Õigus
Küsimus: Kas olen kohustatud teisel töökohal tagasi maksma vahesumma, kuna tulumaksuvaba miinimumi arvestati mõlemal töökohal?22.01.2013
Tere,
Töötan kahes ettevõttes ning mõlemas poole kohaga. Ühes üle aasta ning teises 8 kuud. Esimeses ettevõttes arvestatakse mul juba palga arvestamisel maksuvaba tulu ning nüüd selgus, et teises töökohas ka. Kuna mina, kui tavatöötaja ei teadnud seda, et ainult ühes kohas saab rakendada maksuvaba tulu arvestamist, siis nüüd on tekkinud olukord, kus tööandaja nõuab, et ma tagastaksin 8 kuu eest võlgneva raha. Nüüd siis olen teinud ka avalduse, et teises töökohas maksuvaba tulu ei arvestata, kusjuures raamatupidaja avastas, et ükski töötaja pole seda avaldust teinud. Siit ka minu küsimus, kas ma pean tõesti tasuma tagasiulatuvalt (8 kuud) tasumata maksud või see aeg on lühem, kus tööandja saab nõuda seda raha?
Töötan kahes ettevõttes ning mõlemas poole kohaga. Ühes üle aasta ning teises 8 kuud. Esimeses ettevõttes arvestatakse mul juba palga arvestamisel maksuvaba tulu ning nüüd selgus, et teises töökohas ka. Kuna mina, kui tavatöötaja ei teadnud seda, et ainult ühes kohas saab rakendada maksuvaba tulu arvestamist, siis nüüd on tekkinud olukord, kus tööandaja nõuab, et ma tagastaksin 8 kuu eest võlgneva raha. Nüüd siis olen teinud ka avalduse, et teises töökohas maksuvaba tulu ei arvestata, kusjuures raamatupidaja avastas, et ükski töötaja pole seda avaldust teinud. Siit ka minu küsimus, kas ma pean tõesti tasuma tagasiulatuvalt (8 kuud) tasumata maksud või see aeg on lühem, kus tööandja saab nõuda seda raha?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Avaldus esitatakse tööandjale selleks, et anda talle alus maksuvaba tulu maha arvamiseks, mitte selleks, et tööandja jätaks mahaarvamise tegemata. See tähendab, et avaldusega määrab töötaja kindlaks selle tööandja, kes peab/tohib maksuvaba tulu enne tulumaksu kinnipidamist maha arvama. Kui väljamakse tegijal mahaarvamisavaldust pole, ei saa ta maksuvaba tulu maha arvata.
Küsimus: Kas teoreetiliselt on parkimiskontrolöril õigus auto numbrimärgilt eemaldada selle jäädvustamist takistav lumi ja jää?22.01.2013
Tere,
Püstitan hüpoteetilise küsimuse. Kui parkida nt EuroPargi või CityPargi kohale ning numbrimärgid on mustad või kaetud lumega nii et number ei ole näha, siis kas juriidiliselt on kontrolöril õigus autot puhastada või eemaldada numbrimärgilt selle jäädvustamist takistav element?
Tänud
Püstitan hüpoteetilise küsimuse. Kui parkida nt EuroPargi või CityPargi kohale ning numbrimärgid on mustad või kaetud lumega nii et number ei ole näha, siis kas juriidiliselt on kontrolöril õigus autot puhastada või eemaldada numbrimärgilt selle jäädvustamist takistav element?
Tänud
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas tasub pöörduda töökaitseinspektsiooni ja millised võivad olla tagajärjed?22.01.2013
Tere!
Töötan täiskohaga turvaettevõttes turvatöötajana. Kui töökohas on alljärgnevad probleemid, kas tasub pöörduda töökaitseinspektsiooni?
Probleemid järgmised:
Töötunnid on 4 töötatud kuu jooksul laotud üksteise otsa - mitu korda on juhtunud, et pean olema 24h vahetuse, siis lähen koju vaid 12 tunniks ning siis uuesti 12 tunnine vahetus, seega puhkeaeg on minimaalne. Samuti on möödunud detsembris graafikus üks 27 tunnine vahetus ja üks 36 tunnine vahetus - käib üle jõu! Täpselt samuti on ka juhtunud, et graafikus 7 päeva jooksul on kõik puhkepäevad eraldi - minu teada peab võimaldama 7 päeva jooksul 2 järjestikust puhkepäeva.
Veel lisaks töötasu koha pealt - töölepingus on kirjas, et mulle makstakse öise ja päevase tunnitasude keskmist, seega öötunde eraldi ei tasustata. Kas siis on võimalik nii, et mul on kogu töötatud aja vältel 80% kõikidest vahetustest öised vahetused? On ka juhtunud nii, et terve 1 kuu periood oli öised vahetused, mitte ainsatki päevast vahetust.
Teiseks - ülemus ja kaastöötajad avaldasid survet ja käisid peale, et tuleksin alkoholijoobes tööle oma vabast päevast, kuna töötajaid lihtsalt polnud. Tööle jõudes oli alkoholijoove 1,41 promilli.
Kolmandaks ja ehk kõige tähtsamaks - minu kaastöötaja tungis mulle vahetust üle andes kallale. Juhtunu jäi ka valvekaamerale. Otseseid kehavigastusi ei põhjustatud, küll aga näiteks valu. (Tegemist oli väga agressiivse tõukamisega). Sündmusele eelnevalt ja järgnevalt sain ka ähvardusi, üks neist on ka tekstisõnumi kujul alles. Ülemus sellest suurt numbrit teinud ei ole ja kui küsin, et kas asja uuritakse või sellega tegeletakse, siis lihtsalt vastukaja ei tule.
Tööandja on kõigi nende probleemidega kursis ja olen üritanud mitmeid kordi asju selgeks rääkida, kuid tulutult. Kas mul on õigust või mõtet pöörduda töökaitseinspektsiooni? Kui jah, siis kas oskate öelda, mis sellele järgneb, millised võivad olla nendepoolsed võimalikud lahendused. Samuti sooviks teada, millised võivad olla töökaitsesse pöördumise tagajärjed mulle kui töötajale? Kas neil on õigus mind vallandada?
Tuli pikk ja keerukas tekst, kuid loodan, et leiate aega ja tahtmist veidi nõu jagada.
Häid uudiseid ootama jäädes
Töötan täiskohaga turvaettevõttes turvatöötajana. Kui töökohas on alljärgnevad probleemid, kas tasub pöörduda töökaitseinspektsiooni?
Probleemid järgmised:
Töötunnid on 4 töötatud kuu jooksul laotud üksteise otsa - mitu korda on juhtunud, et pean olema 24h vahetuse, siis lähen koju vaid 12 tunniks ning siis uuesti 12 tunnine vahetus, seega puhkeaeg on minimaalne. Samuti on möödunud detsembris graafikus üks 27 tunnine vahetus ja üks 36 tunnine vahetus - käib üle jõu! Täpselt samuti on ka juhtunud, et graafikus 7 päeva jooksul on kõik puhkepäevad eraldi - minu teada peab võimaldama 7 päeva jooksul 2 järjestikust puhkepäeva.
Veel lisaks töötasu koha pealt - töölepingus on kirjas, et mulle makstakse öise ja päevase tunnitasude keskmist, seega öötunde eraldi ei tasustata. Kas siis on võimalik nii, et mul on kogu töötatud aja vältel 80% kõikidest vahetustest öised vahetused? On ka juhtunud nii, et terve 1 kuu periood oli öised vahetused, mitte ainsatki päevast vahetust.
Teiseks - ülemus ja kaastöötajad avaldasid survet ja käisid peale, et tuleksin alkoholijoobes tööle oma vabast päevast, kuna töötajaid lihtsalt polnud. Tööle jõudes oli alkoholijoove 1,41 promilli.
Kolmandaks ja ehk kõige tähtsamaks - minu kaastöötaja tungis mulle vahetust üle andes kallale. Juhtunu jäi ka valvekaamerale. Otseseid kehavigastusi ei põhjustatud, küll aga näiteks valu. (Tegemist oli väga agressiivse tõukamisega). Sündmusele eelnevalt ja järgnevalt sain ka ähvardusi, üks neist on ka tekstisõnumi kujul alles. Ülemus sellest suurt numbrit teinud ei ole ja kui küsin, et kas asja uuritakse või sellega tegeletakse, siis lihtsalt vastukaja ei tule.
Tööandja on kõigi nende probleemidega kursis ja olen üritanud mitmeid kordi asju selgeks rääkida, kuid tulutult. Kas mul on õigust või mõtet pöörduda töökaitseinspektsiooni? Kui jah, siis kas oskate öelda, mis sellele järgneb, millised võivad olla nendepoolsed võimalikud lahendused. Samuti sooviks teada, millised võivad olla töökaitsesse pöördumise tagajärjed mulle kui töötajale? Kas neil on õigus mind vallandada?
Tuli pikk ja keerukas tekst, kuid loodan, et leiate aega ja tahtmist veidi nõu jagada.
Häid uudiseid ootama jäädes
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Teie poolt kirjeldatud olukorras näen tööandjapoolseid rikkumisi, näiteks töö- ja puhkeaja korra järgimata jätmist. Seetõttu oleks tööinspektori poole pöördumine põhjendatud, kes võib alustada tööandja tegevuse suhtes järelvalvet ning teha ettekirjutusi.
Tööandja käitumise prognoosimine peale Teie pöördumist tööinspektori poole, ei ole nõuandja võimuses. See sõltub paljuski konkreetse isiku isikuomadustest, Teie poolt esitatud tõenditest ja sellest, mis tõendeid tööandjal Teie vastu on. Olete maininud alkoholijoobes tööle ilmumist - kindlasti sõltub palju ka sellest, kuidas see sündmus tööandjal fikseeritud on.
Oma piirkondliku tööinspektsiooni kontaktid leiate siit:
http://www.ti.ee/index.php?page=120&
Rahumeelseid, aga kõiki osapooli rahuldavaid lahendusi soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas mul on õigust tööandjalt küsida isikliku sõiduautoga tööle/koju sõitmise kulude hüvitamist?22.01.2013
Kas mul on õigust tööandjalt küsida isikliku sõiduautoga tööle/koju sõitmise kulude hüvitamist, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga (ühistransport puudub)?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Õigus Teil küsida on, aga kas tööandjal sellest ka kohustus tekib, on kahtlane. Kui Teie töölepingus puudub kokkulepe isikliku auto kasutamise kompenseerimise kohta, siis reeglina toimub töötaja tööle ja töölt koju jõudmine töötaja isiklikul vastutusel.
Erandid võivad vastavalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele tulla kaalumisele siis, kui tööle saamise tingimused on tööandja enda tegevuse tõttu oluliselt muutunud peale töölepingu sõlmimist, näiteks on ajutiselt muutunud töö tegemise asukoht. Alalise töökoha asukoha muudatuse korral tuleks aga pigem kaaluda töösuhte lõpetamise aluseid, kui tööle jõudmine hakkab töötajalt nõudma ebaproportsionaalseid pingutusi.
Mõistlikke kompromisse soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas kinkelepingust saab taganeda, kui üks kinkijatest on surnud?22.01.2013
Abikaasad kinkisid oma lapsele korteri. Kinkelepingus on ka lause, et mõlemad on kinkijad. 4 aasta pärast suri üks abikaasadest ära. Nüüd siis elus olev abikaasa tahab kinkelepingust taganeda, motiveerides seda jämeda tänamatusega tema vastu. Kas kinkelepingust saab taganeda, kui üks kinkijatest on surnud?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kui palju on õigus saada lisapuhkepäevi puudega lapse vanemal?21.01.2013
Kasvatan puudega last, kes saab märtsikuus 18. Mitu päeva tasulist lapsepuhkust on mul õigus saada aastal 2013? Kas need päevad võib liita põhipuhkusele?
§ 63. Lapsepuhkus
(1) Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel:
1) kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last;
2) kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.01.2013]
(2) Puudega lapse emal või isal on lisaks lõikes 1 sätestatud lapsepuhkusele õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel.
(3) Lapse kolmeaastaseks, 14-aastaseks ja 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust.
§ 63. Lapsepuhkus
(1) Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel:
1) kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last;
2) kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.01.2013]
(2) Puudega lapse emal või isal on lisaks lõikes 1 sätestatud lapsepuhkusele õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel.
(3) Lapse kolmeaastaseks, 14-aastaseks ja 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Keskmise töötasu alusel on aastal 2013 tasustatud lapsepuhkust Teil võimalik kasutada 12 kalendripäeva ulatuses (iga kuu eest üks tööpäev). Lapsepuhkust saab kasutada ühe kalendriaasta jooksul.
Puhkuse kasutamine või selle liitmine põhipuhkusele, tuleb tööandjaga kokku leppida, kas puhkuse ajakavas või kirjaliku avaldusega, teatades sellest 14 kalendripäeva ette.
Positiivseid kokkuleppeid soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas üürileping kehtib, kui vaidluse käigus ilmnes, et üürileandja ei olegi korteri omanik?21.01.2013
Tere,
sõlmisin üürilepingu (üürileping koostatud maakleri poolt ja tema juuresoleku). Kuu aja pärast tuli kommunaalarve kus oli üleval ka varasem võlg. Muidugi ma polnud nõus maksma. Siis hakkas üürileandja ähvardama, et kui ei maksa, siis ta vahetab korteris lukud, hiljem sain kiri, kus ta tahab lepingu lõpetada. Andsin kohe avalduse üürikomisjoonile. Aga nüüd avastasin (tahtsin end registreerida üürikorterisse), et üürileandja polegi korteri omanik! Kas sellisel juhul leping on kehtiv või ei?
sõlmisin üürilepingu (üürileping koostatud maakleri poolt ja tema juuresoleku). Kuu aja pärast tuli kommunaalarve kus oli üleval ka varasem võlg. Muidugi ma polnud nõus maksma. Siis hakkas üürileandja ähvardama, et kui ei maksa, siis ta vahetab korteris lukud, hiljem sain kiri, kus ta tahab lepingu lõpetada. Andsin kohe avalduse üürikomisjoonile. Aga nüüd avastasin (tahtsin end registreerida üürikorterisse), et üürileandja polegi korteri omanik! Kas sellisel juhul leping on kehtiv või ei?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas katuse vahetamiseks, katuseakende ja vintskappide ehitamiseks on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek? 21.01.2013
Tere,
meie majal on 10 korterit. Mina olen ühe korteri omanik ning ühistu juhatuse liige. Ühistu üldkoosolekul võtsime vastu otsuse hakata astuma vajalikke samme katuse renoveerimiseks. Hetkel on majal vana eterniitkatus ning see sajab mõnest kohast läbi. Kuna tegemist on majaga Tallinna miljööväärtuslikul alal, siis taotlesime linnavalitsusest ka projekteerimistingimused. Plaanime katuse vahetada valtspleki vastu. Kuna vahetamisele läheb katusekatte materjal, siis on vajalik ka ehitusprojekt. Lisaks soovivad II korruse korterid, mille juurde kuuluvad notariaalse kasutuskorra alusel nende kohal olevad pööninguosad, katuseaknaid. Sisehoovi poole jääva kahe korteri kohale lubati projekteerimistingimustes ka vintskapid ehitada.
Minu küsimus on järgmine - kas selleks, et vahetada katusekatte materjal, paigaldada katuseaknad ja vintskapid, on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek? Kas piisab enamus korteriomanike nõusolekust? Kas korteriomanike nõusolekut on vaja allkirjade näol katuse ehitusprojektile ja/või ka muudele dokumentidele? Nimelt nõustuvat üks I korruse korteriomanik ehitusprojektiga vaid siis, kui I korruse korteritele antakse kõik keldriboksid. Samas on kogu pööningu- ja keldriosa notariaalse kasutuskorra alusel ära jagatud juba 2011 aastal. Selle kasutuskorra kokkuleppe järgi kuulub igale korterile üks keldriboks ning iga II korruse korterile kuulub selle korteri kohale jääv pööninguosa.
Tänan vastuse eest,
ühistu juhatuse liige
meie majal on 10 korterit. Mina olen ühe korteri omanik ning ühistu juhatuse liige. Ühistu üldkoosolekul võtsime vastu otsuse hakata astuma vajalikke samme katuse renoveerimiseks. Hetkel on majal vana eterniitkatus ning see sajab mõnest kohast läbi. Kuna tegemist on majaga Tallinna miljööväärtuslikul alal, siis taotlesime linnavalitsusest ka projekteerimistingimused. Plaanime katuse vahetada valtspleki vastu. Kuna vahetamisele läheb katusekatte materjal, siis on vajalik ka ehitusprojekt. Lisaks soovivad II korruse korterid, mille juurde kuuluvad notariaalse kasutuskorra alusel nende kohal olevad pööninguosad, katuseaknaid. Sisehoovi poole jääva kahe korteri kohale lubati projekteerimistingimustes ka vintskapid ehitada.
Minu küsimus on järgmine - kas selleks, et vahetada katusekatte materjal, paigaldada katuseaknad ja vintskapid, on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek? Kas piisab enamus korteriomanike nõusolekust? Kas korteriomanike nõusolekut on vaja allkirjade näol katuse ehitusprojektile ja/või ka muudele dokumentidele? Nimelt nõustuvat üks I korruse korteriomanik ehitusprojektiga vaid siis, kui I korruse korteritele antakse kõik keldriboksid. Samas on kogu pööningu- ja keldriosa notariaalse kasutuskorra alusel ära jagatud juba 2011 aastal. Selle kasutuskorra kokkuleppe järgi kuulub igale korterile üks keldriboks ning iga II korruse korterile kuulub selle korteri kohale jääv pööninguosa.
Tänan vastuse eest,
ühistu juhatuse liige
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui korteriomanikud arutavad projektijärgse korterelamu osa korrashoiuga seotud küsimust, siis piisab otsusest, ning juhul, kui korteriomanikud kavandavad töid, millega kaasneb olemasoleva projekti muudatus, siis on selleks vajalik korteriomanike kokkulepe. Erandina lubavad korteriomandiseaduse § 15 lõige 6 punkt 6 ja korteriühistuseaduse §15¹ lõige 2 projekti muudatusega seotud küsimusi otsustukorras lahendada siis, kui tegu on nn. mõistlike tavakommunikatsioonide rajamisega või parandatakse selle läbi korterelamu heakorra taset.
Konkreetselt Teie näite puhul olen seisukohal, et katusekatte vahetuseks piisab korteriomanike otsusest ning katuseakende rajamiseks ja vintskappide rajamiseks on vajalik sõlmida kokkulepe.
Tervitades,
Andry Krass
Õigusteaduse magister
Küsimus: Kuidas tagada ravikindlustus, kui olude sunnil pean võtma aastase palgata puhkuse?21.01.2013
Tere! Minu lapsehoolduspuhkus saab läbi 23.02. Kuna laps ei saanud lasteaiakohta ja pereliikmel oli uue aasta alguses infarkt ning vajab 24 tundi hoolt, soovisin võtta palgata puhkust 1a, et elu ümber korraldada. Tööandja oli sellega nõus, suulise lubadusega tagada minu töökoht aasta pärast. Aga mis saab minu haigekassast? Vaevalt, et tööandja soovib minu pealt sotsmaksu maksta. Kas oleks mõeldav töölepingut mitte lõpetada, vaid maksta tööandjale oma taskust sotsmaks tagasi, et haigekassa ikkagi säiliks?
Soovitusi? Nõuandeid? Lisan veel et tegu on 0,5 koormuse ja miinimumpalgaga.
Tervitades ja tänades.
Soovitusi? Nõuandeid? Lisan veel et tegu on 0,5 koormuse ja miinimumpalgaga.
Tervitades ja tänades.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas osanik saab müüa oma osa osaühingule kui konkreetset ostjat ei ole ja ka teised osanikud ei soovi osta?21.01.2013
Tere!
Üldjuhul pole vist võimalik firmal oma osasid osanikelt tagasi osta. Aga kui osanik soovib majanduslikel põhjustel ise oma osad tagasi müüa, siis peaks see vist lubatud olema. Konkreetset ostjat osanikul pole ja tundub, et ka teised osanikud ei soovi tema osalust välja osta.
Kuidas sellisel juhul osade tagasiost toimub? Kas osanik peaks juhatusele vabas vormis avalduse tegema, et soovib oma osad tagasi müüa? Kuna ostjaks pole ei kolmas isik ega ka teised osanikud, kas siis tehing peab ikkagi olema notariaalselt kinnitatud või piisab osanike otsusest ja muudatusest äriregistris?
Üldjuhul pole vist võimalik firmal oma osasid osanikelt tagasi osta. Aga kui osanik soovib majanduslikel põhjustel ise oma osad tagasi müüa, siis peaks see vist lubatud olema. Konkreetset ostjat osanikul pole ja tundub, et ka teised osanikud ei soovi tema osalust välja osta.
Kuidas sellisel juhul osade tagasiost toimub? Kas osanik peaks juhatusele vabas vormis avalduse tegema, et soovib oma osad tagasi müüa? Kuna ostjaks pole ei kolmas isik ega ka teised osanikud, kas siis tehing peab ikkagi olema notariaalselt kinnitatud või piisab osanike otsusest ja muudatusest äriregistris?
Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/
