Õigus
Küsimus: Kuidas saab isa taotleda lapse ainuhooldusõigust, kui ema ei ole võimalik üles leida?20.01.2013
Laps on 4,8 aastane, sellest 3,5 aastat on kasvanud isa juures. Ema ei ole siiani tema vastu huvi tundnud. Isa andis taotluse ainuhooldusõiguse saamiseks sisse septembris 2012, siiani ei ole asi kuhugi liikunud, kuna advokaat väidab, et ei tea kus ema on. Kui ema ei leita, kas isal ei olegi siis võimalik oma eluga edasi minna. Isa tahab lapsega Soome elama minna ja selleks on vajalik ema nõusolek. Emaga ei ole võimalik kokku leppida (ilma kohtuta). Kuidas käituda antud olukorras?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks jääb Teie kirjeldusest arusaamatuks, kas menetlusdokumendid (Teie poolt esitatud avaldus) on lapse emale üleüldse kätte toimetatud. Kui isikule ei õnnestu tavapärasel viisil (posti teel või elektrooniliselt) menetlusdokumente kätte toimetada, võib taotleda kohtult menetlusdokumendi avalikku kättetoimetamist – siis avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ja see loetakse kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel alates ilmumise päevast.
Kui menetlusdokumendid on kätte toimetatud, on iseenesest kohtul võimalik ka lahend teha, olenemata asjaolust, et lapse ema igakülgselt käimasolevat kohtumenetlust ignoreerib. TsMS § 477 lõige 3 sätestab, et hagita asjas ei takista kohtuistungile kutsutud isikute puudumine asja läbivaatamist ja lahendamist, kui kohus ei määra teisiti. Teie jaoks tähendab eelpool nimetatu seda, et kui lapse ema kohtuistungile ei ilmu, võib kohus asja sellegipoolest kohtumäärusega lahendada. Kas asi lahendatakse Teie kasuks, oleneb juba konkreetsetest asjaoludest ja sellest, kas kohus peab põhjendatuks anda lapse hooldusõigus täielikult Teile üle (iseenesest on võimalik taotleda ka otsustusõiguse üleandmist lapse elukoha määramise osas, mille rahuldamine annaks Teile nö ema nõusoleku lapsega välisriiki elama asumiseks).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas korteriomanik peab oma korterisse lubama korteriühistu esindaja?20.01.2013
Tere,
Korteriühistu võttis vastu otsuse, et hakkavad pistelist kontrolli tegema ühes korteris, et kontrollida toasooja temperatuuri. Kontrolli on määratud teostama juhatuse esinaise poolt määratud isik.
Kas selleks on korteriühistul õigus? Ilma omaniku nõusolekuta siseneda tema korterisse?
Üldkoosolek võttis vastu otsuse: "Korter .., peab tagama kütteperioodil igapäevase toatemperatuuri +18 kraadi ja lubama pistelist kontrolli korteriühistu esinaise poolt määratud isikul."
Korteriühistu võttis vastu otsuse, et hakkavad pistelist kontrolli tegema ühes korteris, et kontrollida toasooja temperatuuri. Kontrolli on määratud teostama juhatuse esinaise poolt määratud isik.
Kas selleks on korteriühistul õigus? Ilma omaniku nõusolekuta siseneda tema korterisse?
Üldkoosolek võttis vastu otsuse: "Korter .., peab tagama kütteperioodil igapäevase toatemperatuuri +18 kraadi ja lubama pistelist kontrolli korteriühistu esinaise poolt määratud isikul."
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
kuna korteri nõuetekohasest madalam temperatuur kujutab ohtu kaasomandi eseme säilimisele ning suurendab teiste korteriomanike kulutusi, siis olen seisukohal, et korteriühistu toatemperatuuri kontrollimise õigus tuleneb korteriomandiseaduse paragrahv 21 lõige 1 punktist 2. Korteriomaniku talumiskohustus omakorda tuleneb sama seaduse paragrahv 11 lõige 1 punktist 2.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas kvartaalse tööajaarvestuse korral võivad hoolduslehel olemise tõttu ühes kuus tekkida alatunnid?19.01.2013
Tere. Olen tööl 0,5 koormusega. Jaanuaris olin hoolduslehel 6 päeva (N,R,L,P,E ja T), nendest tööpäevad oleks olnud R, E ja T. Tööpäevad 8 tundi. Graafikus mul märgitud kokku tunde 108, mis on minu arusaamist mööda rohkem kui peaks olema. Ja nüüd veebruari graafikut tehes väidab juhataja mulle, et mul tulevad alatunnid jaanuarist, seoses sellega, et olin hoolduslehel. Kas on see nii? Töötan sellises kohas, kus tööaja arvestus käib kvartali kaupa.
Tänan.
Tänan.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Jaanuari tööaja norm: 176/0,5=88 tundi.
0,5 koormuse korral vähenes hoolduslehel oleku ajal tööaja norm 4 tööpäeva x 4 tund= 16 tundi. Seega koos hoolduslehega on jaanuari tööajanorm 88-16=72 tundi. See kehtib ainult jaanuari kohta, kuid kvartaalse tööaja arvestuse korral tuleb arvestada täiendavate asjaoludega.
Eeldades, et tööandjal oli graafik normtundide ulatuses kogu kvartali peale ette ära tehtud, võiski graafiku järgi jaanuaris olla 108 tundi. Seda juhul, kui arvestusperioodi järgmistel kuudel oleksite pidanud kokku töötama allesjäänud kuude normtundide summast 108-88=20 tundi vähem.
Summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb arvestada asjaoluga, et hoolduslehel oleku ajal oleksite pidanud graafiku järgi tööl olema 3x8=24 tundi. Hoolduslehe tõttu vähenes Teie tööaja norm 16 tunni võrra ja üles jäi 24-16=8 tundi, mille olete nüüd tööandjale "võlgu". Selle peaksite enne arvestusperioodi lõppu ära tegema.
Juhul, kui tööandja väidab midagi muud, ei saa ma seda kinnitada ega ümber lükata enne, kui tean täiendavaid asjaolusid.
Õiget tööaja arvestust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui saan poole aasta töötamise järel oma esimese 2-nädalase puhkuse, palju mul siis veel puhkepäevi järel on?19.01.2013
Tere
Asusin uude kohta tööle 1.juuli 2012, nüüdseks olen olnud siis üle poole aasta tööl ja saan oma esimesed 2 nädalat puhkust kohe. Palju mul nüüd puhkuse päevi järele jäänud on?
Asusin uude kohta tööle 1.juuli 2012, nüüdseks olen olnud siis üle poole aasta tööl ja saan oma esimesed 2 nädalat puhkust kohe. Palju mul nüüd puhkuse päevi järele jäänud on?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Eeldusel, et Teie põhipuhkuse pikkuseks on 28 kalendripäeva, siis 2012.a. eest on Teil välja teenitud õigus 14-päevasele puhkusele. 2013.a. eest on Teil õigus saada 28 päeva puhkust, kuid silmas tuleb pidada asjaolu, et juhul, kui puhkus antakse aasta keskel, n.ö. ette, siis töölepingu lõpetamise korral peab tööandja ettepuhatud puhkusetasu Teie lõpparvest kinni.
Head puhkusenautimist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas korteriühistul on õigus plommida korteris asuvat veemõõtjat?18.01.2013
Kas korteriühistu omab õigust korteriomaniku poolt paigaldatud korterisisest veemõõtjat plommida?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas enda eest seista kui ühistu soovib hakata kulusid arvestama korteripõhiselt mitte ruutmeetrite järgi?18.01.2013
Elan kenas renoveeritud 16 korteriga majas, kuhu ostsin korteri möödunud suvel. Olin siiani täiesti rahul majahalduri ja KÜ tegevusega. Eelmise aasta teises pooles toimus KÜ juhatuses väike muudatus, misjärel detsembris saadeti kõigile elanikele meilitsi küsitlus, mis puudutas kaasomandi kulutuste ümberjagamisi ja mõningate teenuseosutajate vahetumist.
Kokkuvõte küsitlusest esitati alles nüüd, millega sama-aegselt saadeti korteriomanikele ka juhatuse otsus. Otsustati kokku kutsuda üldkoosolek ja viia sisse muudatused põhikirjas (mis tulenesid küsitluse vastustest) - valdav enamus halduskulusid meie majas kuuluksid edaspidi korteripõhiselt maksustamisele (ja mitte m2-põhisele)!
Et olen siinkohal ühe väikseima korteri omanik (taolisi on vaid 2), soovin sellised muudatused ära hoida ning KÜ juhatuse tegevusele vastu astuda. Siin on üldjuhul ligi poole kuni kaks korda suuremad korterid, ja loogiline arvestus näitab, et nemad taolise otsuse tõttu ei kannata.
Ootan Teie asjatundlikke nõuandeid ja tänan ette!
Kokkuvõte küsitlusest esitati alles nüüd, millega sama-aegselt saadeti korteriomanikele ka juhatuse otsus. Otsustati kokku kutsuda üldkoosolek ja viia sisse muudatused põhikirjas (mis tulenesid küsitluse vastustest) - valdav enamus halduskulusid meie majas kuuluksid edaspidi korteripõhiselt maksustamisele (ja mitte m2-põhisele)!
Et olen siinkohal ühe väikseima korteri omanik (taolisi on vaid 2), soovin sellised muudatused ära hoida ning KÜ juhatuse tegevusele vastu astuda. Siin on üldjuhul ligi poole kuni kaks korda suuremad korterid, ja loogiline arvestus näitab, et nemad taolise otsuse tõttu ei kannata.
Ootan Teie asjatundlikke nõuandeid ja tänan ette!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kõige efektiivsem viis kirjeldatud olukorras oma õiguseid kaitsta on oma mittenõustumisest korteriühistu juhtkonnale teada anda, viidates sealjuures korteriomandiseaduse paragrahvile 13. Võimaliku korteriühistu juhtkonna vastuväite, et korteriomandiseadus korteriühistu puhul ei kehti, võite rahulikult tähelepanuta jätta, kui ebapädeva.
Samuti saate tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahvile 32, mille kohaselt peavad juriidilise isiku liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Enamuse poolt vähemuselt nende omandi proportsionaalse suurusega võrreldes suurema haldustasu nõudmine läheb eelnimetatud hea usu põhimõttega vastuollu ning selline otsus ei kuulu täitmisele.
Tervitades,
Andry Krass
Õigusteaduse magister
Küsimus: Kui rentnik on kaotanud rendilepingu, kas selle koopiat on õigust nõuda teiselt lepingupoolelt?18.01.2013
Juhatuse ainuliige (minu eelnev ülemus) sõlmis väidetava RENDILEPINGU teise ettevõttega, milles ta on samuti ainuliige. (Seega nn. leping iseendaga). See toimis justkui korrektselt ja tema kontrolli all.
Olles nüüd 2 kuud tagasi lahkunud esimesest ettevõttest ja kaotanud RENDILEPINGU esimese firma poolse eksemplari, saatis ta rendiarve ca 25% suuremale summale. Mina, kui tegevjuht vaidlustasin selle arve ja palusin saata RENDILEPINGU koopia.
Kuu aja jooksul on ta keeldunud RENDILEPINGU koopiat saatmast ning hoopiski süüdistab mind pahatahtlikkuses ja mittetähtajalises maksmises, mille peale saatis veel viivisarved ja leppetrahvi arve, kus on viited väidetavatelele RENDILEPINGU punktidele. RENDILEPINGUT ta aga ei saada ja intrigeerib meilide teel olukorda!
Kas see oletatav RENDILEPING omab juriidilist kaalu ja kas tal on kohustus saata RENDILEPINGU koopia, mis on konflikti põhjustanud arve nn. aluseks?
Olles nüüd 2 kuud tagasi lahkunud esimesest ettevõttest ja kaotanud RENDILEPINGU esimese firma poolse eksemplari, saatis ta rendiarve ca 25% suuremale summale. Mina, kui tegevjuht vaidlustasin selle arve ja palusin saata RENDILEPINGU koopia.
Kuu aja jooksul on ta keeldunud RENDILEPINGU koopiat saatmast ning hoopiski süüdistab mind pahatahtlikkuses ja mittetähtajalises maksmises, mille peale saatis veel viivisarved ja leppetrahvi arve, kus on viited väidetavatelele RENDILEPINGU punktidele. RENDILEPINGUT ta aga ei saada ja intrigeerib meilide teel olukorda!
Kas see oletatav RENDILEPING omab juriidilist kaalu ja kas tal on kohustus saata RENDILEPINGU koopia, mis on konflikti põhjustanud arve nn. aluseks?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kui majas ei ole korteriühistut, kellelt võib haldusfirma pärast korteri müümist võlga nõuda, kas vanalt või uuelt omanikult?18.01.2013
Tere
Korter soetatakse enampakkumisega (kohtutäitur müüb, täitemenetlus). Korteril on kommunaalvõlg (eelmise omaniku poolt tekitatud). Kohtutäituri sõnul enampakkumisel saadavast rahast ei kaeta seda kommunaalvõlga. Samuti ei kavatse eelmine omanik seda tasuda. Majal ei ole loodud KÜ-d, kuid kommunaali arveid koostab ettevõte, mis pakub teenust (küte, vesi jm).
Kelle maksta jääb korteri kommunaalvõlg, kui omanik on vahetunud?
Kas teenust osutav ettevõte saab esitada nõude uuele omanikule või peab ta võla sisse nõudma siiski endiselt omanikult?
Korter soetatakse enampakkumisega (kohtutäitur müüb, täitemenetlus). Korteril on kommunaalvõlg (eelmise omaniku poolt tekitatud). Kohtutäituri sõnul enampakkumisel saadavast rahast ei kaeta seda kommunaalvõlga. Samuti ei kavatse eelmine omanik seda tasuda. Majal ei ole loodud KÜ-d, kuid kommunaali arveid koostab ettevõte, mis pakub teenust (küte, vesi jm).
Kelle maksta jääb korteri kommunaalvõlg, kui omanik on vahetunud?
Kas teenust osutav ettevõte saab esitada nõude uuele omanikule või peab ta võla sisse nõudma siiski endiselt omanikult?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kui ma abiellun, siis kuidas käib lapse perekonnanime muutmine pärast seda?18.01.2013
Lapse sündides panime ema(minu) perekonnanime, polnud mehega abielus. Nüüd, kui me abielluda soovime ja ma mehe nime võtan, siis kuidas käib lapsele mehe perekonnanime saamine?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Nimeseaduse § 171 lõike 1 punkti 8 kohaselt antakse uus perekonnanimi muuhulgas juhul, kui isik soovib oma alaealisele lapsele anda perekonnanime, mille sai pärast abiellumist lapse teise vanemaga pärast lapse sünni registreerimist ja mis on vanemate ühine perekonnanimi.
Nimetatud paragrahvi alusel on Teil võimalik taotleda lapse perekonnanime muutmist, esitades perekonnaseisuasutusele vormikohase avalduse. Taotluse vormi saate täitmiseks sellest perekonnaseisuasutusest, kuhu otsustate lapse perekonnanime muutmiseks pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lahutada abielu, kui mõlemad soovime lahutust, aga mehel (austraallane) pole võimalik Eestisse sõita?18.01.2013
Tere!
Abiellusin Eestis austraallasega. Elasime mõnda aega Inglismaal ja meil tekkisid tülid. Lõpuks lendas ta tagasi Austraaliasse, mina jäin Inglimaale elama. Me mõlemad soovime lahutust, aga tal ei ole rahaliselt võimalik Eestisse lennata (lugesin, et mõlemad peavad perekonnaseisuametisse tulema). Juba päris mitu aastat on mööda läinud. Mida teha?
Tänud!
Abiellusin Eestis austraallasega. Elasime mõnda aega Inglismaal ja meil tekkisid tülid. Lõpuks lendas ta tagasi Austraaliasse, mina jäin Inglimaale elama. Me mõlemad soovime lahutust, aga tal ei ole rahaliselt võimalik Eestisse lennata (lugesin, et mõlemad peavad perekonnaseisuametisse tulema). Juba päris mitu aastat on mööda läinud. Mida teha?
Tänud!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eestis perekonnaseisuametis on võimalik abielu lahutada vaid siis, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Mõistan, et Teie elate Eestis ja abikaasa elab Austraalias.
Seega tuleb Teil abielu lahutamiseks pöörduda kohtu poole, kuid üldreeglina on vajalik mõlema poole kohalolek kohtuistungil. Olukorras, mil abikaasa kohtuistungile ei tule, ei või kohus teha tagaseljaotsust, kuid võib asja lahendada sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand