Pärimisõigus
Küsimus: Kuidas oma tulevikku kindlustada?31.05.2011
Elame vabaabielus. Meil on ostetud maja pangalaenuga. Peale selle on meil koos ostetud palju talutehnikat autod, buss, kaks kaugsõiduautot koos haagistega, kaks kinnistut jne. Elukaaslane on Fie ja seega kõik need varad on ostetud tema nimele. Mina ametlikult ei tööta ja ühiseid lapsi meil ei ole, on minu ja tema lapsed (täiskasvanud). Tahaksin teada, kuidas peaksin enda ja oma laste tulevikku kindlustama või kuhu pöörduma oma murega? Koos oleme elanud juba kümme aastat ja koos rassinud. Kui peaks mehega midagi juhtuma, siis on tema pojad kohe pärijad. Elukaaslase lapsed meie juures ei elanud ja ka praegu abi neist ei ole aga vara peale on kõik maiad. Kuidas käituda?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Ühest vastust esitatud andmete baasil on teile keeruline anda. Küsimusest ei selgu, kas kinnistud on kaasomandis või mitte. Ehk oleks üheks lahenduseks luua ühine äriühing ja vara, mis hetkel FIE nimel, sinna kanda. Teiseks lahenduseks võiks olla testament, millega elukaaslane määrab teid enda pärijaks ja mitte oma lapsi. Või siis määratleb testamendis ära, millise vara pärite peale tema surma teie ja mis osa varast läheb tema lastele.
Küsimus: Kas abikaasa surma korral kuulub maja automaatselt mulle?25.05.2011
Tere
Sooviksin saada teavet, kuidas on seaduse järgi õige toimida. Olen abielus ja meil on 3 täiskasvanud last. Meil on abielu ajal soetatud elamu, mis on registreeritud ja katastrisse kantud minu nimele. Kui abikaasa sureb enne mind, kas ma pean siis algatama pärimise või kuulub elamu automaatselt minule? Milline osa elamust kuulub mulle pärimise korral?
Sooviksin saada teavet, kuidas on seaduse järgi õige toimida. Olen abielus ja meil on 3 täiskasvanud last. Meil on abielu ajal soetatud elamu, mis on registreeritud ja katastrisse kantud minu nimele. Kui abikaasa sureb enne mind, kas ma pean siis algatama pärimise või kuulub elamu automaatselt minule? Milline osa elamust kuulub mulle pärimise korral?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Reeglina on abielu kestel soetatud vara ühisvara. Ainuüksi asjaolu, et Teie olete registrisse omanikuna sisse kantud ei tähenda, et Teie olete kinnistu ainuomanik. Teie abikaasa surma korral ei muutu kinnistu automaatselt teile kuuluvaks. Kui Te ei ole abielu kestel ühisvara jaganud ja kinnistu on Teie ühisvara, siis peale abikaasa surma ei ole enam võimalik ühisvara jagada ja kohaldatakse pärimisõigust reguleerivaid norme. Päritavaks varaks sellisel juhul oleks Teie abikaasale kuulunud osa kinnistust. Seadusjärgse pärijana pärib pärandaja üleelanud abikaasa esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem, kui ühe neljandiku pärandist.
Küsimus: Vanaema tahab pärandada oma vara alaealisele lapselapsele?23.05.2011
Tere, palun abi!
Lapse vanaema otsustas oma olemas oleva varanduse pärandada lapselapsele, kes on 13 aastane. Kuidas sellised asjad vormistatakse ja mis kohustused on minu lapsel?
Kuidas seda teha, kas kinkelepinguga või pärandina?
Lapse vanaema otsustas oma olemas oleva varanduse pärandada lapselapsele, kes on 13 aastane. Kuidas sellised asjad vormistatakse ja mis kohustused on minu lapsel?
Kuidas seda teha, kas kinkelepinguga või pärandina?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Testament võib olla notariaalne või kodune. Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament. Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament.
Kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab.
Teie lapsel tekivad kohustused ja õigused peale pärandi avanemist, mil pärija peab otsustama, kas võtta pärandvara vastu või loobuda sellest. Enne pärandi avanemist ei ole pärijal kohustusi, kui tegemist on testamendijärgse või ka seadusjärgse pärimisega.
Küsimus: Pärimine, kui pärijaks on välisriigi kodanik23.05.2011
Korteriühistu liige suri 15.06.2009 ja tema teadaolevaks pärijaks on Vene Föderatsiooni kodanik, kellega on püütud kontakti saada telefoni teel ja saadud lubadusi ilmuda Eestisse seda pärimisasja korda ajama. Siiani ei ole seda juhtunud.
Küsimuse sisu antud momendil oleks teada saada, kuidas see tegevus korteriühistu poolt peaks toimuma ja kas korteriühistu esimehel on õigus anda korter üürile?
Küsimuse sisu antud momendil oleks teada saada, kuidas see tegevus korteriühistu poolt peaks toimuma ja kas korteriühistu esimehel on õigus anda korter üürile?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Kas antud asjas on pärimismenetlus algatatud või mitte jääb selgusetuks, kes on pärijaga ühendust võtnud samuti. Kehtiva seaduse järgi võib pärija võtta pärandi vastu või sellest loobuda. Pärandist loobumine on ajaliselt piiritletud 3 kuuga, seda hetkest kui pärija sai teada või pidi teada saama pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest. Teie küsimuses esitatud info baasil võib teha järelduse, et pärija on pärandi vastu võtnud, kuid pärimismenetlust ei ole lõpuni viidud.
Pärija on pärandvara vastuvõtmisega võtnud endale kohustuse varal lasuvad kohustused täita sh kohustuse tasuda korteriühistu arveid.
Vara üürile andmise õigus on omanikul või omaniku poolt volitatud isikul. Kui korteriühistule on selline volitus omaniku poolt antud siis on KÜ’l õigus nimetatud korterit välja üürida, kui ei ole, siis mitte.
Küsimus: Pärimine ja testament23.05.2011
Tere
Abiellusin 2004 aastal. Abikaasa palvel müüsin oma maja 2005 aastal ja asusin abikaasa majja elama. Minu maja müügist saadud raha oleme kasutanud koos. Abikaasa nimel oli pangas arve, mis kogus intresse ja sai sinna koos juurdegi pandud. Eelmisel aastal tegi pangas volituse, et saan ka raha vajadusel kasutada ja välja võtta n.ö ühiskasutuses.
Abikaasa haigestus talvel ja on pikemalt haiglas olnud ning ei ole enam teovõimeline.
Kui nüüd juhtub abikaasaga halvim (surm), kuidas edasi? Ühiseid lapsi meil ei ole, abikaasal lapsi ei ole - on õed ja vennad.
Kust ma saan teada, kas abikaasal oli tehtud testamenti enne meie abielu? Ise ta ei mäleta, et oleks teinud. Kust mina, kui abikaasa, saan uurida testamendi olemasolu? Kas pean panema aja notarile?
Kas abikaasa õdedel-vendadel on õigust nõuda minu abikaasa raha, mis veel arvel on? Kas neil on õigusi meie eraelule ja nõuda, millele oleme oma raha kulutanud? Saan aru, et abikaasa surma puhul läheb jagamiseks see raha, mis arvel. Kahjuks on lähisugulased need kõikse hullemad ja jagavad saaki, kui saak veel elab. Kuidas mina abikaasana saan ennast kaitsta? Aitäh!
Abiellusin 2004 aastal. Abikaasa palvel müüsin oma maja 2005 aastal ja asusin abikaasa majja elama. Minu maja müügist saadud raha oleme kasutanud koos. Abikaasa nimel oli pangas arve, mis kogus intresse ja sai sinna koos juurdegi pandud. Eelmisel aastal tegi pangas volituse, et saan ka raha vajadusel kasutada ja välja võtta n.ö ühiskasutuses.
Abikaasa haigestus talvel ja on pikemalt haiglas olnud ning ei ole enam teovõimeline.
Kui nüüd juhtub abikaasaga halvim (surm), kuidas edasi? Ühiseid lapsi meil ei ole, abikaasal lapsi ei ole - on õed ja vennad.
Kust ma saan teada, kas abikaasal oli tehtud testamenti enne meie abielu? Ise ta ei mäleta, et oleks teinud. Kust mina, kui abikaasa, saan uurida testamendi olemasolu? Kas pean panema aja notarile?
Kas abikaasa õdedel-vendadel on õigust nõuda minu abikaasa raha, mis veel arvel on? Kas neil on õigusi meie eraelule ja nõuda, millele oleme oma raha kulutanud? Saan aru, et abikaasa surma puhul läheb jagamiseks see raha, mis arvel. Kahjuks on lähisugulased need kõikse hullemad ja jagavad saaki, kui saak veel elab. Kuidas mina abikaasana saan ennast kaitsta? Aitäh!
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Kui isik on oma eluajal teinud notariaalse testamendi, siis on selline testament kantud Pärimisregistrisse. Pärimisregistrist väljastatakse infot notaritele. Eluajal väljastatakse Pärimisregistrist infot pärandajale endale aga mitte kolmandatele isikutele.
Pärand avaneb peale isiku surma ja pärandvaraks on pärandi avanemise hetkel pärandaja vara. Mis alusel teie abikaasa õed-vennad teie abikaasa raha nõuavad, jääb käesolevast küsimusest selgusetuks. Pärijatel tekib õigus pärandvarale peale pärandi avanemist, seega peale teie abikaasa surma.
Märgite oma küsimuses, et teie abikaasal ei ole lapsi, mistõttu juhul, kui tegemist on seadusjärgse pärimisega, asuksid pärima teise järjekorra pärijad. Abikaasana pärite teie teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandvarast PärS § 16 lg 1 p 2. Teie abikaasa vendadel-õdedel tekib nõudeõigus pärandvarale alates pärandi avanemise hetkest so teie abikaasa surma korral, mitte varem.
Küsimus: Kuidas müüa elava vanuri korterit, kui on olemas testament?18.05.2011
Tere,
Testament on tehtud 2 lapselapsele (pärivad pärast vanaema surma). Tervislikel põhjustel läheb vanur (87 aastane) hooldekodusse, tahame korterit maha müüa. Kas võib olla müüjaks volitatud isik (üks lapselaps) ja kuidas mõjutab see testamenti? Kas on õigus ka testament ümber teha (ja võtta allkiri mitteadekvaatselt inimeselt), kuhu peaks pöörduma sellise probleemiga?
Kes on selle mahamüüdud korteri raha pärijad, (vanur ei tunne enam raha ja numbreid, tugevad mäluhäired, pime ja annab allkirju igale poole, dementne)? Olen tütar ja sellesse korterisse sissekirjutatud. Kas on mõtet ennast välja kirjutada ja raha jätta volitatud isikule, kes kasutab vanaema pangakontot?
Testament on tehtud 2 lapselapsele (pärivad pärast vanaema surma). Tervislikel põhjustel läheb vanur (87 aastane) hooldekodusse, tahame korterit maha müüa. Kas võib olla müüjaks volitatud isik (üks lapselaps) ja kuidas mõjutab see testamenti? Kas on õigus ka testament ümber teha (ja võtta allkiri mitteadekvaatselt inimeselt), kuhu peaks pöörduma sellise probleemiga?
Kes on selle mahamüüdud korteri raha pärijad, (vanur ei tunne enam raha ja numbreid, tugevad mäluhäired, pime ja annab allkirju igale poole, dementne)? Olen tütar ja sellesse korterisse sissekirjutatud. Kas on mõtet ennast välja kirjutada ja raha jätta volitatud isikule, kes kasutab vanaema pangakontot?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Korteri müük peab olema vormistatud notariaalselt. Kui vanaema on volitanud kolmandat isikut enda nimel korterit müüma ja nimetatud volikiri on kehtiv ning notariaalne, siis teoreetiliselt ei tohiks takistusi korteri müügiga olla. Korteri müügist saadud raha kuulub ikka vanaemale, mitte volitatud isikule ja kuulub vanaema vara hulka.
Testamenti saab muuta vanaema, keegi kolmas isik ei saa seda tema eest teha. Kas ja kui adekvaatne vanainimene testamendi muutmise hetkel on või oli oleneb juba konkreetsetest asjaoludest.
Küsimus: Testament ja selle vaidlustamine13.05.2011
Meil on abikaasaga pangalaenuga ostetud maja ja kaks ühist last. Abikaasal on abieluajal abieluväline laps. Kui me teeme testamendi ühiste laste kasuks, kas abikaasa laps saab seda vaidlustada ja kas talle kuulub mingi kohustuslik osa? Kõik lapsed on vanemad kui 18 a.
Kui me teeme abieluvaralepingu minu kasuks, kas siis olen mina ainuotsustaja mida majaga teha? Kas pangalaen võib takistada abieluvaralepingu sõlmimist?
Ette tänades
Kui me teeme abieluvaralepingu minu kasuks, kas siis olen mina ainuotsustaja mida majaga teha? Kas pangalaen võib takistada abieluvaralepingu sõlmimist?
Ette tänades
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Testamendiga määrab testaator pärijate ringi. Asjaolu, kui testaator ei ole oma vara pärandanud kõigile seadusjärgsetele pärijatele, ei muuda testamenti või testaatori tahet tühiseks.
Pärimisseadustik § 104 näeb ette sundosa pärimise, seda juhul, kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa. Kui eelmainitud kohustust pärandajal ei olnud, siis puudub seadusjärgsetel pärijatel sundosa nõudmise õigus.
Abieluvaralepinguga saate muuta kehtivat abieluvararežiimi ja valida teile sobiva abieluvararežiimi. Pangalaen ei ole abieluvaralepingu sõlmisel takistuseks. Seni kehtinud abieluvararežiimi muutmisel saavad abikaasad olemasoleva abieluvara jagada. Kuidas pooled seda teevad, on kokkuleppe küsimus.
Küsimus: Kinkelepingu väärtus13.05.2011
Kui üks kaaspärijatest tahab oma mõttelise osa teisele kaaspärijale kinkida, kas siis nn kinkeväärtus mängib rolli (kingil on ju mingi väärtus) edaspidi? Näiteks: kui kolmas kaaspärija kasutab oma ostueeõigust ja tahab pärandit osta ning siis ostabki selle hinnaga mis kigitusel on.
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Pärimisseaduse § 149 reguleeritud kaaspärija ostueesõigus eesmärk on takistada kolmandate isikute astumist pärijate ühisusse pärast seda, kui kaaspärija on oma mõttelise osa müünud. Võõra isiku osalemine muidu sügavalt perekondlikes suhetes võib olla pärandvara valitsemisel ja selle jagamisel komplitseeritud kõigile asjaosalistele. Pärijate ringis ostueesõigust ei kohaldata.
Küsimus: Kuidas saan teha pärandvara inventuuri Järvamaal?09.05.2011
Elan Järvamaal. Hiljuti suri minu laste isa, kellega me oleme juba ammu lahutatud, aga me ei olnud kunagi lahutanud oma ühistvara korterit Türil. Pool on minu ja pool, mis oli temal, läks nüüd ta lastele. Minul on temaga kaks last - 7 aastane poiss ja 9 aastane tütar. Teises peres on tal ka laps juunis kolmeseks saav tütar. Kuhu ma pöörduma peaksin, et ära teha see pärandvara inventuur ja millised dokumendid ma pean kokku panema?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
pärandvara inventuuri nõude saate esitada notarile koos pärimismenetluse algatamise avaldusega. Peale inventuuri nõude esitamist määrab notar inventuuri tegijaks kohtutäituri, kelle piirkonnas pärand avanes. Pärija esitab inventuuri tegijale talle teadaoleva pärandvara kohta nimekirja. Lisaks pärijalt saadavale infole pärija vara kohta, on inventuuri tegijal õigus saada infot näiteks krediidiasutustelt või muudelt isikutelt, kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta infot.
Küsimus: Testamendi vaidlustamine09.05.2011
2009. aasta juulis suri ära minu naaber, kes tegi testamendi minule. Eelnevalt oli ta teinud 2006. aastal testamendi kohalikule sotsiaaltöötajale. Oma viimase testamendiga tühistas eelmise testamendi. Nüüd poolteist aastat hiljem algatasin mina koos pärandaja abikaasaga pärimismenetluse. Pärimismenetluse ajal suri pärandaja abikaasa s.t. kaaspärija. Nüüd esitas kohalik sotsiaaltöötaja avalduse pärimisasja pikendamiseks. Soovin teada, mis saab edasi? Kui minule tehtud testamendi vaidlustamiseks kohtusse ei ole pöördutud, kas pärimismenetlus peatatakse ikkagi, vöi saan ma määratud tähtpäeval pärimistunnistuse kätte.
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
kui teie testament oli kehtiv, siis teoreetiliselt peaks pärimine toimuma pärandaja viimase tahte järgi. Kahjuks jäävad teie küsimuses paljud momendid üheselt mõistetamatuks. Soovitan teil konkreetsema vastuse saamiseks pöörduda notari poole, kelle juures pärimismenetlust alustasite.