saama või kuidas? Ja kas selline vastuväide on siis põhistatud üldse ja kas kohus võtab selle arvesse?

Sai väljaspool kohud tehtud niiöelda kompromisslahenduse, kus siis juristid suhtlesid nii minuga kui mehega lahutuse ja laste elatise teemal. Oma juristiga pole kordagi saanud näost näkku rääkida, suhtlesime vaid telefoni teel. Mulle ei selgitatud lahti mõningaid asjaolusid ja ei tulnud ka selle peale, et kohe küsida, kuna ma lihtsalt soovisin, et saaks sellest vaimsest ja füüsilisest terrorist lahti. Hiljem, kui lugema hakkasin, selgus, et tehakse n.ö. tasaarveldus laenudega laste elatise suhtes ning et mees (endine)kannab siis 1 lapse kulud mitte 2, kuna teine pole tema oma. Aga kui me abiellusime, siis ta teadis ja oli nõus ka hoolitsema teise lapse eest. Kuidas ta nüüd saab nii öelda, et ühe eest nõus tasuma tasaarveldusega ja teise eest mitte? Kuidas ma saaksin nii, et ta ütleb sellest teisest lapsest lahti, et saaksin talle hakata taotlema riigilt toitekaotuspensioni, kuna tema isa on surnud. Mida ma nüüd tegema peaks? Kas tõesti saab teha laenude põhjal tasaraveldust? Minu meelest on need eraldi asjad ikka, üks on laenu kohustus ja teine lapse ülalpidamine. Mehe tõttu pole ma suuteline ka laenusid tasuma, mis ta mulle kaela tõmbas ning mul tuli eraisiku pankrott välja kuulutada, kus ma siis jään kõigest ilma, mis mul on. Kas kohtud ei uuri sissetulekute kohta? Esiteks endine mees väidab, et saab grupi raha ainult ja tal ei jää midagi elamiseks, tegelikult ise töötab lisaks turvafirmas. Kas meie riigis õigust polegi, kas ei kontrollita inimese tausta, kas ta esitab kohtule õiged dokumendid või ei? Kui inimene on eelnevalt karistatud just pettuste ja kelmuste ja manipuleerimise eest, kas ei peaks seda inimest põhjalikumalt kontrollima. Sai tehtud makse kiirmenetlus laste elatise kohta, kuid nagu ma sellest aru sain, lükati tagasi, kuna eelnevalt sai lahutuses tehtud see kompromisslahendus. Kohus ei võta seda arutlusse. Kas tõesti pole võimalust mul nüüd lastele midagi tema poolt saada? Tema pärast jään kõigest ilma: majast, autost ning mu tervis selle tõttu kahjustada saanud (vaimne seisund). Ma ei teagi, kiri sai suht segane, kuid äkkist oskate juhtnööre anda, kuhu pöörduda või mida teha edasi...
Tänan!

Tere.
Kui isa tahaks ühte oma last enda juurde elama võtta. Kas tal on selleks õigus kui tal on rahaliselt selleks võimalus? Aga laste ema ei käi tööl ja pole raha. Ema on korralik ja ei suitseta ei joo ega midagi. Nagu ma aru saan, siis Eestis võetakse laps ainult siis ära kui ema on lapsele ohtlik. Muud moodi ei võeta.