Võlanõustamine

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas lisatagatiseks olev korter müüakse samal ajal laenu tagatisega?27.12.2011

Tere!

Olen andnud oma korteri laenu lisatagatiseks pojale. Nüüd on poeg laenuga maksmisel jänni jäänud, töötu. Enne on teinud korteri elukaaslase nimele - kellest ta on lahku kolinud ja kes endiselt korteris elab - minule teatamata, ka pank ei teatanud ega ka vastava kande teinud notar. Nüüd on pank saanud asja nii kaugele, et poja ekselukaaslane on nõus, et pank müüb korteri võla katteks, ka nõuab pank minu eluaseme müüki. Kas neid peab müüma ühel ajal või müüakse ikka enne laenu tagatiseks olev korter ja siis alles lisatagatis? Nii notaris tagatislepingu tegemisel öeldi. Pank kutsub pidevalt mingit laenulepingut allkirjastama! Mina ei ole nõus kusagile enam allkirju andma ja olen keeldunud, et ei saa Tallinna sõita. Olen sellest väga väsinud, eluisugi otsas pidevast stressist oma kodust ilmajäämisel. Saan aru, kui olen ise laenu võtnud ja kasu saanud, aga nüüd pean buumiajal ostetud probleemide pärast tapetud saama. Kuidas käituda, mida teha, et teeks õigesti ja ei tõmbaks endale veelgi suuremaid muresid kaela?

Aitäh ja kena jõuluaega!

Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee

Tere,

käendajate vastutus on hetkel väga kuum ja kurb teema. Paljud inimesed, kes buumiaegseid laene käendasid, kaotavad oma vara.
Üldiselt küll jah, realiseeritakse esmalt ikka laenuga soetatud vara ja seejärel alles asutakse lisatagatisi müüma. Pankade praktika võib aga olla ka erinev. Eriti, kui peaks olema ilmselge, et laenutagatise müük laenujääki ei kata.
Kahjuks ei selgu, mis lepinguga on tegemist, millele pank Teie allkirja vajab. Tegemist võib olla laenujäägi fikseerimise ja eluasemelaenu tarbijalaenuks muutmisega. Aga see on vaid oletus. Paluge kindlasti endale kõike põhjalikult selgitada enne kui allkirja annate.
Soovitan Teil kindlasti pöörduda võlanõustaja poole, et vestluse käigus asju arutada ja püüda leevendada psühholoogilist valu. Võlanõustaja vastuvõtu kohta uurige kohalikust linna- või vallavalitsusest.

Jõudu soovides,
Kaidi Silver-Schöbe
 

Küsimus: Mida teha, kui ei saa maksta nii suurt summat, kui pank soovib?27.12.2011

Tere! Võtsin 4 aastat tagasi Bigpangast laenu. Kuskil 2 aastat pole maksnud midagi, kuna olin töötu jne. Nüüd elan ja töötan välismaal. Sissetulek on väike ja minu palgast pean ära elatama 3 inimest. Bigpank on andnud asja inkassole üle. Me ei ole leidnud kompromissi, kuna pank ütleb, et ainus võimalus on neil pakkuda maksepuhkust kus ma maksaksin ainult intresse ja see summa oleks 75 eurot kuus aasta aega ja siis aasta pärast oleks 135 eurot kuus. Aga kuna mul on veel muid laene ka, siis ma olen võimeline maksma ainult 60 eurot. Kui küsisin, et mis võimalused on, siis vastati mulle, et konto arestitakse ja asi läheb kohtusse. Siin tekib küsimus, et mida ma siis tegema peaksin, ma tahaksin hakata maksma aga see summa neile ei sobi. Mis mõttes konto arestitakse, kas siis see konto, mis mul on siin välismaal? Eestis on kõik kontod kinni. Ja kui praegu ma ei suuda maksta seda 75 eurot, vaevalt ma seda ka aasta pärast suudaksin. Millised on minu võimalused või kelle poole ma peaksin pöörduma. Sooviksin maksta, aga seda summat mida nemad nõuavad, ma pole suuteline maksma. Kui ma vaatan oma lepingust, siis selle paari aastaga on laenulõppsumma tõusnud 110 000 krooni (7000 euroni umbes), kas see on võimalik? Laenu on võetud 50 000 krooni, tagasimaksev summa, mis minul lepingus on 160 000 krooni ja nüüd inkasso ütleb 270 000. Kuidas see on võimalik?

Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee

Tere,

see, et BIGBANK'ile võlgu jäädes summad umbes kolmekordistuvad, on tavaline ning tuleneb lepingujärgsetest intressidest, väga suurtest sissenõudekuludest jmt.
Väheste vahendite korral on BIGBANKiga hea lahenduse saavutamine keeruline. Soovitan Teil maksekokkuleppe sõlmimiseks koostada võimalikult hästi põhjendatud taotlus, et võlausaldajale saaks tõesti selgeks, et Teie maksevõime on 60 eurot ja mitte rohkem. Tihti ei taha võlgnikud avaldada infot oma muude võlakohustuste, igapäevaste väljaminekute jmt. kohta. Läbirääkimisi soovitan pidada eelkõige panga endaga.
Kui Te pangaga maksekokkuleppele ei jõua, tuleb pangal tõesti pöörduda kohtusse, sest
a) muidu nõue aegub (reeglina 3 aastaga, kuid on rida asjaolusid, mil aegumise tähtaeg katkeb),
b) vajab pank täitedokumenti (siinse juhtumi puhul kohtuotsus), et pöörduda kohtutäituri poole ja algatada sundsissenõudmine.
Juhul kui pank esitab Teie vastu hagi kohtule, peaksite kindlasti kaitsma end ebamõistlike intresside, viiviste, sissenõudekulude eest (esitades vastuväide, osaledes kohtuprotsessis). (Soovitan Teil tutvuda ka ühe samateemalise Riigikohtu lahendiga: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-167-09 ).

Jõudu ja edu soovides,
Kaidi Silver-Schöbe
 

Küsimus: Kas töötasu võin lasta maksta teise inimese kontole, et täitur kõike ära ei võtaks?21.12.2011

Tere! Mul on kohtutäitur peal ja tööandja võtab palgas osa, siis võtab kohtutäitur ja kui juhtub, et keegi kannab mulle 10 eurot, võtab kohtutäitur selle ka ära. Mul käib laps kutsekoolis ja tema igakuised kulutused on 170 eurot, lapsele jäetakse koolituskulu, olen selleks avalduse teinud vist oli 92 eutot. Mina tahan ka elada ja pean makseid maksma. Kas on võimalik kanda oma töötasu teise inimese arvele, siis saab tööandja mult kinni pidada, muidu kui keegi tahab mind aidata, võtab kohtutäitur selle kohe ära. Leian, et see pole varjamine, sest olen praegu näljas ja see pole elu. Küsimus veel, miks mu arvele ei jäeta selleks raha, et ma pean ka abikaasat üleval, kellel pole sissetulekut?

Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee

Tere,

põhimõtteliselt on Teie poolt kirjeldatud sissetuleku arestimine õige. Teile jäetakse igas kuus elamiseks alampalga suurune summa Teie enda ja 1/3 alampalga suurusest summast ülalpeetava kohta. Ülalpidamiskohustuse mõistet reguleerib perekonnaseadus. Teie küsimusest küll ei selgu, mis põhjusel Teie abikaasal ei ole sissetulekut, kuid üldiselt loetakse üht abikaasat teise ülalpeetavaks vaid teatud harvadel juhtudel.
Töötasu teise isiku pangakontole kandmine on Töölepingu seaduse alusel reeglina võimalik, selles peate kokkuleppima oma tööandjaga.

Parimate soovidega,
Kaidi Silver-Schöbe
 

Küsimus: Kas ema peab maksma lahkunud abikaasa võetud laenu?28.11.2011

Paar aastat tagasi suri mu isa, kuid enne surma oli ta võtnud pangast ühe päris kopsaka laenu ilma pere teadmata. Kuhu ta selle raha pani või mis ta sellega tegi on siiani küsimärk ja nüüd ema (isa seaduslik abikaasa) maksab iga kuu mitte millegi eest seda tagasi ja nii veel aastaid aastaid. Olukord on meeleheitlik ja järjest hullemaks läheb, sest tema väikesest palgast ei jää peale selle mitte kui midagi järgi, rääkimata muude maksude maksmisest ja söögi ostmisest. Küsimus, kas on õige, et ema on ilmtingimata kohustatud seda maksma või oleks õigust seda vaidlustada?

Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee

Tere,

oluline oleks teada, millal Teie isa täpselt suri, kas enne või pärast 01.01.2009. Siis nimelt jõustus uus pärimisseadus, mis muutis palju. Varem pidi pärija pärimiseks pärandi vastu võtma, kuid uue seaduse järgi läheb pärand pärijale üle ning kui pärija kolme kuu jooksul pärast pärandaja surmast teadasaamist pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.
Seega, kui Teie ema pärandist ei loobunud, vaid võttis selle vastu, siis kahjuks koos kõigi õiguste ja kohustustega, muuhulgas võlgadega.
Soovitan aga väga pöörduda võlanõustaja poole. Vestluse käigus saab asju paremini selgitada ja aidata talutavaid lahendusi leida.

Parimate tervitustega,
Kaidi Silver-Schöbe
 

Küsimus: Kas peaksin laenumakseid maksma teise firma kontole?28.11.2011

Tere
Selline situatsioon.
Võtsin sms-laenu Credit Union OÜ-st. Uudistest sain teada, et see firma on kinni, kuna tegeles musta rahaga.
Nüüd firma Juev Grupp saatis teade, et pean võla maksma nende arvelduskontole.
Kuidas pean käituma?

Lugupidamisega

Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee

Tere,

üldiselt tuleb võetud kohustust täita. Teie olete laenu saanud ja Teil tuleb see tagasi maksta.
Küll aga võiksite eelnevalt Juev Grupp OÜ-ga kontakteeruda ja paluda informatsiooni, mille alusel tuleb nüüd neile maksta. Üldiselt ei ole võlausaldajal nõude inkassole üle andmiseks vaja võlgniku nõusolekut, kuid tundub olevat tegemist veidi teistsuguste asjaoludega. Kontakteeruda võite ka Tarbijakaitseametiga.

Parimate soovidega,
Kaidi Silver-Schöbe
 

Küsimus: Nõutakse ka sundraha, kas kohtutäitur käitub õigesti?28.11.2011

Tere mul on selline probleem, et kohtus määrati mulle karistus: rahaline + veel kohtukulud (kolm aastat tagasi). Aasta tagasi suleti konto. Mul kaks last. Tööandja saatis laste sünnitunnistuse koopiad kohtutäiturile kohe aasta algusel. Ja nüüd pea aasta sellest, tuli tööandjale kiri sundraha maksmiseks. Tööandja maksis väheke, niipalju kui sai mu palgast võtta. Mul on miinimumpalk ja kaks ülalpeetavat. Ja pärast seda nädal hiljem tuli mulle kohtukutse, sest ma ei ole maksnud sundraha üldsegi. Et ma oleks pidanud toda ka veel maksma, kuidas ma oleks pidanud seda teadma ja isegi mu tööandjale polnud varem seda paberit saadetud, kui alles nüüd. Kohtutäitur võttis alati ise mu kontolt raha nii nagu heaks arvas ja kas ma oleks siis pidanud sellest rahast, mis mul alles jäi, veel sundraha maksma?

Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee

Tere,

kahjuks jääb Teie küsimuse juures palju asju segaseks (nt. on kohtukutse sundraha mittemaksmise pärast ebatavaline jmt.) ja saan vaid soovitada Teil ENDAL võtta ühendust kohtutäituriga. Uurida, millised nõuded on sundtäitmisel ja milliste nõuete katteks kohtuäitur arestitud summasid arvestab. See, et korraga on tätimisel mitu nõuet, on tavaline. Uurige ka, kas kohtutäitur arestimisel Teie lapsi üldse arvestab, sest reeglina peab võlgnik esitama ka vastava avalduse.
Rõhutan väga, et peate ise asjad selgeks saama, mitte suhtlema kohtutäituriga tööandja vm. kaudu.

Edu soovides,
Kaidi Silver-Schöbe
 

Küsimus: Kas inkasso võib kohtutäituri poole pöörduda?23.11.2011

Lugesin teie poolt kirjutatud juttu:
Aegumise tähtaeg on tehingust tuleneva nõude puhul üldiselt kolm aastat. Peale seda on Teil õigus keelduda nõude täitmisest ehk siis mitte mingeid summasid tasuda (ka põhivõlga mitte).
Kui võlausaldaja (või inkassofirma) peaks pöörduma Teie vastu kohtusse, tuleb Teil menetluse käigus taotleda nõude aegunuks tunnistamist.
Küsiksin selle jutu peake kuidas on võimalik taotleda nõude aegunuks tunnistamist?
Laen on võetud 2007. aasta talvel. Inkasso lubab anda asja kohtusse kui ei tasu. Ise olen töövõimetu inimene ja tööl ei käi ja raha jätkub vaevu elamiseks. Kuidas peaksin käituma ja mida öelda sellele inkassost helistavale inimesele?
Jään teie vastust ootama, ette tänades.

Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee

Tere,

esmalt tahan Teie tähelepanu juhtida asjolule, et aegumist ei hakata arvestama mitte laenu võtmise hetkest vaid selle sissenõutavaks muutumisest. Lisaks on veel rida tingimusi, mis aegumise katkestavad: eelkõige kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega (osaline tasumine, intresside maksmine..).
Nõude aegunuks tunnistamise taotlemisest: kui inkassofirma annab asja kohtusse, peate Teie omalt poolt tegema taotluse, milles palute tunnistada nõue aegunuks. Maksekäsu kiirmenetluse raames tuleb Teil selleks esitada kohtule vastuväide (vastav blankett saadetakse koos makseettepanekuga). Selle kohta saate infot ka portaalist www.juristaitab.ee, kus on selgitusi erinevate menetluste kohta.

Parimate tervitustega,
Kaidi Silver-Schöbe
 

Küsimus: Kuidas mitme laenuandja laenud üheks liita, et oleksin võimeline maksma?23.11.2011

Olen töötav üksikema. Mul on võetud 5 sms laenu ja veel 2 laenu. Olen 1 kuu võlgu jäänud, viivised hakkavad tulema. Võtsin ühe laenu, et maksta teist ja nii edasi... Kas on mingit võimalust need laenud kuidagi ühte liita ja pikendada makse aega? Need laenud on erinevatelt kiirlaenu kontoritelt. Kui oleks mingi võimalus need laenud kokku panna, oleksin ma võimeline maksma. Mida pean tegema? Inkassos veel ei ole.

Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee

Tere,

laenude kokku panemine tähendaks refinantseerimist ehk siis kõigi nõuete koondamist ühe laenuandja juurde, tasudes senistele laenuandjatele nende nõuded. Kiirlaenude puhul minule teadaolevalt selline võimalus kahjuks praktiliselt puudub, kuna kõrgete intresside ja muude kulude tõttu on siiski tegemist väga ebasoodsate laenutoodetega.
Soovitan pidada kiirlaenufirmadega läbirääkimisi intresside, lepingutasude jm. vähendamise või kustutamise osas ning sõlmida seejärel maksegraafik.

Edu soovides,
Kaidi Silver-Schöbe
 

Küsimus: Ekselukaaslasega ostetud korter on müüdud, kuid osa laenu ikka tagastamata, kas tõesti pean mina kõik maksma?23.11.2011

Tere. 2008. aastal sai endise elukaaslasega korter ostetud. Elukaaslane teenis lõviosa palgast ja pärast tema töökaotust pidime minu väikesest palgast ära elama, mistõttu ei suutnud me pangalaenu tagastada. Nüüdseks on korter kohtutäituri poolt maha müüdud, aga pank ootab seda vahesummat. Kuna endine elukaaslane, kellega laen sai koos võetud (laenulepingu järgi vastutame me mõlemad võrdsetes osades), ei tee koostööd ja on kõik kohustused ainult minule veeretanud, siis pank nõuabki ainult minult seda summat, sest mina käin ametlikult tööl ja tema mitte. Ka kohtutäiturikulud pidin ma üksinda kandma. Kolm aastat ei ole ma pangale suutnud tasuda midagi, sest pidin maksma kommunaalvõlgu, mille tekitas ka mu endise elukaaslase sõber oma perega, elades selles korteris ja ma kasvatan üksinda last. Olen ise aktiivselt pangaametnikega suhelnud ja enne ka kohtutäituriga, kes tegeles selle korterimüügiga. Kohtutäitur pandi sellepärast, et ekselukaaslane polnud nõus vabatahtlikult seda korterit müüma, aga mina soovisin korteri müümist, et likvideerida võlgu. Et seda vahesummat vähendada, tegi pangaametnik ettepaneku minna notarisse ja kirjutada võlakirjale alla, mida mina ja ekselukaaslane pangale võlgu olen. Ma ei ole ju nõus selle nõudega, sest mina ei pea ju tema osa maksma, aga panka see ei huvita, muidu teevad seda kohtu teel. Nemad soovivad minult kogu võlasummat, väites, et ekselukaaslasest pole midagi võtta ja teda ei ole võimalik tabada. Mida ma pean tegema? Kas selle juhtumi puhul ei kehti see aegumine, s.t 3 aastat pole ma pangale suutnud midagi tasuda? Kuidas teha nii, et ka teine pool vastutaks?

Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee

Tere,

arvan, et aegumissätet Te rakendada ei saa, sest võlausaldaja ehk pank ei lase nõudel aeguda vaid esitab enne hagi kohtule. Teie küsimusest ei selgu, kas olete notariaalse võlatunnistuse allkirjastanud või mitte. Kui olete, siis on aegumise tähtaeg nagunii pikem.
Teise laenuvõtja suhtes on Teil õigus esitada tagasinõue, ehk siis, kui Teie tasute pangale, peab tema Teile poole sellest hüvitama. Praktikas on see aga tihti raskesti rakendatav.
Olemasolev info ei ole kahjuks piisav, et anda Teile konkreetseid tegevusjuhiseid. Lahendused (mh. pankrot) sõltuvad võlasumma suurusest, võlgniku sissetulekute ning muu vara olemasolust jne.
Soovitan Teil igal juhul pöörduda võlanõustaja poole.

Parimate soovidega,
Kaidi Silver-Schöbe
 

Küsimus: Kas 1999. aasta Maksuametile võlgnevuse osas võin apelleerida aegumisele?22.11.2011

1999. aastal üsna segastel asjaoludel tekkis Maksuametile (MTA) võlg. Küll üritasin asja selgitada, samuti esitasin ka kirjaliku palve võlgnevus kustuda (olin sel ajal sügava puudega invaliid), kahjuks ühtegi minu palvet ei rahuldatud, selle asemel hoopis arestiti minu pangakonto. 2009. aastal, seoses pensionite väljamaksmise ümberkorraldustega (ainult pangakontole), olin sunnitud võtma laenu (tasun seda oma kasinast pensionist veel tänaseni), et võlgnevus ära maksta ja MTA vabastaks minu konto arestist. Nii see ka juhtus. Tuli veel MTA kiri koju, et võlg on tasutud ja konto aresti alt vabastatud. Šokk tabas taas 2010. aasta detsembris, kui avastasin, et MTA on taas arestinud minu konto. Päringule vastati, et tegemist olla intressivõlaga. Esitati ka mingi väga segane tabel, millest mina ei saa midagi aru. Ei vastatud ka küsimusele, millest tekkis uus intressivõlg, kui kaks aastat tagasi maksin ära kogu määratud summa nulli, mis sisaldas nii põhivõla, kui ka intressi. Kuna MTA ei anna mingeid seletusi (tugevama õigusega), kas võin apelleerides Võlakaitseseadusele, paluda MTA kustutada võlgnevus seoses aegumisega (võlg tekkis 1999.aastal)?

Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee

Tere,

maksunõuete ja maksuvõlgade aegumist reguleerib Maksukorralduse seadus. Paragrahv 132 sätestab maksusumma sundtäitmise aegumistähtajaks 7 aastat. Samas on ka kirjas, millistel juhtudel aegumine katkeb. Aegumise puhul tuleb alati täpselt jälgida, millal oli kohustuse täitmise tähtpäev.
Ilma tõendavat materjali nägemata on raske öelda, kas intressinõue on aegunud või mitte. Soovitan Teil pöörduda võlanõustaja vastuvõtule, et asja täpsemalt selgitada.

Parimate soovidega,
Kaidi Silver-Schöbe