Õigus
Küsimus: Kas põhimõte, et kõrvalkulud ei tohi ületada põhinõuet, kehtib ka sõlmitud kohtulikule kompromisslepingule?02.01.2013
Ma sõlmisin pangaga kohtuliku kompromissi, kus on m.h ka viivis 25% aastas, ma hakkasin võlgnevust tasuma, kuid siis tuli teine probleem teise pangaga ja ta andis asja täitemenetlusse, seepärast ma ei saa esimese panga kompromissi täita, kuna teise panga täitemenetluse tõttu jääb mulle liiga vähe raha kätte ja ma ei tuleks toime, kui maksaks ka esimese panga kompromisslepingu järgi. Kuid kohtulikus kompromisslepingus oli viivis (25%), mis ikkagi jookseb ja praeguseks on kõrvalkulud kokku ületanud põhivõla.
Küsimus: kas hea tava järgi põhimõte, et kõrvalkulud ei tohi ületada põhinõuet, kehtib ka peale kohtulahendi jõustumist? Kui jah, siis ma saaks ju nõuda kompromissi tühistamist, kuna see on vastuolus heade tavadega ja nõuda viivise alandamist, vastasel korral kerkib kõrvalkulude osa põhinõudega võrreldes mitmekordseks, kui täitemenetlus ükskord esimese pangani jõuab.
Küsimus: kas hea tava järgi põhimõte, et kõrvalkulud ei tohi ületada põhinõuet, kehtib ka peale kohtulahendi jõustumist? Kui jah, siis ma saaks ju nõuda kompromissi tühistamist, kuna see on vastuolus heade tavadega ja nõuda viivise alandamist, vastasel korral kerkib kõrvalkulude osa põhinõudega võrreldes mitmekordseks, kui täitemenetlus ükskord esimese pangani jõuab.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Mida teha, kui seadme ainuke hooldaja ja müüja Eestis ei taha koostööd teha seadme probleemide kiireks lahendamiseks?02.01.2013
Ostsin ettevõttele aasta alguses laaduri (traktor), millel on tekkinud tehnilised probleemid. Olen pöördunud müüja poole kirja teel, küsides lisainformatsiooni ja kirjeldades masinal tekkinud vigu. Kui esialgu oli suhtlemine müüjaga mõistlik, siis peale rahulolematuse väljendamist detailide kiire kulumise osas, müüja firma suhtumine muutus. Ka teisi tehnilisi probleeme kirjeldavaid kirju ei peetud vastamisväärseks. Tsiteerides müügijuhti: "Täname teid kirjade eest. Kahjuks ei ole ettevõttel küll võimalust ja kohustust kõikidele kirjadele vastata, mis aga välja mõelda suudetakse". Samuti viidati selgelt masina operaatori ebapädevusele, jättes andmata küsitud lisainformatsiooni. Remondi ajaks pakuti kuupäeva, mis on peale garantii aja lõppu. Mida teha, kui seadme ainuke hooldaja ja müüja Eestis ei taha koostööd teha seadme probleemide kiire lahendamise osas?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Seadus ei näe ette müüjale kohaldatavaid sunnivahendeid ostjaga suhtlemiseks. Kui asja ei ole aga võimalik selle puuduste tõttu kasutada, siis võiksid tulla kõne alla asja müügilepingu mittevastavusele tuginevad muud abinõud, s.h lepingust taganemine. Paraku ei saa ilma asjaoludega täpsemalt tutvumata mingeid konkreetsemaid samme soovitada. Ka asja ostmisest on arvestatav aeg juba möödunud ning muuhulgas viitate ise oma kirjas võimalikule teie enda töötajapoolsele oskamatule asja käsitsemisele.
Küsimus: Kas seadusesäte, et vanem peab maksma igale lapsele elatist pool alampalga määra, on põhiseadusega kooskõlas?31.12.2012
Kas Perekonnaseaduse § 101 lg 1 on kooskõlas Põhiseadusega ja muude seadustega? Asi selles, et antud säte sõltub Ametiühingute ja Vabariigi Valitsuse vahelistest läbirääkimistest ja pole kuidagi seotud tegeliku majandusliku olukorraga. Rohkem oleks sellega seotud näiteks Tallinna korteri ruutmeetri hind. Seega esimene küsimus oleks järgmine, et kas antud säte on Teie nägemuses kooskõlas Põhiseaduse, hea õigusloome tava ja muude juriidiliste põhimõtetega?
Teine küsimus selle sätte ümber oleks järgmine, miks see ei arvesta põhimõtet, et hulgi peaks olema odavam ehk niikuinii paljulapseline elatist maksev vanem reaalselt ei suuda seda täita ja kas sellise ilmselge mittetäidetava sätte olemasolu on ka Põhiseadusega kooskõlas?
Teine küsimus selle sätte ümber oleks järgmine, miks see ei arvesta põhimõtet, et hulgi peaks olema odavam ehk niikuinii paljulapseline elatist maksev vanem reaalselt ei suuda seda täita ja kas sellise ilmselge mittetäidetava sätte olemasolu on ka Põhiseadusega kooskõlas?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ilmselgelt ei ole mul pädevust hinnata Teie poolt väljatoodud sätte põhiseaduspärasust, kuid märgiksin PkS § 101 lg 1 kohta järgmist:
• Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-7-05 asunud seisukohale, et seadusega sätestatud minimaalse elatise ulatus on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega ning see ei ole ülemäära suur.
• Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid.
Eeltoodud seisukohtade alusel (ja koosmõjus) julgeksin anda endapoolse hinnangu, et PkS § 101 lg 1 on põhiseadusega (ja teiste seadustega) kooskõlas. PkS § 101 lõikes 1 sätestatud minimaalse elatise ulatus ei ole nö õhust võetud, vaid vastab ka reaalsele tegelikkusele. Samuti on minu hinnangul ilmne, et vanemal lasub vastutus muretseda nii enda kui oma laste ülalpidamise eest, olenemata asjaolust, mitu last vanemal on.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui lapse ema kirjutab Soome elatislepingule alla, kas siis kõiki võimalikke erimeelsusi lahendatakse Soome seaduste järgi?27.12.2012
Sirvisin kõik Soomega seotud vastusi, ei leidnud vastust oma küsimusele. Olen lapse isa ja asun alaliselt Soomes, laps asub koos emaga Tallinnas. Nimelt valmistasin ette Soomes kehtiva lapse elatisrahalepingu summas 160 eur per kuu, kuna Eesti miinimumpalk on muutunud. Kirjutame sellele ametlikult alla Soome saatkonnas Tallinnas. Kui lapse ema kirjutab Soome elatislepingule alla, kas tähendab see, et kõiki võimalikke erimeelsusi tulevikus lahendatakse hiljem Soome seaduste järgi? Määrad, sissenõudmine, elatisrahalepingu indekseerimine jne.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Minu hinnangul ei tähenda elatise maksmise kokkuleppele välisriigis allakirjutamine seda, et hilisemalt peaks kõik sellesse puutuvad vaidlused lahendama vastava välisriigi seaduste alusel.
Üldiseks põhimõtteks lahendada lapse ülalpidamisega seotud vaidlusküsimusi selle riigi seaduste alusel, kus elab ülalpidamist saama õigustatud laps (lapsele tehtavate kulutuste suurus on ju osaliselt seotud ka sellega, kus laps elab, sest riigiti on elatustase erinev). Samuti tuleb elatishagi esitada lapse elukoha järgi, st olukorras, mil Teie elate Soomes, kuid laps elab emaga Eestis, tuleb hagi elatise väljamõistmiseks või elatise suurendamiseks/vähendamiseks esitada Eesti kohtusse ja selle menetlemine toimub Eesti seaduste alusel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus minna samal päeval kruiisile kui ma saan 18-aastaseks?26.12.2012
Tere.
Kruiisile võib minna alates 18. eluaastast, aga kui ma saan samal päeval 18, siis kas ma tohin minna kruiisile või pean ootama ööpäeva?
Kruiisile võib minna alates 18. eluaastast, aga kui ma saan samal päeval 18, siis kas ma tohin minna kruiisile või pean ootama ööpäeva?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Täisealiseks loetakse Teid juba sünnipäeva kuupäeval, mitte päev peale seda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan ainuhooldusõigust taotleda vallasemana või saan seda teha alles siis, kui lapse isa on sünnitunnistusele kantud?26.12.2012
Minu alla 3-aastase lapse Eesti sünnitunnistusel on ainult ema nimi, kuna lapse bioloogiline isa elab välismaal ja toona veel ei olnud absoluutselt huvitatud lapse olemasolust.
Nüüd avastas lapse bioloogiline isa, et ta tahab lapse elus hakata otsuseid tegema ja teda aeg-ajalt isegi kuskile välismaale sugulaste juurde võtta, hoolimata sellest, kas see mulle meeldiks või ei.
Ning kuna mina olen arvamusel, et lapsel on kõige turvalisem koos minuga ja oma kodumaal, siis ta ähvardab mind kohtu ja kõige muuga, väites sealjuures, et ta võidab endale kõik õigused, mis tahab. Nii lihtsalt see vast ei käi, aga sealt ka minu küsimus - kas ma saan juba vallasemana taotleda lapse ainuhooldusõigust või saab seda teha ainult alles siis, kui lapse isa on kohtu kaudu lasknud oma nime sünnitunnistusele panna?
Ette tänades
Nüüd avastas lapse bioloogiline isa, et ta tahab lapse elus hakata otsuseid tegema ja teda aeg-ajalt isegi kuskile välismaale sugulaste juurde võtta, hoolimata sellest, kas see mulle meeldiks või ei.
Ning kuna mina olen arvamusel, et lapsel on kõige turvalisem koos minuga ja oma kodumaal, siis ta ähvardab mind kohtu ja kõige muuga, väites sealjuures, et ta võidab endale kõik õigused, mis tahab. Nii lihtsalt see vast ei käi, aga sealt ka minu küsimus - kas ma saan juba vallasemana taotleda lapse ainuhooldusõigust või saab seda teha ainult alles siis, kui lapse isa on kohtu kaudu lasknud oma nime sünnitunnistusele panna?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse sünnitunnistusele ei ole isa kohta kannet tehtud, ei ole võimalik taotleda lapse ainuhooldusõigust, sest olete lapse ainukese vanemana niigi ainus hooldusõiguse teostaja (kuni lapse bioloogilist isa lapse sünnitunnistusele kantud ei ole, puuduvad tal lapse suhtes igasugused õigused ja kohustused).
Seega on hooldusõiguse täieliku üleandmise taotlemine võimalik vaid olukorras, mil lapsel on kaks vanemat (st sünnitunnistusele on tehtud kanne nii ema kui ka isa kohta), kes jagavad ühist hooldusõigust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas töötasu kätte saada, kui ettevõttel on kontod arestitud ja vara ei ole?26.12.2012
Tere!
Töötasin mai-juuli ühes firmas, paraku jäi kättesaamata osaliselt töötasu ja puhkuse kompensatsioon. Praeguseks hetkeks olen oma nõuded esitanud töövaidluskomisjoni, kus mõisteti minu nõue õigeks. Olen oma nõude juba esitanud ka kohtutäiturile ja see on hetkel menetluses. Küll aga muudab asja keeruliseks see, et antud firma arved on juba mõned kuud arestitud ja firma omanikuks on saanud uus inimene.
Firmal puudub ka igasugune vara, mida saaks võlgnike võlgade katteks maha müüa.
Küsimus olekski siit järgmine, kas sellises situatsioonis on veel mingisugune võimalus oma kättesaamata töötasu kätte saada?
Töötasin mai-juuli ühes firmas, paraku jäi kättesaamata osaliselt töötasu ja puhkuse kompensatsioon. Praeguseks hetkeks olen oma nõuded esitanud töövaidluskomisjoni, kus mõisteti minu nõue õigeks. Olen oma nõude juba esitanud ka kohtutäiturile ja see on hetkel menetluses. Küll aga muudab asja keeruliseks see, et antud firma arved on juba mõned kuud arestitud ja firma omanikuks on saanud uus inimene.
Firmal puudub ka igasugune vara, mida saaks võlgnike võlgade katteks maha müüa.
Küsimus olekski siit järgmine, kas sellises situatsioonis on veel mingisugune võimalus oma kättesaamata töötasu kätte saada?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kahjuks pean siin tegema viite Eestis kehtivale hambutule seadusandlusele, mis võimaldab vastutustundetutel kelmidel karistamatult tegutseda. Tühja firma omanike isikliku vara või nende poolt teistesse firmadesse kanditud vara vastu nõuete esitamine reaalses elus üldjuhul tulemusi ei anna.
Näiliselt on olemas võimalus tööandja maksejõuetuse korral saada teatud ulatuses hüvitist Töötukassast, aga selleks peab kohus ennem välja kuulutama tööandja pankroti. Kui tööandja aga ise ei täida seadusega ettenähtud kohustust pankrotimenetluse algatamiseks, siis saab seda teha petta saanud, üldjuhul niigi rahatu töötaja, kes peab kandma ka pankrotimenetluse kulud, eelkõige pankrotihalduri tasu. Kogu protsess võtab aega ca pool aastat, enne kui Töötukassa poolt makstav hüvitis peale pankrotimenetlust endise töötaja arvele jõuab.
Enne selle kadalipu läbimist oleks mõistlik välja selgitada võimaliku Töötukassast saadava summa ja pankrotimenetlusega seotud kulutuste suurus, et otsustada asja otstarbekus.
METI personaliabi OÜ on koos oma koostööpartneritega alustanud pankrotimenetlust eesmärgiga saavutada oma klientidele eelpoolnimetatud tööandja maksejõuetuse hüvitise väljamaksmine Töötukassast. Tulemustest anname koheselt teda ka oma Facebook-lehel: http://www.facebook.com/METIabi .
Seniks aga saate tutvuda Töötukassa kodulehel oleva infoga tööandja maksejõuetuse hüvitise kohta: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12645 .
Soovides arukat asjaajamist ja õigluse võitu:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas mul on õigus vaidlustada graafikujärgset tööd 31. detsembril, kui kõigepealt oli teada, et ettevõte on pühade ajal suletud?21.12.2012
Tere. Töötan graafiku alusel poole kohaga ühes klienditeenindusfirmas. Tööandja on mind graafikusse pannud tööle 31.detsembril kell 19.00-00.00 (vahetuse lõppemine südaööl on muidu tavaline). Kas selline "teisest otsast" lühendatud tööpäev on õiguspärane? Kas mul on seda otsust õigus kuidagi vaidlustada, kui kõigepealt oli töötajatele teada antud, et ettevõte on suletud pühade ajal ja vastupidine selgus alles siis, kui graafik välja saadeti?
Kui meil on tavaliselt korraldatud taksoga kojusõit, siis kuidas teada, kui suuresti (ehk kui pika sõiduna) ma seda võimalust tohin ekspluateerida? Töölepingus pole meil iseenesest transpordist midagi kirjas.
Nagu te näete, ma olen noor inimene ja mu senise elu kõige grandioossemad aastavahetuseplaanid on sama grandioosselt ära rikutud! Nii pole ilus käituda oma töötajatega, aga mida seadus ütleb?
Ette tänades,
Kui meil on tavaliselt korraldatud taksoga kojusõit, siis kuidas teada, kui suuresti (ehk kui pika sõiduna) ma seda võimalust tohin ekspluateerida? Töölepingus pole meil iseenesest transpordist midagi kirjas.
Nagu te näete, ma olen noor inimene ja mu senise elu kõige grandioossemad aastavahetuseplaanid on sama grandioosselt ära rikutud! Nii pole ilus käituda oma töötajatega, aga mida seadus ütleb?
Ette tänades,
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Tööandjal on õigus ühepoolselt tööaja korraldust muuta, kui see tuleneb ettevõtte vajadustest ning muudatus on mõlemapoolset huvi arvestades mõistlik (TLS § 47 lg 4). Kui ettevõte peab vajalikuks olla avatud ka kalendriaasta viimasel päeval (31.12), siis on tal selleks õigus. Tegemist on pühale eelneva päevaga, mis ka poole kohaga töötades on kolme tunni võrra lühem (TLS § 53).
Kui tööaega ei lühendata, tuleb seda tõlgendada ületunnitööna.
Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu (TLS § 44 lg 6 ;7).
Transporditeenuse kasutuse ning kulutuste limiidi kohta peaksite siiski nõu küsima oma tööandjalt. Loodan, et jõuate omavahelise kompromissini.
Mõlemaid pooli rahuldavaid kokkuleppeid ning meeleolukaid pühi soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandja saab töölepingus kokkulepitud tunnihinnet vähendada?21.12.2012
Firmas töötavatele inimestele makstakse tunnitasu alusel palka. Sealjuures on tasemed, millel on igale kolmele tasemele kehtestatud töölepinguga tunnihinne. Nüüd on tööandja ähvardanud tasemeid alandada. Kas tööandja saab ka tunnihinnet töötajatel vähendada? Või kehtib töötasu vähendamine proportsionaalselt tööaja vähenemisega?
Tänan
Tänan
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töötasu vähendamine on töölepingus kokkulepitud tingimuste muutmine, mida saab teha üksnes poolte kokkuleppel. Erandina on tööandjal lubatud majanduslikel põhjustel, mida ta ei olnud suuteline ette nägema ega ära hoidma, aasta jooksul töötasu vähendada kuni kolmeks kuuks TLS § 37 ettenähtud korras. Sellisel juhul võib töötaja proportsionaalselt töötasu vähendamisega keelduda töö tegemisest.
Töökoha säilimist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas rasedat saab koondada ettevõtte või äriühingu tegevuse lõppemisel?21.12.2012
Saan aru, et koondada ei saa rasedat väljaarvatud tööandja tegevuse lõppemisel, aga küsimus on selline kui meil on suur ettevõte paljude allüksustega erinevates linnades ja nüüd on kuuldused, et tahetakse meie allüksust kinni panna. Kas siis kehtib ikka samamoodi väide, et rasedat ei saa koondada, kuigi meie üksus pannakse kinni ja rasedana ei oleks mul selles firmas oma linnas enam tööd? Kas nad saavad mind koondada rasedana kuigi firma ise jääb, aga meie linnas kaob allüksus ära?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Seaduse mõte, mida on väljendatud nii TLS eelnõu seletuskirjas kui ka TLS käsiraamatus, on selline, et kui alles ei jää ühtegi töökohta, kus töötaja saaks töötamist jätkata, siis on koondamine õigustatud. Juhul, kui ettevõte lõpetab Teie linnas tegevuse, siis minu hinnangul on Teie koondamine seaduspärane.
Soovides perele tervikuna sissetuleku säilimist ja ilusat lapseooteaega:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu