Pärimisõigus

Tere,
Pärijal on õigus pärand vastu võtta või sellest loobuda. Eeldatakse, et pärija tahab pärida.

Selleks, et pärijaks saada, ei pea midagi aktiivselt tegema, vaid aktiivne tuleb olla, et pärandist loobuda. Kui soovite pärandist loobuda, siis hiljemalt 3 kuu möödumisel hetkest, mil pärija sai teada või pidi teada saama pärandaja surmast, tuleb pöörduda notarisse ja notariaalse avalduse alusel pärandist loobuda. Kui pärija ei ole kolme kuu jooksul pärandaja surmast teada saamisest loobumisavaldust teinud, loetakse, et pärija on pärandi vastu võtnud.

Pärimise vormistamiseks tuleb pöörduda notari poole. Kuigi pärand läheb pärijale üle automaatselt, on pärimisõiguse tõendamiseks vaja pärimistunnistust. Pärimistunnistuse väljastab notar pärast seda, kui ta on kindlaks teinud kogu pärijate ringi ning pärijate pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. Pärimistunnistuse saamiseks tuleb esitada notarile avaldus pärimismenetluse algatamise kohta.

Üldreeglina kehtib notariaalne testament seni, kuni seda ei muudeta või ei tühistata. Notariaalse testamendi kehtivus ei ole johtuv sellest, kas testament on vormistatud nõukogude ajal või on seda tehtud hiljuti. Hindamaks, kas teie ema poolt tehtud testament on kehtiv, peab testamendiga tutvuma.

Maja pärimise korral olenevad notaritasud vara väärtusest. Kui ema on testamendiga, mis on kehtiv, määranud Teid ainupärijaks, siis see on olnud Teie ema viimane tahe ja sellisel juhul olete teie ainupärija.

Tere,
Antud asjas kuulub kohaldamisele enne 01.01.2009 kehtinud pärimisseadus kui ka hetkel kehtiv. Loen Teie kirjast, et käesolevaks hetkeks on faktiline olukord selline, kus pärandvaraks olev korter on kaasomandis, kuid teine pärija ei ole oma pärandit vastu võtnud. Märgite, et teine pärija ei ole siiani pärandit vastu võtnud, kuna ta on vanglas. Ainuüksi fakt, et pärija on kinnipidamisasutuses, ei välista tema õigust pärandit vastu võtta. Notaril on pärandi vastuvõtmist võimalik vormistada ka vanglas.

Selgusetuks jääb, keda peate silmas eelmiste omanike all? Kuid, kui olete eelmiste omanikejärgne pärija, siis pärandi vastuvõtmisega lähevad teile, kui pärijale, üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Olukorras, kui pärandvarast ei piisa pärandaja kohustuste täitmiseks peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu (PärS § 130 lg 3).

Soovitaksin teil ühendust võtta teise pärijaga ja uurige palun välja, mis on takistanud pärijat pärandit vastu võtmast. Kui pärijal on tahe pärand vastu võtta, selgitage välja millistel tingimustel ja kuidas konkreetses kinnipidamisasutuses oleks võimalik notaril tulla ja pärandi vastuvõtmine ning muud vajalikud dokumendid vormistada. Võtke ühendust notariga, kes konkreetset pärimisasja on ajanud ja konsulteerige võimalikke lahenduskäike ka notariga.

Tere,
Pärida on võimalik testamendi- või seadusjärgselt.
Soovitaksin teil täpsustada, kas teie vanaema ei ole teinud testamenti. Notariaalsed testamendid on registreeritud pärimisregistris. Koduse testamendi puhul on selle kehtivusajaks 6 kuud. Kui olete veendunud, et vanaema ei teinud ühtegi testamenti, on tegemist seadusjärgse pärimisega.
Seadusjärgseteks pärijateks loetakse pärandaja abikaasat ja pärandaja sugulased. Sugulased seadusjärgsete pärijatena pärivad esimese-, teise- ja kolmanda järjekorra pärijatena. Esimese järjekorra seadusjärgseteks pärijateks on pärandaja alanejad sugulased. Alanejateks sugulasteks on lapsed ja nende järglased. Kui teie vanaema lapsendas teie isa, siis seadusjärgse pärimise korral oleksid, arvestades asjaolu, et teie isa on surnud, pärijateks isa lapsed ja nende lapselapsed.

Märgite, et te ei ole kindel, kas isa oli ametlikult lapsendatud või mitte. Peaksite kindlasti välja selgitama, kas isa lapsendati nn ametlikult või mitte. Ainuüksi fakt, et vanaema Teie isa kasvatas, ei muuda teie isa seaduse järgseks pärijaks. Juhul, kui isa ei olnud ametlikult lapsendatud ja teie kirjast loen välja, et vanaemal endal lapsi ei olnud, asuvad pärima teise järjekoha pärijad, kelleks on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased. Olukorras, kus ka teise järjekoha pärijaid ei ole, on pärijaks kolmanda järjekoha pärijad ehk siis pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased.
Kui seadusjärgsed pärijad puuduvad, on seadusjärgseks pärijaks pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus.
Soovitaksin kindlasti nõu pidada juristi või notariga.

Tere,
Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi:
1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist;
2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist. Kui pärandaja abikaasa pärib koos teise järjekorra pärijatega, saab ta lisaks pärandiosale eelosana abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse esemed.
Juhul, kui esimese ega teise järjekorra sugulasi ei ole, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi.

Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja lapsed, teise järjekorra pärijateks on pärandaja vanemad ning nende puudumisel pärandaja vennad ja õed.

Teie poolt esitatud info põhjal võib väita, et tegemist on olukorraga, kus pärite teise järjekorra pärijate kõrval.

Kui pärandvara hulka kuulub vara, mis on ühisvara, saab üleelanud abikaasa nõuda pärimismenetluse käigus talle omandiõiguse alusel kuuluva osa eraldamist ühisvarast. Lisaks on üleelanud abikaasal õigus nõuda oma pärandiosale isikliku kasutusõiguse seadmist ühiseks koduks olnud kinnisasjale.

Tere,
Eeldusel, et antud juhul on tegemist notariaalse testamendiga ja testamendi tegemise hetkel oli testaator teovõimeline, võiks väita, et tema poolt tehtud testament on kehtiv ja tema pärijateks sellisel juhul on testaatori tahte kohaselt tema õde ja vend. Tulenevalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 73 ei mõjuta tahteavalduse kehtivust asjaolu, et tahteavalduse tegija, antud juhul testaator, muutus pärast tahteavalduse tegemist piiratud teovõimega isikuks.

Tahteavaldus, sh viimase tahte muutmise avaldus, on tühine, kui selle on teinud piiratud teovõimega isik ilma eestkostja nõusolekuta.

Pärimisseadus (PärS) § 19 selgitab testamendi mõistet, mille kohaselt on testament ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Testament võib olla notariaalne või kodune. Notariaalne testament kehtib tähtajatult. Kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödas 6 kuud ja testaator sel ajal elab.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 sätestab, et isik on teovõimeline, kui ta suudab iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid.
Täisealist isikut, kellel esineb vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või mõni muu psüühikahäire ja kes ei ole seetõttu võimeline kestvalt aru saama oma tegudest või neid juhtima, loetakse piiratud teovõimega isikuks TsÜS § 8 lg 2.

TsÜS § 8 lg 3 kohaselt eeldatakse, et piiratud teovõimega on täiskasvanu, kellele on kohtu poolt määratud eestkostja.

TsÜS § 10 sätestab, et piiratud teovõimega isiku ühepoolne tehing ilma seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta on tühine.

Isik, kellel on diagnoositud dementsus, reeglina ei suuda iseseisvalt tehinguid teha, sest tal puudub tehingust tegelik arusaam. Tehing ei ole kehtiv, ehk on tühine, kui tehing teatud oma puuduste tõttu ei too kaasa õiguslikke tagajärgi.

Kui isik on dementne, siis notar mingeid tehinguid enam ei vormista. Tulenevalt tõestamisseaduse § 11 lg 1, kui notar on veendunud, et osalejal puudub vajalik teo- või otsusevõime, keeldub ta tehingut tõestamast ja lg 2 kohaselt oma kahtluse osaleja vajaliku teo- ja otsusevõime kohta märgib notar notariaalakti.

Teie poolt esitatud küsimusest ei selgu kahjuks, kas tegemist on notariaalse või koduse testamendiga, millal on testament tehtud, kas sellel hetkel oli testaator teovõimeline või mitte. Kas isiku teovõimet on kohtu kaudu piiratud, kas talle on määratud eestkostja või mitte.
Kuid loodan, et sain Teile vastusega abiks olla.

Tere,
Soovite teada, kas pärandist loobumise avalduse saab kohtule esitada e-teenuste kaudu, samas jääb esitatud informatsiooni põhjal selgusetuks, miks soovite avaldust kohtule esitada. Kas pärimisasjas on pooleliolev kohtuvaidlus, või soovite kohtult nõusolekut Perekonnaseadus (PKS) § 188 lg 2 P 2 mõttes.

Pärandaja surma korral läheb pärand pärijale, kellel on õigus pärandist loobuda. Kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist.
Kohtu nõusolekut ei ole vaja pärandist loobumiseks, kui lapse õigus pärandile tekkis lapse suhtes esindusõigust omava vanema pärandist loobumise tagajärjel PKS § 131 lg 2. Kui te ei ole lapse hooldusõiguslik isik, siis PKS § 188 lg 2 P 2 kohaselt peate pärandist loobumiseks saama kohtu nõusoleku.

Avalduse kohtule saate esitada e-teenuste kaudu, kui Teil on kehtiv ID-kaart ja PIN koodid. Samuti on võimalik esitada avaldus kohtule digitaalselt allkirjastatuna vastava kohtu menetlusaadressile, www.kohus.ee. Avaluse näidist ei oska ma teile soovitada, kuid avaldusele esitatavate nõuete kohta saate kindlasti kasulikku lisainformatsiooni Justiitsministeeriumi kodulehelt www.just.ee ja Tsiviilkohtumenetluse seadustikust.

Tere,
Pärimisseaduse kohaselt läheb pärandi avanemisel (pärandaja surma korral) pärand üle pärijale ja pärijal on seejärel õigus pärandist loobuda (Pärimisseadus § 116). Kui pärija pärandist kolme kuu jooksul peale pärandaja surmast teadasaamist ei loobu (Pärimisseadus § 119), loetakse, et pärija/pärijad on pärandi vastu võtnud. Teie kirjas ei ole täpsustatud pärandaja surma aega, siis juhul, kui pärandaja surmast on möödunud enam kui 3 kuud, olete pärandi seadusjärgselt vastu võtnud ja pärijatele laienevad kõik pärandvaraga seotud õigused kui ka kohustused.

Seadusjärgse pärimisel pärivad sugulased kolmes järjekorras, teise järjekoha pärijad pärivad, kui esimese järjekoha pärijaid ei ole. Kolmanda järjekoha pärijad pärivad siis, kui ei ole teise järjekoha pärijaid. Esimese järjekoha pärijateks on pärandaja alanejad sugulased ehk siis lapsed ja nende lapsed jne.

Oma küsimuses olete märkinud, et kadunukesel lapsi ei olnud samuti ei olnud ta abielus ja testamenti vormistatud ei olnud, seega antud asjas on pärijateks teise järjekoha pärijad.

Teise järjekoha pärijateks on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased. Antud juhul ei ole küll märgitud, kas pärandaja vanemad on veel elus või mitte, eeldusel, et vanemad on samuti lahkunud on pärijateks õed vennad ja nende alanejad sugulased. Seega pärijad on tädi elusolev vend ja tema surnud õdede-vendade lapsed. Pärima õigustatud isikutel on seadusest tulenevalt õigus pärandist loobuda 3 kuu jooksul, nimetatud tähtaeg hakkab kulgema hetkest, mil pärima õigustatud isikud saavad teada või pidid teada saama pärandaja surmast või enda pärimisõigusest. Juhul, kui eelmainitud tähtaja ja tingimuste korral pärija ei ole pärandist loobunud loetakse, et ta on pärandi vastu võtnud. Pärija pärib pärandaja õigused kui ka kohustused.

Tere,
Pärimisseadus (PärS) § 9 lg 1 järgi on pärimise aluseks seadus või pärandaja viimane tahe. Pärimisõigust testamendi järgi eelistatakse pärimisõigusele seaduse järgi. Testament võib olla notariaalne või kodune. Notariaalne testament on notari tõestatud testament või notari hoiule antud testament. Notariaalne testament kehtib tähtajatult. Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud. Kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödas 6 kuud ja testaator sel ajal elab.

Seega esmalt peaksite veenduma, kas 2004.a tehtud testament on notariaalne või kodune, et saada selgust, kas teie mehe surma korral on tegemist seadusjärgse või testamendijärgse pärimisega. Kui 2004.a testament on notariaalne, siis nii nagu mainisin eelpool, on notariaalne testament tähtajatu erinevalt kodusest testamendist ja siis on tegemist testamendijärgse pärimisega.

Juhul, kui on tegemist kehtiva testamendiga, kus Teie olete pärijaks, ei ole kahjuks ilma testamendiga tutvumata võimalik kindlat väita, et Teie mehe tütrel puudub õigus oma isa vara pärida.

Asjaolu, et tütar ei ole oma isaga 20 aastat suhelnud, ei välista tütart seadusjärgsete pärijate ringist.

Teie küsimusest ei selgu, kas tegemist on seadusjärgse või testamendijärgse pärimisega, kas olete ainupärija või mitte.

Pärandvara moodustavad kõik pärandaja õigused ja kohustused, mis lähevad pärijale üle alates pärandi avanemise hetkest, sõltumata sellest, kas pärija neist pärandit vastu võttes teadis või mitte.

Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt ning moodustub pärandvara ühisus. Ükski kaaspärijatest ei saa osa konkreetsetest pärandvara hulka kuuluvatest esemetest ega õigustest, vaid osa pärandvara hulka kuuluvate õiguste ja kohustuste kogumist. Pärandvaraga saavad pärijad tehinguid teha üksnes ühiselt. Alles siis, kui pärandvara ühisus on lõpetatud ning pärandvara hulka kuuluvad asjad, õigused ja kohustused jagatud, saab iga pärija talle kuuluva varaga iseseisvalt tehinguid teha.