Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas pean loovutama aegunud load ja auto vana numbrimärgi autoregistrikeskusele?20.12.2012

Kuna ARK töötajad ei ole kliendisõbralikkusest kuulnudki ja ei tunne ennast kohustatud olema küsimustele vastama, siis küsin siit. Mis õigusega võtab ARK ära vanad juhiload ja auto reg numbrid? Mõlemate eest olen ma ju päris suure summa maksnud, eriti veel välismaa auto reg number.
Mulle lihtsalt väideti, et need tuleb ära anda ja ei ole mingit võimalust neid omale mälestuseks jätta, põhjendama teenindaja ei nõustunud.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sõiduki omandaja ei omanda koos sõidukiga selle registreerimismärki. Raha, mille isik riigile tasub, on riigilõiv registreerimismärgi väljastamise eest. Märk, kui selline, jääb märgi välja andnud riigi omandisse. Seega ei saa märgi kasutaja märki jätta endale.
 

Küsimus: Kui juhtimisõigus on ära võetud, kas siis pean ise load kuhugi ära viima selleks ajaks?20.12.2012

Kohtusse sai esitatud politsei otsusele kaebus ja kohus karistust natuke leevendas, peatas juhtimisõiguse 3 kuuks. Arusaamatu on, et mis hetkest on peatatud mu juhtimisõigus, kas otsuse jõustumisest või juhilubade loovutamisest maanteeametile?
Otsuses pole märgitud, et pean juhiloa mnt-le loovutama, kuid olen sellest nõudest kuulnud. Kas pean ise minema registribüroosse ja andma juhiloa ära, vaatamata sellele, et ühtegi sellesisulist korraldust mulle antud pole või peab sellesisulise korralduse mulle tegema maanteeamet? Siin probleem jälle selles, et ei ela rahvastikuregistrisse kantud aadressil, kohtul samas on tegelik elukoha aadress olemas.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kohtuotsust tuleb täitma asuda e. järgida juhtimise keeldu alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhiloa loovutamine on nn haldustoiming, mis kaasneb juhtimisõiguse äravõtmist puudutava karistusotsuse jõustumisega. Sellekohast infot karistusotsusesse põhimõtteliselt sisse kirjutama ei pea, kuivõrd tegemist on seadusest tuleneva kohustusega (LS § 127). Kui isik ei loovuta juhiluba seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, toimib Maanteeamet LS §s 128 kirjeldatud viisil e. saadab esmalt meeldetuletuse koos sunniraha rakendamise hoiatusega. Kui isik juhiloa tagastamise kohustust jätkuvalt ei täida, võidakse isikule panna täiendavalt sunniraha tasumise kohustus.
 

Küsimus: Mida teha kui korrusmaja üks elanik laseb hommikul oma autol pool tundi käia nii, et terve ilm on seda vingu täis?20.12.2012

LS § 13. Keskkonnakaitsenõuded
(5) Õuealal ja lähemal kui kümme meetrit elamust ei tohi peatatud või pargitud sõidukil mootor töötada kauem kui kaks minutit.

Kahe 8-krt korrusmaja vahelisel üsna pisikesel õuealal laseb ühes neist majadest elav vallavanem talvisel ajal igapäevaselt (kuna ta kasutab autot ka eraviisiliste asjade ajamiseks, siis ka nädalavahetustel) oma ametiauto mootoril töötada umbes pool tundi järjest, reeglina hommikul 7.30-8.00. Samal ajavahemikul lähevad lapsed kooli ja täiskasvanud tööle, kogu õu on vingu täis ning seda peab kannatama igapäevaselt. Kas teised majaelanikud peaksid vallavanema tahet, istuda mõnusalt sooja autosse, aktsepteerima ning vaikides edasi kannatama või saab ka teda (vallavanem ise väidab, et tema peale võib ju kaevata, aga temale ei tehtavat midagi) kuidagi seadusi täitma panna? Kuna antud tegevus on seadusega reguleeritud, peaks järjepideva rikkumise korral ju järgnema ka karistus või olen ma millestki valesti aru saanud?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Saate õigesti aru. Selleks aga, et konkreetses kohas keegi järelevalvet tegema tuleks, on vaja järelevalve teostajat (politseid) õiguserikkumise toimepanemisest informeerida. Kardan, et politsei oma rutiinsel patrullmarsruudil ei pruugi õiguserikkumise toimepanemise ajaks sellele väikesele õuealale sattuda. Selleks, et järelevalve teostaja tähelepanu pidevale õiguserikkumisele suunata, on võimalik neid sellisest õiguserikkumisest ja selle asjaoludest teavitada ja paluda sekkumist.
 

Küsimus: Kuidas mõista seadust, kas parktulede panemine suunatuledesse on õiguspärane?20.12.2012

Tervist!

Paigaldasin oma autole parktuled suunatuledesse ja seal põlevad nad oranži (merevaigukollase) valgusega. Sealjuures algsest kohast eemaldasin nad. Uurisin ka juba varasemalt seadust ja ääretulede kohta on kirjas:
"Erandina võib eesmise ääretule tekitatud valgusvihu värvus olla merevaigukollane sõidukil:
a) ...
...
f) mis on esmaregistreeritud enne 1. oktoobrit 1994.a;"
(Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele" kood 211)

Minu auto kvalifitseerub viimase punkti alla, sest esmaregistreerimine on 93 aastal. Samas muidugi on sealt järgmine punkt selline:
"4) kui enne 1. jaanuari 1996. a esmaregistreeritud L kategooria sõidukile on eesmine ääretulelatern paigaldatud, siis peab see vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema paigaldatud valmistaja poolt ettenähtud kohale."

Otseselt minu autole ei ole seda küll tehasest pandud, aga on variante sellest autost, millel on tuled sellise lahendusega tehasest.
Muidugi aga peavad olema tuledel ka veel vastavad tähised. Teiste tulede all on ka kirjas tähised, aga ääretulede all seda ei ole. Võibolla ma lihtsalt ei leia, aga hetkel jääb mulje, nagu eesmistel ääretuledel, ehk siis gabariidituledel ehk parktuledel, ei olegi tähis nõutud.

Ma saan aru, et kõik politseinikud ei tea kõiki seadusi peast, sest üks politseinik ütles, et kuna mul on enne 1994 registreeritud auto, siis kõik korras ja head teed, aga teine jälle raiub, et on keelatud, aga päris täpselt ei oska öelda ka, et miks, kui ainult tähise puudumine. Ühesõnaga kellel on õigus?

Aitäh

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Saan küsimusest aru, et jutt käib autost. Kood 211 punkt 4 räägib L-kategooria sõidukist e. 2- või kolmerattalisest sõidukist või erinõuetele vastavast 4-rattalisest sõidukist (nn ATV-d). Seega p 4 ei kehti autode kohta.
 

Küsimus: Kas isa saab kohtu kaudu määrata hooldusõigust kindlate päevade suhtes?19.12.2012

Kui isal on soov minna kohtusse ja nõuda näiteks, et laps oleks 3 nädalavahetust kuus isaga, ülejäänud aja elab ema juures? Kui tõenäoline see oleks?

Kohtuväliselt tõenäoliselt kokkuleppele ei jõuta. Ema rikub kokkulepitud reegleid.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Esiteks märgin, et hooldusõiguse kuuluvus ja suhtlemiskord on kaks üksteisest eraldiseisvat asja.

On raske öelda, kas kohus rahuldaks isa nõude, kui isa taotleb suhtlemiskorra kindlaksmääramist selliselt, et veedab lapsega kolm nädalavahetust kuus. Üldiselt on nö levinud, et lapsest lahus elav vanem veedab lapsega kaks nädalavahetust kuus (ja võibolla mõned päevad nädalasiseselt).

Samas mängib väga palju rolli, milline on eelnevalt olnud lapse ja lahus elava vanema suhtlus – kui tegemist on üksteisest võõrdunud lapse ja vanemaga, ei saa määrata samasugust suhtlemiskorda, kui olukorras, mil laps ja vanem on peale ema-isa lahkuminekut väga tihedalt suhelnud. Seega oleneb kõik konkreetsetest asjaoludest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas aastaid tagasi isa antud luba lapsega reisimiseks, on aluseks, et võiksin lapsega välismaale elama minna?19.12.2012

Tervist. Lapsega on meil sama perekonnanimi. Lahutasime abikaasaga, kui laps oli aastane, praegu üheksa aastane. Nende aastate jooksul isa ei ole näinud oma last, ei ole helistanud. Ma ei tema temast midagi. Kaks aastat tegelesin sellega, et saada lapsele elatisraha, lapse isa kogu aeg oli sellele vastu ja venis see asi. Praegu maksab, aga lapse elust ei ole huvitatud. 9 aastat tagasi ta kirjutas notari juures mulle loa, et ma saan lapsega välismaal puhkamas käia. Praegu, kui ma soovin välismaale elama minna, kuidas ma saan ilma isata seda teha, kuna temaga ei ole 9 aastat kontakti? Kas selle dokumendi alusel võib ka midagi teha? Tänan.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui isa on nõusoleku andnud lapsega välismaale reisimiseks, ei saa seda siiski käsitleda nõusolekuna välismaale alaliselt elama asumiseks. Seega peaks lapse isa andma uue nõusoleku välismaale elama asumise osas, mis peab samuti olema notariaalses vormis.

Kui lapse isa keeldub vastavat nõusolekut andmast, on Teil õigus pöörduda kohtu poole ja taotleda otsustusõiguse üleandmist lapse elukoha määramise osas.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui pikalt tuleb tööandjale ette teatada tasustatud isapuhkuse väljavõtmisest?19.12.2012

Tere,

Kui pikalt tuleb tööandjale ette teatada tasustatud isapuhkuse väljavõtmisest?
Küsin seepärast, et olen raseda naise tugiisik, soovin sünnituse juures viibida aga väga raske on sündmust päevapealt ette planeerida.

Ette tänades,

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 69 lg 3).
Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi (TLS § 60).

Isapuhkust tasustatakse keskmise töötasu alusel alates 01.01.2013.a.

Toredat uue ilmakodaniku ning pühade ootust!

Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
 

Küsimus: Mis saab siis, kui ma esitan lahkumisavalduse ja ei ilmu enam tööle?19.12.2012

Kui ma töötan klienditeenindajana riidepoes ning mul on soov lahkuda sellelt töökohalt, siis alates lahkumiseavalduse kuupäevast pean edasi töötama veel 14 päeva. Mis juhtub siis, kui ma ei saa need 2 nädalat enam tööl käia ja ma lihtsalt ei ilmu kohale?

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Töötaja võib töölepingu üles öelda mis tahes ajal, teatades tööandjale ette töösuhte lõppemisest 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1). Kui Te tööle ei ilmu, on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda ning nõuda hüvitist ühe kuutasu ulatuses Teie poolt etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest (TLS § 100 lg 5).

Mõistlikke otsuseid soovides:

Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus WC-s käimise aeg töötatud ajast maha arvata?19.12.2012

Meil on liikumist jälgiv kaardisüsteem. Kas tööandjal on õigus WC-s käimise aeg maha arvestada, kui see pole töölepingus välja toodud? WC ja suitsuruum asuvad ühes koridoris. Enamus inimesi meil ei suitseda.
Iga tööruumist lahkumine arvestab minuteid maha.

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Liikumist jälgiv kaardisüsteem paigaldatakse ettevõttes eelkõige andmekaitse ja töötajate turvalisuse tagamise kaalutlustel. Samuti aitab selline süsteem laias laastus pidada ka tööajaarvestust. Töölepinguseaduse § 28 lõige 1 kohustab Tööandjat eelkõige oma kohustusi täitma töötaja suhtes lojaalselt.
Kui minutite maha arvestamine avaldub tööaja pikenemises või töötasu alandamises, on küsimus õigustatud ning sellisel juhul tuleb teemale läheneda hoopis teise nurga alt. Antud informatsioonist ma seda välja ei loe, seega minu soovitus oleks järgida seda, milles olete kokku leppinud töölepingut sõlmides.

Rahumeelset jõuluaega ning õiglast tööajaarvestust!

Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
 

Küsimus: Kuidas arvestatakse 15 tööpäeva tasu kuupalgalisel?19.12.2012

Tere,
Minu tööleping sõlmiti 10.09.2012. Lepingu järgi on töötasu kuupalk 1300 eurot kuus. Septembris töötasin 15 tööpäeva. Selle aja eest arvutati töötasu järgmiselt, kuupalk/kalendripäevadega x 21. Tulemuseks 910 eurot. Kas see arvutus on õige? Arvan, et oleks pidanud arvutama kuupalk/tööpäevad x töötatud päevad.

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee