Perekonnaõigus

Tere!

Mu abikaasa oskas elada mitmikelu nõnda, et ametlik pere seda isegi ei kahtlustanud. Viimane armuke oli arst, kellega mu mehel on tütar. Seda ta oma nimele ei võtnud isegi siis, kui asi avalikuks tuli, kuigi kolis arsti juurde elama 8 kuud enne surma - lootis naise tutvustele arstkonna julgas, kuna mu mehel avastati vähk. Tõepoolest, kiiremini kui tavainimesi, võeti teda vastuvõttudele. Vähidiagnoosi saime teada siis, kui me mehe kaksikelust veel midagi ei teadnud ja see oli šokk. Kui sellele järgnes teadasaamine, et ta on oma pere arvelt armukesi pidanud, järgnes veelgi suurem šokk, kuna siis sai selgeks, miks me perel pidevalt oli rahapuudus ja kuhu kadus raha, mida sain oma isalt päranduseks ja mille ma mehele ehitamiseks üle kandsin. Ehitus aga venis ja venis ning mees väitis, et bensiin on kallis ja sõite palju - ta oskas mind ära petta, et on raha meie pere heaks kulutanud.
Kui ilmnes, et ta on lõbuelu elanud meie arvelt (ta oli põhitöö kõrvalt ka pillimees ja koduseid igapäevaseid töid ei teinud, kuna oli ju väsinud öistest mängudest ...samas olime ka tema ema poolt manipuleeritud ja suutis vaid oma ema abistada) ja oht oli, et tema surma korral hakkab pärandust nõudma ka armuke oma tütrega, siis nõudsin ma mehelt, et lahutame, kuna soovisin oma poole majast (abieluvarast) lastele kinkida. Ilmselt armukese nõudmisel andis ta abielulahutuse kohtusse (mina nõus sellega polnud, kuuldes Eesti seadustest) ja meie abielu jäi lahutamata. Kuid seoses sellega polnud mul õigus pärida pärast mehe surma mitte midagi meie lahusvarast. Nüüd olengi siis kõigest ilma, elan vaid pensionist ja ei suuda meie lagunevat maja hooldada. Hooldan invaliidist poega ka.
Küsimus on siis selline. Miks Eesti seadused on petiste poolel? Miks jääb 27 aastat abielus olnud naine ilma kõigest, samal ajal kui armukesed on saanud osa minu varandusest? Selguski, et mees on sel ajal, kui mina talle oma isa pärandusraha üle kandsin, armukesele korteri soetanud. Mehe pangakontodelt on näha, kui suured summad on ta välja võtnud armukese kodulähedasest pangaautomaadist. Miks on selline seadus loodud, et petis saab elada lõbuelu, aus inimene peab selle kinni maksma? Igatahes välismaal, kui ilmneb, et mees rikub abielu, jääb ta karistuseks ilma vähemalt ühisvarast.

Et maksta isa võlgu ligi 200000 krooni, pidid mu lapsed, kes pärisid lahusvara, müüma selle kehtivate röövhindadega. Kas mu invaliidist poeg peab tõesti riigile maksma saadud müügitulust maksu? Või on invaliididele soodustusi või on üldse võimalik tulumaksu mitte maksta, kui kohtus leiab tõestamist minu ülaltoodud jutt?

Tere!

Kas vanem peab maksma elatisraha 18-aastasele lapsele, kes käib õhtukoolis ja samal ajal töötab täiskohaga?

Tere
Olen läinud naisega lahku, meil on üks laps ja meil on eluasemelaen. Laenu suurus hetkeseisuga on 57 000 eurot, korter maksab hetkel 31 000 eurot, nii et jääb veel järgi 26 000 eurot. Naine nõuab, et ma maksaks selle 7 aastaga välja ja hakkaks alimente maksma. Mööbli, mis korteris on, tahab pooleks jagada. Ja veel, kui lapsel on midagi vaja osta, selle kulu ka pooleks teha. Kas ta saab sellist asja nõuda?

Tere,
Soovin abikaasast lahutada ja vara jagada. Varaks on abikaasa nimel olev ühine korter, millest sooviksin, et ta hüvitab poole korteri väärtuse summast. Kui esitan hagi kohtusse abielu lahutamiseks ja vara jagamiseks, kui palju peaksin riigilõivu maksma? See esialgne kohtusse hagi sisseandmise riigilõiv on 350 eurot. Kas hiljem tuleb selle summa pealt, mida nõuan, ka maksta riigilõivu? Näiteks kui korteri väärtus on 70000 eurot ja mina nõuan 35000 euro hüvitamist. Kui suur oleks riigilõiv sellise summa pealt?

Kui suur täpselt on elatise miinimum ühe lapse kohta, ehk siis kui mul on lapsed vanuses 4 ja 10 aastat. Isast oleme juba 3 aastat lahus elanud. Oleme jõudnud kokkuleppele, kui palju igakuiselt makstakse.
Hetkel siis 278 eurot kuus - mida on makstud korralikult umbes pool aastat. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks otsustasime asja ametlikuks ajada ja ma annan elatisnõude kiirmenetlusena.
Kas laste isa näeb nõuet ka enne kui see otsustatakse?
Ehk siis oleks küsimus. Kas laste isa näeb sellisel juhul nüüd ka seda, millised on mu hetkelised sissetulekud või muid rahalisi andmeid minu kohta? Ma ei pea ju mingeid palgatõendeid esitama, kui tegemist on kiirmenetlusega, ega ju?

Tere. Minu küsimus oleks siis järgmine, et kui kohtumääruse resolutsiooni üks punktidest on vigane (teine tsiviilasja number, teised nimed ja teistsugune otsus), kas see kohtumäärus on siis õige? Kas ma pean vastavalt sellele määrusele käituma?

tsiviilasi: elatise väljanõudmise suhtes.
menetlustoiming: menetluse lõpetamine.

Kas on mingid seaduse paragrahvid selle kohta, et vigane dokumet on vale?

ette tänades

Tere,
Läksin laste isast lahku 2008. aasta augustis. Elatise nõude andsin sisse 2010. aasta detsembris, nüüd on sellest möödas aasta aga kohus ei ole ikka veel teinud otsust, kuna isa hakkas vahepeal nõudma laste suhtlemiskorda ja elatise nõue peatati senikauaks. Lapsed (2 tütart, 6- ja 9-aastased) käivad iga kahe nädala tagant ja koolivaheaegadel isa juures. Nõudmise tegin miinimum elatise peale. Tean et mees on heal järjel ja et raha tal on, aga kuna ta on oma ettevõtte peremees, siis ei näita ta ka palka nii palju, kui tegelikult saab. Kirjutab endale miinimum palka ja tänu sellele püüab selgeks teha, et tema ei jõua maksta nii palju ja et lapsed käivad ka tema juures ja siis ei saa ta neile midagi osta. Kas on ikkagi mingisugune võimalus, et kohus selle miinimumi temalt välja nõuab? Rohkem lapsi tal ei ole.

Oleme juba pikemat aega lahutatud. Lapse isa maksab raha siis, kui saab ja niipalju kui saab. Kuna suvest saati ta raha meile ei kandnud, otsustasin asja ametlikult kohtusse anda. Saime küll kohtust positiivse vastuse, aga kuna lapse isa ei tööta, siis midagi me ikka ei saa. Millised võimalused on riigipoolset abi saada? Praegu ju saab inimene töötada kustahes välismaal ja lapsed peavad ikka kasvama niisama ilma isapoolse abita.

Tere!
Eksabikaasa on maksnud kaksikutest lastele elatist väikeste mööndustega suhteliselt korralikult (elatis on siiski määratud kohtu poolt). Nüüd septembris said kaksikud 18. Tean, et perekonnaseaduse järgi tuleb vanemal elatist maksta kuni lapsed käivad gümnaasiumis ja siis veel kui ka kutsehariduskoolis. Sain ma ka sellest õigesti aru, et kui lapsed lähevad ülikooli, siis vanemal neid toetada elatise näol pole kohustust? Laste isa hakkas sellest peale, kui lapsed said 18, neile elatist üle kandma laste kontodele. Mul nagu poleks selle vastu midagi, sest lapsed annavad nagunii selle mulle ja probleemi nagu polegi. Selgituseks, et lapsed õpivad gümnaasiumi viimases klassis. Aga nüüd selline olukord, et isa ei kanna enam lastele raha ja ei ole meiega nõus ka mingit moodi suhtlema (ei vasta meilidele ega telefonile). Kas lapsed, kes nüüd on täisealised, peavad pöörduma ise kohtu poole ja kas on nendel nö paberitel veel mingit võimu, mis minul kui hagejal olemas on, või peavad lapsed selle lõputult vastiku kohtutee isa vastu kõik läbi käima? Kas ei laiene see minule määratud kohtulahend lastele nende täisealiseks saamisel, kui nad käivad gümnaasiumis ja toovad sellesisulise tõendi. Aeg elatist maksta pole enam ju pikk, kõigest 6 kuud (loodan, et lapsed lähevad ülikooli), aga meil on see aeg väga raske üle elada ilma selleta.

Tere, ma töötan ja teenin 310 eurot. Lapse ema tahab elatisraha 192 eurot. Kui suur võib olla makstav elatisraha 310 eurose sissetulekuga, et ma ka ise ära elaks? Palju mulle peab jääma?