Perekonnaõigus

Kohtuotsusega on välja mõistetud elatis miinimummääras 2009. aastal kolme lapse ülalpidamiseks. Algul täitis osaliselt (ca 30% määrast) ja käesoleva aasta veeruari kuust mitte sentigi. Juuni kuus sai asi antud kohtutäituri menetlusse, kuna kaotasin ise töö koondamise tõttu. Kuna laste isa käib tööl "mustalt" ning teadaolevalt hoiab oma ressursse ema pangakontol(kaardil), siis pole ka kohtutäituril sealt miskit võtta.
Laste isal on isiklik auto (pole just uus) ja maja Tallinnas. Majale on peale pandud hüpoteek, tal on laen panga ees ca 15 000 eurot, mille võttis maja renoveerimiseks.
Kohtutäituri sõnuti ei ole mõtet maja elatisenõude (ca 15 000 eurot) katteks müüa, kuna seal hüpoteek peal ning pank võtab selle kohe ära. Kas elatisenõuet ei rahuldata esimesel järjekohal? Kas on konkreetne seadus selle kohta? Peab ära märkima, et täituri vahendusel ei ole senini sentigi laekunud.

suurimad tänud vastamast

Tere,
Olen üks "kalevipoegatest" soomemaal. Lugu järgmine, et 2009. aastal sündis väike tüdruk, edasi läks nii, et 5 kuud olin kodus tööta, raha suurt sisse ei toonud. 2010. aasta veebruarist läks naine tütrega minema, alates sellest ajast olen maksnud elatisraha nii nagu seadus on ette näinud. Edasi on minu mure see, et ta ei vasta mu kõnedele või kui vastab, on tal iga kord vabandus, et tal pole aega jne. Lapsega kohtuda ei ole võimalik, mida soovitate mul teha? Olen kuulnud, et Eesti kohtutes naised alati võidavad, on see tõsi?

Tere. Mure selline, et lapse ema ei lubanud mul lapsega kohtuda. Pöördusin lastekaitsesse ja sai sõlmitud kirjalik kokkulepe. Kahjuks ka see ei toimi. Ühendust lapse emaga pole võimalik saada, kirjadele ega kõnedele ka ei vastata. Samuti ei ole mul õigust tema arvates teada lapse elupaika. Kas tal on õigus mulle seda mitte öelda? Üheski last puudutavas küsimuses pole ka võimalik rääkida. Meil on muidugi ühine hooldusõigus. Minu arvates on mul õigus teada oma lapse käegäigust ja kus ta elab ja kuidas ta elab. Laps on kahe aastane. Asja teeb raskeks asjaolu, et selle keelamise taga on minu lapse ema vanemad, seda on ta mulle ka varem tunnistanud, et tema ema ja isa ei luba minuga suhelda. Kas kolmandatel isikutel - nagu vanavanemad - on selline õigus olemas kui lapsel on olemas mõlemad vanemad. Arvan seda oma lapse ema ütluste põhjal. Peale kirjalikku kokkulepet sain veeta lapsega aega ainult ühe korra. Nagu see üks kord ära oli, peale seda kõik. Mida sellises olukorras ette võtta?

Elasime vabaabielu, sündis tütar ja sai oma isa perekonnanime, kahjuks on lapse isa 7 aastat surnud. Kas mul on kuidagi võimalik endale mehe perekonnanimi võtta, et meil lapsega oleks üks perekonnanimi?

Elame abikaasaga 6 kuud lahus, meil on 3 ühist poega (9a, 7a ja 4a).
Lahkumineku põhjus, jahtunud suhe ja abikaasa uue kallima leidmine, kelleks on abielus olev mees, kes kolis oma pere juures ära samaaegselt kui lahkus kodunt ka minu abikaasa.
Lapsed elasid esimesed kuud minu juures ja abikaasa suhtles nendega selle aja jooksul vaid loetud korrad, hiljem üüris endale korteri ja siis otsustasime koos, et lastel peab olema üks kodu mis kindel ja turvaline, ehk tema juures. Lisaks leppisime kokku ka lastega tegelemised (pikk ja lühike nädal + üle ühe nädalavahetus minu juures). Selle tulemuseks olid lapsed endiselt suurem osa ajast minu juures ja ka enamus nädalavahetused minuga. Kui vanem poeg hakkas oma emale etteheiteid tegema, et ta ei tegele nendega piisavalt ja et talle ei meeldi ka see mees kes aegajalt külas käib ja ööbib seal, siis soovitas abikaasa lapsel isa juurde kolida. Tulemuseks 2 vanemat poega elavad juba kuid minu juures ja oma ema juurde tagasi elama minna nad ei soovi, vaid käivad seal meeleldi külas. Kuna olen ise arvamusel, et kõik vennad peaksid koos kasvama siis soovin ka nooremat poega enda juurde elama võtta, mida aga mul ei lubata. Samas ei ole ka laste ema teinud midagi selleks, et lapsed sooviksid tema juurde tagasi kolida, sest olemasolevat suhet, mille tagamaadeks ei ole neil kokkukolimine vaid lihtsalt aegajalt kohtumine, ta lõpetada ei soovi. Lisaks ei saa ta töö pärast lapse haiguse korral olla lapsega kodus, vaid on lapse alati toonud minu ema juurde hoiule ja ka haiguse perioodiks sinna elama.
Millised on minu õigused säästa pisemat poega sellest kõigest ja saada ta elukohaks taas sünnikodu koos vendadega ning päevasel ajal hoolitseva vanaemaga?

Tere,
Tekkis küsimus seoses lapsendamise võimalikkusega. Nimelt olen abielus uue mehega ja endisest abielust on mul laps. Lahutusega võeti eksmehelt lapse hooldusõigused ära ja minul on ainuhooldusõigus. Uus mees saab lapsega väga hästi läbi ja suhtlevad nagu vanem ja laps. Kas uus mees saab last lapsendada ilma endise mehe nõusolekuta? Küsimus tekkis sellest, et lapsendamisega kaotab eksmees vanemlikud õigused ja kas seda saab nii lapsendades ära võtta ilma tema nõusolekuta? Tänan!

Sooviksime abikaasaga lahutada mõistlikult ilma kohtu poole pöördumata. Samas sooviks korrekteselt kirjalikult ning vettpidavalt vormistada ühisvara jagamise, laste ülalpidamise ja hooldusõigused. Mida tuleks selleks teha? Kas pöörduda notari poole? Või peaks advokaadil laskma kõik paberid valmistada? Kas kokkulepped peavad olema notariaalselt kinnitatud?

Elatisnõude kiirmenetlus peaks maksimaalselt välismaale toimetades aega võtma 30 päeva (kättetoimetamine) + 30 päeva (vastuväite esitamine). Alustasin menetlust 19.11.2011, hetkeseisuga pole nõuet võlgnikule veel kätte toimetatud. Kohtul on olemas kõik vajalikud kontaktandmed võlgniku kohta. Milline osa siit on kiirmenetlus ja kui kaua selline protsess tegelikult aega võib võtta?

Andsime lahutuse avalduse 27. kuupäeval ja lahutus on 31. jaanuaril. Naine ei ole nõus, et ma lapsega kohtuksin, vähe sellest, et mind tõsteti lihtsalt välja, kus ma olen sisse kirjutatud, üürid ja elatusrahad olen mina andnud ja nüüd piiratakse ka lapsega suhtlemist. Ei taheta, et ma üksi lapsega oleksin (laps on 1,10 aastane tüdruk). Kas mul on õigus oma tütrega suhelda või ei, ja kas ma pean siis midagi maksma, kui ma ei näe tütart ega ela sellel aadressil?

Tere!
Alates aastast 2006 on kohtu poolt laste isalt välja mõistetud elatis kahele lapsele. (sõnastus - mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast). Seega, kahele lapsele kokku 1 miinimumpalk.
Laste isa töötab, raha kannab üle tema töökoha raamatupidaja. Kuni selle aasta alguseni oli kõik korras, tema kandis mulle 4350 krooni, millelt mina maksin tulumaksu. Aga nüüd, uue seaduse jõustumisega kannab tema raamatupidaja mulle ainult 219 eurot, seletades seda sellega, et elatis on nüüd tulumaksuvaba ja mina saangi tulumaksu osa vähem kätte. See pole ju õige. Olen helistanud maksuametisse ja käinud kohtu kantseleis, kus sain vastuseks, et jah, mina olen asjast õigesti aru saanud ja summa on vale. Aga öeldi ka, et nemad sellega ei tegele, kui muidu ei saa, andku ma asi kohtusse. Raamatupidaja pole (laste isa sõnul) nõus kusagile helistama ega midagi uurima. Tema teab, et ta kannab kõik õigesti ja kõik. Kelle poole ma peaks pöörduma, et summa õigeks saada? Kas tõesti tuleb uuesti kohtusse minna?

Ette tänades,
kahe lapse ema