Õigus
Küsimus: Kui teele on märgitud eraldi "BUS" rida ja see on vaba, kas bussid võivad liigelda ka tavaridadel autode vahel?24.01.2013
Kas ühistransport on kohustatud liiklema "BUS" tähistusega ühistranspordireal? Või võivad bussid, trollid, taksod liigelda ka tavaridadel autode vahel, kuigi teele märgitud eraldi "BUS" rida on vaba?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Mitmeks aastaks ette peab tegema vanemate lapsega suhtlemise graafiku?23.01.2013
Tere
Minu kooselu lapse isaga lõppes, kui poiss oli alles 1-aastane. Kahe aasta jooksul ei huvitunud isa oma pojast. Elatise asjus läksin kohtusse ja kohtutäituri juurde. Kohtudes juhuslikult mõned korrad tänaval või kaupluses, nõudis ta last enda juurde koju. Koju, kuskohast ta meid sõna otseses mõttes välja viskas ning kus elab ka nüüd tema uus kolmas naine. Ma ei lubanud väikest poega sinna, pakkusin välja, et kohtute esialgu, kas meie uues kodus või siis õues mänguväljakul jne. Ta ei olnud nõus minema mitte mingisugusele kompromissile. Nii asi jäigi.
Nüüd aga, eelmise 2012. a. sügisel tegi ta äkki avalduse kohtusse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Nõuab võrdseid õiguseid ja kohustusi.
Küsimused:
Mitmeks aastaks ette peab tegema suhtlemisgraafiku? Kas on olemas selle kohta kuskil kindel seadus? Lastekaitsest öeldi, et kuni kooliminemiseni ehk siis antud juhul 4-ks aastaks. See on minu arust absurd. Kas võib teha graafiku näiteks maksimum aastaks ja siis edasi vaadata-muuta?
Lugupidamisega
Minu kooselu lapse isaga lõppes, kui poiss oli alles 1-aastane. Kahe aasta jooksul ei huvitunud isa oma pojast. Elatise asjus läksin kohtusse ja kohtutäituri juurde. Kohtudes juhuslikult mõned korrad tänaval või kaupluses, nõudis ta last enda juurde koju. Koju, kuskohast ta meid sõna otseses mõttes välja viskas ning kus elab ka nüüd tema uus kolmas naine. Ma ei lubanud väikest poega sinna, pakkusin välja, et kohtute esialgu, kas meie uues kodus või siis õues mänguväljakul jne. Ta ei olnud nõus minema mitte mingisugusele kompromissile. Nii asi jäigi.
Nüüd aga, eelmise 2012. a. sügisel tegi ta äkki avalduse kohtusse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Nõuab võrdseid õiguseid ja kohustusi.
Küsimused:
Mitmeks aastaks ette peab tegema suhtlemisgraafiku? Kas on olemas selle kohta kuskil kindel seadus? Lastekaitsest öeldi, et kuni kooliminemiseni ehk siis antud juhul 4-ks aastaks. See on minu arust absurd. Kas võib teha graafiku näiteks maksimum aastaks ja siis edasi vaadata-muuta?
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Mingit konkreetset seadust ei ole, mis ütleks, kui pikaks ajaks (ja nt millise kohtumise sagedusega) suhtlemiskorra määrama peaks. Kohtumenetluses (ja muidugi ka kohtuväliselt) võivad pooled välja pakkuda enda hinnangul parima võimaliku suhtlemiskorra, mingeid konkreetseid piiranguid ei ole.
Täiesti põhjendatud on määrata suhtlemiskord teatud tähtajaga, mille saabudes lepitakse kokku uus suhtlemiskord. Eriti põhjendatud on see olukorras, mil laps on väga väike ja vajab suure tõenäosusega rohkem ema hoolt (nt laps on alles rinnaga toidetav). Samuti on selge, et kooliskäival lapsel peaks olema üks kindel kodu, kuid lasteaialaps võib põhimõtteliselt olla ka vahelduva elukohaga, veetes mõlema vanema juures võrdse osa ajast. Ja ka olukorras, mil laps ja vanem ei ole pikema perioodi jooksul suhelnud, tuleks alguses ilmselt teha nö tutvumise periood, mil kohtumised on lühema kestusega ja seejärel hakata korraldama pikema kestusega kohtumisi (sh ööseks jäämisega).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas mõista kohtuotsuse sõnastust, kas isa peab maksma elatist uue miinimumpalga järgi?23.01.2013
Tere!
2009. aastal käsisime kohtus ja määrati elatisraha 2175 kr, nüüd siis 139 eurot. Kuna miinimumpalk tõusis, siis peaks olema miinimum elatisraha 160 eurot. Küsimus siis selline, kui mu kohtuotsusel on kirjas selline lause - 2175 krooni kuus alates 12. maist 2009 a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool vabariigi valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast. Kas see tähendab, et ta peaks ise olema nõus maksma 160 eurot kuna miinimum palk tõusis või pean pöörduma kohtusse? Last vaatamas käib ta kord aastas kui lapsel sünnipäev ja siis kui tuleb, alati arvestab maha sõidu raha elatisrahast. Muud midagi ta osta ei taha lapsele. Kuna kõik asjad on nii kallid, kas ma saaksin nõuda nt 200 eurot elatisraha? Käin küll ise tööl miinimumpalga eest, maksan korteri, kooli asjad, lapse kindlustuse jne. Tema aga saadab elatist nii kuidas jumal juhatab. Kas saaksin kindla kuupäeva ka paika panna elatisele?
ette tänades
2009. aastal käsisime kohtus ja määrati elatisraha 2175 kr, nüüd siis 139 eurot. Kuna miinimumpalk tõusis, siis peaks olema miinimum elatisraha 160 eurot. Küsimus siis selline, kui mu kohtuotsusel on kirjas selline lause - 2175 krooni kuus alates 12. maist 2009 a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool vabariigi valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast. Kas see tähendab, et ta peaks ise olema nõus maksma 160 eurot kuna miinimum palk tõusis või pean pöörduma kohtusse? Last vaatamas käib ta kord aastas kui lapsel sünnipäev ja siis kui tuleb, alati arvestab maha sõidu raha elatisrahast. Muud midagi ta osta ei taha lapsele. Kuna kõik asjad on nii kallid, kas ma saaksin nõuda nt 200 eurot elatisraha? Käin küll ise tööl miinimumpalga eest, maksan korteri, kooli asjad, lapse kindlustuse jne. Tema aga saadab elatist nii kuidas jumal juhatab. Kas saaksin kindla kuupäeva ka paika panna elatisele?
ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtuotsuse sõnastus on selline, nagu kirjutasite, on Teil tõepoolest õigus nõuda elatist vastavalt kehtivale alampalgale, milline on hetkel 320 eurot. Kui kohtuotsuses oleks märgitud vaid konkreetne summa, näiteks kohtuotsuse tegemise hetkel kehtinud miinimum (139 eurot), tuleks elatise suurendamiseks kehtiva miinimumini (160 eurot) tõepoolest uuesti kohtusse pöörduda. Kui lapse isa keeldub maksma elatist seadusega sätestatud miinimumsummas, on Teil õigus elatise kättesaamiseks pöörduda kohtutäituri poole.
Kui lapse ülalpidamiseks tehtavad kulutused on aja jooksul suurenenud, on Teil õigus kohtult taotleda elatise suurendamist (eeldusel, et lapse isaga kohtuväliselt kokkuleppele saada ei õnnestu). Elatise suurendamine 200-le eurole eeldab, et lapse igakuised kulutused kuus on 400 eurot – seda peaksite suutma ka kohtus tõendada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas õppepuhkuse alla lähevad ka nädalavahetuse päevad?23.01.2013
Kas õppepuhkuse arvestamisel lähevad tasustatud 20 päeva alla ka nädalavahetuse päevad, et näiteks kui võtta õppepuhkust järjest 7 päeva esmaspäevast pühapäevani, siis kas õppepuhkust arvestatakse 7 või 5 päeva?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Õppepuhkust saab võtta vastavalt kooli poolt väljastatud teatisele, mis kajastab õppetöö tegelikku aega. Töötaja esitab selle tööandjale ning kirjutab aegsasti avalduse õppepuhkuse kasutamiseks ning tööandja maksab keskmist töötasu vastavalt teatise sisule ning seaduses lubatud piiridele.
Kui töötaja ei soovi kasutada kõiki õppepuhkuse päevi, siis tööandja maksab ainult nende eest, mis on avalduses märgitud. Teatise ja avalduses märgitud kuupäevade ajavahemik peab kattuma.
Kokkuvõtteks: kui õppetöö toimub ka laupäeval ja pühapäeval, kuid tööpäevad on E-R, siis ei pea mõistlikuks neid päevi õppepuhkusena kasutada.
Edukaid õpinguid soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas digiallkirjastatud avaldusega saab abielu lahutada nii, et ei pea perekonnaseisuametisse kohale tulema?23.01.2013
Tere. Kas nii on võimalik, et esitada abielu lahutamise avaldus minu ja abikaasa poolt digiallkirjastatuna perekonnaseisuametisse? Kas nii saab lahutada kui ise ei saa kohale tulla?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abielu lahutamise avaldust ei ole võimalik esitada digiallkirjastatult – reeglina esitavad abikaasad perekonnaseisuasutuses isiklikult ühise kirjaliku avalduse abielu lahutamiseks. Kui abikaasa ei saa mõjuval põhjusel ühise avalduse esitamiseks perekonnaseisuasutusse ilmuda, võib ta erandkorras esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse.
Samuti tuleb abielu lahutamiseks ette võtta teistkordne käik perekonnaseisuametisse – peale avalduse esitamist lahutab perekonnaseisuametnik abielu 1 kuni 3 kuu möödumisel ja seda mõlema abikaasa kohalolekul. Erandina on võimalik abielu lahutada vaid ühe abikaasa kohalolekul, kui teisel abikaasal on mõjuv põhjus, miks ta ei saa perekonnaseisuasutusse ilmuda ja ta esitab notariaalselt tõestatud või konsulaarametniku tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.
Kuna notariaalselt tõestatud dokumentide saamiseks tuleb ette võtta käik notari juurde ja maksta tuleb ka notaritasu, on ilmselt mõistlikum isiklikult perekonnaseisuasutusse kohale minna.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis ajast on seaduse järgi maakleritasu maksmise kohustus üürileandjal?23.01.2013
Hiljuti ringles meedias jutt, et alates novembrist 2012 muutub võlaõigusseaduses mingi säte, mille kohaselt nüüdsest peavad hakkama korterit üürile andvad inimesed ise tasuma maakleritasu, kuna nemad reaalselt kasutavad maakleriteenust. Ometigi kui praegu üüriturul ringi vaadata, on absoluutselt kõigis üürikuulutustes tingimus, et maakleritasu tuleb kanda üürilevõtjal. Kas selline muudatus jõustub lähiajal või oli tegu ainult valeinfoga? Või on üürileandjad lihtsalt oskuslikult sellest kohustusest kõrvale hiilinud?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Kuulutustes, kus soovitakse korterit välja üürida, seatakse tavaliselt üürilepingu üheks tingimuseks, et üürnik peab lisaks tagatisrahale ka maakleritasu hüvitama. See on üürileandja poolne tingimus, et ta üldse nõustuks üürlepingut sõlmima. Formaaljuriidiliselt on asi nii, et üürnik maksab üürileandjale lepingu sõlmimisel summa, mis vastab maakleritasu suurusele (lisaks teistele kokkulepitud summadele) ja siis üürileandja maksab selle maaklerile. See, kuidas raha liigub (kas otse üürnikult maaklerile või läbi üürileandja), ei oma tähtsust.
Küsimus: Kas on võimalik piirata maksehäiretega lähedase inimese õigust võtta kiirlaene?23.01.2013
Mu pereliige on jõudnud ummikseisu, kus ta võtab järjest kiirlaene oma teiste laenude tagasimakseteks. Tema nimi figureerib järjepidevalt maksehäirete registris, kuid kiirlaenu firmad annavad siiski jätkuvalt uusi rahasüste.
Kas on võimalik kuidagi piirata maksehäiretega inimese õigusi sõlmida laenulepinguid firmadega või astuda alternatiivseid võimalusi takistamaks firmasid talle laenu andmast?
Kas on võimalik kuidagi piirata maksehäiretega inimese õigusi sõlmida laenulepinguid firmadega või astuda alternatiivseid võimalusi takistamaks firmasid talle laenu andmast?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kui tööandja maksis koolituse kinni, kas siis võib minu nimel väljastatud tõendi mulle andmata jätta?23.01.2013
Tere
Läbisin pooleteist aastat tagasi tööanda poolt finantseeritud tõstukijuhi koolituse. Sellega kaasnes pooleaastane lepingulisa, et kui peaksin töölt lahkuma, siis tasun ka koolituskulud tööandjale.
Koolituse läbimisel väljastati minu nimeline ja pildiga kaart/tõend (tõstukijuhi luba), mis on tööandja käes. Nüüd, kui küsin seda tõendit enda kätte, väideti tööanda poolt, et tema ei pea seda kaarti mulle andma, võib koopia teha, kuna koolitus on ju makstud tööandja poolt. Kas tegelikult ei peaks olema vastupidi? Koolitusest on omajagu aega ka möödas ja olen selle ka tööandajale juba ka nö "tagasi teeninud".
Läbisin pooleteist aastat tagasi tööanda poolt finantseeritud tõstukijuhi koolituse. Sellega kaasnes pooleaastane lepingulisa, et kui peaksin töölt lahkuma, siis tasun ka koolituskulud tööandjale.
Koolituse läbimisel väljastati minu nimeline ja pildiga kaart/tõend (tõstukijuhi luba), mis on tööandja käes. Nüüd, kui küsin seda tõendit enda kätte, väideti tööanda poolt, et tema ei pea seda kaarti mulle andma, võib koopia teha, kuna koolitus on ju makstud tööandja poolt. Kas tegelikult ei peaks olema vastupidi? Koolitusest on omajagu aega ka möödas ja olen selle ka tööandajale juba ka nö "tagasi teeninud".
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Dokument on ju välja antud Teie nimele. Kuidas saab tööandja seda omastada? Minu hinnangul on siin tegemist hoopis politsei sekkumist nõudva probleemiga.
Eraldi teemaks võib olla tööandja poolt dokumendi saamiseks tehtud kulutuste hüvitamine. Nagu aru saan, siis on nimetatud kulutuste hüvitamine reguleeritud koolituslepinguga, mille kohaselt pidite pool aastat tööandja juures töötama. Sellegi kohustuse olete täitnud.
Teil on täielik õigus nõuda tööandja käest Teile kuuluvat dokumenti.
Feodaalse ühiskonnakorra ajal võis üks inimene kuuluda teisele koos kõige oma varaga, aga see ühiskonna kord leidis oma lõpu juba mõned sajandid tagasi.
Soovides Teie tööandjale jõudmist 21. sajandisse:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kuidas määratleda, kas lahus elav vanem osaleb lapse kasvatamises või mitte, kust läheb see piir?22.01.2013
Olen siin portaalis juhuslikult, aga teemad on huvitavad :) Teemasid lugedes on tekkinud mõningad küsimused, mis mulle rahu ei anna.
Esiteks:
Räägitakse elatise suurusest 145 € kuus ja et lapsevanemal on võrdsed õigused ja kohustused oma laste ees. Tekib küsimus, et kui lahus elav lapsevanem maksab elatisena 145€ ja teine lapsevanem, kes selle elatise enda kontole saab ja on töötu ja ei oma peale lasteraha mingisugust sissetulekut, siis kuidas ta täidab enda rahalist kohustust laste ees? Või siin kohal ongi see, et lapse tegid, ole mees ja "sponsoreeri" ka naist?
Teiseks: Kuidas kohtupraktikas on sellist asja arutatud, kus laps elab näiteks 2 nädalat isa juures ja 2 nädalat ema juures, siis jääks ju igasugune elatise mure, või on pigem jälle nii, et ema EGO ei luba seda, et minu laps (olgugi, et on ühine ja hooldusõiguski mõlemal vanema) elab issi juures :)
Kolmandaks: "Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises" Kus see kasvatamises osalemise piir läheb tänapäeval? Ehk kui ma ei ela näiteks lapsega koos, siis ma ka ei kasvata, või kui ma ei ela lapsega koos aga suhtleme tihedalt ja laps ööbib ka minu juures ja ikka ütlen et Jukuga ei mängi kuna Juku on paha poiss ja või käin lastevanemate koosolekul või küsin lasteaia juhatajalt arengukava jne ehk nagu ju ikka kasvataksin seljuhul, vähemalt oma arust :)
Kui neile küsimustele oskaksite anda vastused kui asjaga kokku puutuv inimene, siis oleks kindlasti paljudel uni rahulikum :)
Esiteks:
Räägitakse elatise suurusest 145 € kuus ja et lapsevanemal on võrdsed õigused ja kohustused oma laste ees. Tekib küsimus, et kui lahus elav lapsevanem maksab elatisena 145€ ja teine lapsevanem, kes selle elatise enda kontole saab ja on töötu ja ei oma peale lasteraha mingisugust sissetulekut, siis kuidas ta täidab enda rahalist kohustust laste ees? Või siin kohal ongi see, et lapse tegid, ole mees ja "sponsoreeri" ka naist?
Teiseks: Kuidas kohtupraktikas on sellist asja arutatud, kus laps elab näiteks 2 nädalat isa juures ja 2 nädalat ema juures, siis jääks ju igasugune elatise mure, või on pigem jälle nii, et ema EGO ei luba seda, et minu laps (olgugi, et on ühine ja hooldusõiguski mõlemal vanema) elab issi juures :)
Kolmandaks: "Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises" Kus see kasvatamises osalemise piir läheb tänapäeval? Ehk kui ma ei ela näiteks lapsega koos, siis ma ka ei kasvata, või kui ma ei ela lapsega koos aga suhtleme tihedalt ja laps ööbib ka minu juures ja ikka ütlen et Jukuga ei mängi kuna Juku on paha poiss ja või käin lastevanemate koosolekul või küsin lasteaia juhatajalt arengukava jne ehk nagu ju ikka kasvataksin seljuhul, vähemalt oma arust :)
Kui neile küsimustele oskaksite anda vastused kui asjaga kokku puutuv inimene, siis oleks kindlasti paljudel uni rahulikum :)
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
1) Vastuseks Teie esimesele küsimusele, pean märkima, et üldjoontes vastutavad vanemad oma lapse ülalpidamise eest võrdselt. Nimetatu tähendab seda, et kui lahus elav vanem maksab last kasvatavale vanemale lapse ülalpidamiseks elatist nt 160 eurot kuus (mis on hetkel kehtiv elatise miinimum), paneb last alaliselt kasvatav vanem sama suure osa lapse ülalpidamiseks juurde. Ilmselgelt oleks nimetatu ideaalne olukord, mil saaksime tõepoolest rääkida vanemate ülalpidamiskohustuse võrdsusest, kuid paraku tegelikkus nii roosiline ei ole. Pigem taandub minu hinnangul kõik sellele, et lapse ülalpidamiseks kasutatakse ainult teise vanema poolt makstavat elatist ja nö enda osa juurde ei panda.
Samas on Riigikohus viimasel ajal väljendanud seisukohta, et lapsel on õigus vanemalt elatist nõuda vaid selles osas, milles vanem vastutab. Vanema vastutus sõltub omakorda sellest, milline on vanema sissetulek ja varaline seisund ning seda võrreldes teise vanema sissetuleku ja varalise seisundiga – kokkuvõtlikult peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist ning vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetuleku ja varalise seisundi proportsioonile. Tegemist on iseenesest õige seisukohaga, sest näiteks olukorras, mil last kasvatav vanem on ajutiselt töötu, on põhjendatud panna elatist maksvale vanemale võrreldes töötu vanemaga suurem ülalpidamiskohustus lapse ees. Loogiliselt peaks sama põhimõtet järgima ka olukorras, mil elatist maksva isiku varanduslik olukord on võrreldes last kasvatava vanema varandusliku olukorraga märkimisväärselt halvem, kuid paraku praktikas see väga sage ei ole.
2) Kui lapsel on vahelduv elukoht, st ta veedab mõlema vanemaga võrdse osa ajast ja vanemad täidavad oma ülalpidamiskohustust lapse eest vahetult, et tohiks sisuliselt kummalgi vanemal elatise maksmise kohustust tekkida. See on minu arvamus ja samasisulist seisukohta on väljendanud ka Riigikohus, kuid praktikas olen kahjuks kokku puutunud ka teistsuguste kohtulahenditega.
3) Ilmselgelt on lapse kasvatamise sellist ulatust, mis välistab lahus elava vanema elatise maksmise kohustuse, väga keeruline konkreetselt määratleda. Ühest küljest oleks olukord minu hinnangul selline siis, kui vanemad kasvatavad last täpselt võrdses ulatuses ja teevad seeläbi mõlemad vahetult ja võrdselt kulutusi lapse ülalpidamiseks, kuid nagu ennist märkisin, et ette tulnud ka olukordi, mil kohus mõistab elatise välja vanemalt, kelle juures veedab laps täpselt sama suure osa asjast, kui teise vanema juures. Seega on keeruline, kui mitte võimatu, anda sellele küsimusele väga konkreetset vastust, sest kõik oleneb ikkagi täpsematest asjaoludest.
Loodan, et minu vastused andsid Teile kerge ülevaate ülalpidamiskohustuse käsitlemisest kui sellisest ja pakkusid võib-olla ka veidi mõtteainet.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus lõpetada tööleping koheselt, kuna tööandja ei suuda tagada mulle ohutust tagavaid töövahendeid?22.01.2013
Tervist.
Töötan turvafima patrullis. Ülemus ei ole suutnud/viitsinud mulle juba umbes kuu aja jooksul tuua normaalse suurusega kuulivesti. Olen talle seda korduvalt meelde tuletanud. Küsimus siis selline, et kas mul on õigus lõpetada ära tööleping koheselt, kuna tööandja ei suuda tagada minu ohutust?
Töötan turvafima patrullis. Ülemus ei ole suutnud/viitsinud mulle juba umbes kuu aja jooksul tuua normaalse suurusega kuulivesti. Olen talle seda korduvalt meelde tuletanud. Küsimus siis selline, et kas mul on õigus lõpetada ära tööleping koheselt, kuna tööandja ei suuda tagada minu ohutust?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepinguseaduse § 91 lõige 2 punkt 3 lubab töötajal töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu: kui töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele...
Samas tuleb erakorralist ülesütlemis kindlasti põhjendada. Kui olete tööandjale meeldetuletusi teinud vaid suuliselt, on seda teha keeruline (kui siis ainult tunnistajate kinnitusel).
Seetõttu soovitan esitada tööandjale kirjalik nõue tööohutuse tagamiseks vajaliku varustuse väljastamiseks. Loodetavasti annab asjade ametlik käik ka rohkem tulemusi.
Töötervishoiu ja –ohutuse tagamist soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu