Pärimisõigus
Küsimus: Korteri pärimise vormistamise aeg09.05.2011
Ema suri 2006. aasta juunikuus. Olen ainukene pärija aga korter on endiselt ema nimele vormistatud. Mis aja jooksul ma pean selle notariaalselt enese nimele vormistama või olen juba sellega hiljaks jäänud? Ise olen seal kogu aeg sees elanud ja maksuvõlgnevused puuduvad.
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
pärandi avanemisest 10 aasta jooksul peaksite pärimismenetluse notari juures algatama. Samas soovitaksin Teil selle küsimusega kohe tegelema hakata, sest seni, kui pärand ei ole teie nimele vormistatud, kogub kasvõi maamaksu näol maksuvõlgnevusi kinnistule.
Küsimus: Mida toob võimalikule pärijale kaasa testamendi puudumine?03.05.2011
Mul on hooldada 86-aastane onu (minu ema vend). Minu ema on surnud (rohkem õdesid-vendi tal pole) ja ka onu vanemad on surnud. Naist ja lapsi tal pole. Testamenti ta pole mulle teinud, eeldades, et olen tema ainuvõimalik pärija.
Kas seadusjärgse pärimise või testamendijärgse pärimise vahel on erinevus kuludes - riigilõiv ja muud maksud?
Kas onu surma korral laieneb pärimisõigus ka minu abikaasale või minu täisealistele lastele?
Kas seadusjärgse pärimise või testamendijärgse pärimise vahel on erinevus kuludes - riigilõiv ja muud maksud?
Kas onu surma korral laieneb pärimisõigus ka minu abikaasale või minu täisealistele lastele?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Seadusjärgse ja testamendijärgse pärimise kulude einevust riigilõivu või muude maksude osas ei ole. Pärimisõigus läheks üle teie täisealistele lastele, kui teie loobuksite pärandist. Peale teie pärandist loobumist asuvad teie lapsed teie asemel pärima. Abikaasa pärib teie järgi vastavalt pärimisseadusele teie surma korral.
Küsimus: Kas laenu maksavad edasi pärijad või kaastaotleja?03.05.2011
Kas päritakse ka ootamatult surnud inimese kaaslaenajaga (ei ole pärija) võetud eluasemelaenu jääk või tasub edasisi makseid laenu kaastaotleja (olenemata kas kinnisvara kuulub laenajale, kaastaotlejale või on vormistatud 1/2)?
Ette tänades,
Ette tänades,
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Päritakse pärandaja kõik õigused ja kohustused. Üldiselt, kui pärandaja on võtnud endale kohustuse, antud juhul laenu, siis läheb pärijale üle ka kohustus tasuda selle laenu laenumakseid.
Küsimus: Testamenti pole, kes on pärijad?28.04.2011
Mu vanemad surid hiljuti. Testament jäi neil tegemata, kuid nende maakohta jäi maja. Ise ma seal ei ela. Tahtsin teada, et mis sellega saab, kas riik võtab maja ära või läheb see laste vahel jagamisele?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
kui pärandaja ei ole teinud kehtivat testamenti ega pärimislepingut, on tegemist seadusjärgse pärimisega (PärS § 10 lg 1). Seadusjärgseteks pärijateks on pärandaja abikaasa ja esimese-, teise- või kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad. Esimese järjekorra pärijateks loetakse pärandaja alanejaid sugulasi ehk lapsed ja lapselapsed jne. Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased ning kolmanda järjekorra pärijateks loetakse pärandaja vanavanemaid ja nende alanejaid sugulasi.
Kui lapsed ei ole pärandist loobunud, siis läheb pärandvara nende vahel jagamisse. Pärija võib pärandist loobuda kolme kuu jooksul alates hetkest, kui pärija sai teada või pidi teada saama pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest Pärs § 119 lg 1. Kui pärijal puuduvad seadusjärgsed pärijad või kui kõik seadusjärgsed pärijad on loobunud pärandist, on seadusjärgseks pärijaks pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus.
Küsimus: Kuidas kasutada riigi õigusabi21.04.2011
Möödunud aastal suri minu endine elukaaslane ja lapsed pärisid tema korteri. Olen laste eestkostja ning vajan nüüd abi, kes aitaks täita kohtu paberid, selleks, et saaksin korteri müüki panna, kuna korteril lasub laen ja nüüdseks on ka juba tiksunud kommunaalmaksud. Minul pole õigust ilma kohtu loata kasutada ühtki pärandatud vara, olen kodune ja minu sissetulek on ainult lapsetoetused ja toitjakaotuspension, mis kokku teeb kuus 394 eurot. Mul on neli alaealist last ja pole võimalik palgata advokaati, kes aitaks korrektselt täita paberid selleks, et need kohtule esitada. Ise ma sellega toime ei tuleks, tundub keeruline. Tean küll nüüdseks, et mul on õigus tasuta õigusabile. Viisin küll paberid kohtumajja, kuid mul polnud sinna märkida ühtegi advokaadi nime kuna ma ju ei tea kedagi. Mis oleks õige ja kuidas oleks mul võimalik leida endale see õige inimene, kes sellega tegelema hakkaks. Kas mulle määratakse riigi poolt advokaat või pean siiski ise selle leidma? Olen segaduses ja ei tea mida teha, aeg tiksub edasi ja ma ei tea mis edasi saab. Püüdsin lühidalt selgitada oma muret ning loodan et saate minust aru.
Aitäh
Aitäh
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Te olete oma probleemi lahendamist õigesti alustanud. Riigiõigusabi taotlemisel ei ole teil vaja välja tuua konkreetse advokaadi nime, keda soovite enda esindajaks, selle pärast ei ole teil vaja muretseda. Kohus vaatab Teie taotluse läbi ja kui kohus otsustab teile riigi õigusabi korras advokaat määrata, siis teavitatakse Teid sellest.
Küsimus: Pärijate vahel keerulised suhted21.04.2011
Tere, matsime mõned aastad tagasi ema. Pool maja läks jagamisele isa ja viie lapse vahel (teine 1/2 kuulub isale). Majas elas vanematega nende poeg, kes on vägivadne ja armastab alkohooli. Isa soov on, et poeg lahkuks majast, kuid tema tahab välja visata hoopis isa. Praegu ei saa seal keegi isal külas käija ega teda hooldada, sest poeg seda ei luba. Talle pakuti, et makstakse temale kuuluv (osa) välja, kuid tema nõuab, et kõik õed loobuks pärandist, kuna tema on maja remontinud (remondi kulud maksid siiski vanemad). Loobuksime loomulikult pärandist, kuid isa, mitte joodikust venna (ta on üksik ja lapsi ei ole) kasuks. Vaimne vägivald on läinud juba väljakannatamatuks ja selline ähvardamine pärsib kõigi elu.
Küsimus oleks selline, et kas oleks võimalik pöörduda kohtusse ja taodelda tema väljatõstmist, kui isal on pojaga suhted sassis, kas ta peab andma pojale seal elamise õiguse?
Küsimus oleks selline, et kas oleks võimalik pöörduda kohtusse ja taodelda tema väljatõstmist, kui isal on pojaga suhted sassis, kas ta peab andma pojale seal elamise õiguse?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Kui olete pärandi vastu võtnud, ei ole teil enam võimalik pärandist loobuda (PärS 116 lg 2). Võimalik on pärimise teel saadud vara kinkida või võõrandada. Teie kirjast loen välja, et olete pärandi vastu võtnud. Pärandvaraks oli kinnistu, millest 1/2 kuulub teie isale ja 1/2 oli pärandvara, mille pärijad on vastu võtnud. Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt ja moodustub pärandvara ühisus. Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid (PärS § 147). Seega on hetkel kinnistu omanike ringis 5 isikut. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja (maja) kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas (AÕS § 72 lg 1). Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt (nt poeg antud asjas), et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma nii, et kaasomanikud ei rikuks üksteise õigusi. Kaasomanikud võivad teha teistele kaasomanikele ettepaneku kaasomand lõpetada, mida te olete ka teinud, kuid kui kaasomanikud ei saavuta kohtuväliselt kaasomandi lõpetamise kokkulepet, on võimalik pöörduda kohtusse ja nõuda kohtus kaasomandi lõpetamist.
Kui poeg, kes küll on kaasomanik, rikub oluliselt teise kaasomaniku õigusi saab sellise õiguste rikkumise lõpetamist nõuda kohtus. Kui pärija käitumine ohustab teie isa elu- või tervist, peaksite pöörduma avaldusega politseisse.
Küsimus: Kohustustega pärand ja pärandvara inventuur21.04.2011
Pärand on vastu võetud ja pärandi inventuur tehtud. Pärandi pluss-poolel on pool kinnistust elumajaga ja pensionifond. Kohustuste poolel aga erinevaid krediite ja tagatiseta laene 5 eesti pangas, mis kokku annavad sama tulemuse mis n.ö pluss pool. Eesmärgiks on vältida pärandvara pankrotti ja säilitada kodu, mis sattus abikaasade ühisvara näol pärandasja koosseisu.
Kodul on peal pangalaen - surnud isik oli kaaslaenaja ja ei ole maja ega selle laenu omanik.
Küsimus tekibki siin, mis ulatuses tuleks tasuda laene, kas on õigust jätta kellelegi midagi tasumata kui maksmist vajavad summad lähevad suuremaks, kui vara väärtus inventuuri järgi. Eeldades, et tasume summad pärimisseaduse paragr 142 järgi.
Kas on õigus kellegil raha kättesaamiseks seda maja müüma hakata, kui oleme kokku tasunud kohustusi inventuuris näidatud summa ulatuses?
Mis saab summadest, mis jääksid maksmata ja kes tegeleb nende kohustustega edasi?
Mil moel antud olukorras kaitseb pärijaid pärandvara inventuur?
Ette tänades
K
Kodul on peal pangalaen - surnud isik oli kaaslaenaja ja ei ole maja ega selle laenu omanik.
Küsimus tekibki siin, mis ulatuses tuleks tasuda laene, kas on õigust jätta kellelegi midagi tasumata kui maksmist vajavad summad lähevad suuremaks, kui vara väärtus inventuuri järgi. Eeldades, et tasume summad pärimisseaduse paragr 142 järgi.
Kas on õigus kellegil raha kättesaamiseks seda maja müüma hakata, kui oleme kokku tasunud kohustusi inventuuris näidatud summa ulatuses?
Mis saab summadest, mis jääksid maksmata ja kes tegeleb nende kohustustega edasi?
Mil moel antud olukorras kaitseb pärijaid pärandvara inventuur?
Ette tänades
K
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna (PärS § 130 lg 1). Kui pärija on nõudnud pärandvara inventuuri on tema vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. PärS § 142 kehtestab kategoorilise kohustuste täitmise järjekorra pärandvara arvelt. Pärast inventuuri tegemist tasutakse esimeses järjekorras pärandaja matustega seotud kulud samuti pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise kulud, pärandvara valitsemise ja inventuuri tegemise kulud. Järgnevalt rahuldatakse üleskutsemenetluse käigus tähtaegselt esitatud pärandaja võlausaldajate nõuded ja inventuuri käigus selgunud nõuded. Kui pärandaja kohustused on pärandvara arvelt täidetud, siis kolmandas järjekorras täidetakse annakud, sihtkäsundid ja sihtmäärangud. Kui pärandvara arvelt ei ole võimalik kõiki nõudeid rahuldada on pärija kohustatud viivitamatult esitama pärandvara pankrotiavalduse. Seega kõik nõuded tuleb täita. Seadusandja ei ole ette näinud võimalust, kus pärija võiks valida, millised nõuded rahuldatakse enne, millised hiljem. Juhul, kui ühe järjekorra kohustuste täitmiseks ei jätku pärandvara, täidetakse need pärandvara arvel võrdeliselt nende suurusega.
Austatud küsija, teie konkreetsele küsimusele ammendava vastuse saamiseks soovitaksin teil kindlasti pöörduda professionaalse õigusnõustaja poole.
Küsimus: Kuidas toimida, kui pärijad ei ilmu notari juurde?16.04.2011
Pärast tädi surma astusid pärijateks 6 inimest. Nendest kaks on käinud notari juures kolmel korral, kuid neli pärijat ei ilmu kohale. Päritavaks varaks on pangaarve pangas. Notar on kindlaks teinud, kui suures osas keegi pärib. Seaduse järgi peavad pangatoiminguteks pangas kohal olema kõik kuus pärijat, kuid nad ei ilmu ka panka.
Mida teha edasi? Kas pöörduda kohtusse, et pangatoimingud saaks teha iga pärija iseseisvalt?
Kas kohtusse pöördumiseks peab maksma riigilõivu päritavalt summalt või on see riigilõivuta?
Mida teha edasi? Kas pöörduda kohtusse, et pangatoimingud saaks teha iga pärija iseseisvalt?
Kas kohtusse pöördumiseks peab maksma riigilõivu päritavalt summalt või on see riigilõivuta?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt ning moodustub pärandvara ühisus. Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Ükski kaaspärijatest ei saa osa konkreetsetest pärandvara hulka kuuluvatest esemetest ja õigustest, vaid osa pärandvara hulka kuuluvate õiguste ja kohustuste kogumist. Pärandvaraga saavad pärijad teha tehinguid üksnes ühiselt.
Pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale.
Kui pärandvara jagatakse vaid ühe või mõne kaaspärija nõudel, jätkavad kaaspärijad pärandvarast nendele jääva osa ühist valdamist, kasutamist ja käsutamist. Vähemalt kaks kaaspärijat võivad nõuda, et neile eraldataks ühine pärandiosa, mille valdamist, kasutamist ja käsutamist nad jätkavad kaasomandi kohta käivate sätete alusel.
Juhul, kui olete situatsioonis, kus 4 pärijat ei teosta oma õigusi ja ei tule pärima, siis saate oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse ja nõuda pärandvara jagamist.
Küsimus: Pärandist loobumine14.04.2011
Tere,
Tädi elas välismaal, pärijad on nüüdseks surnud vennad-õed.
Seega on pärijad nende lapsed. Pärandiks on korter Eestis ja rahalised säästud Soomes. Soovin pärandist loobuda.
Kas minu loobumisel läheb pärimine edasi minu lapsele?
Kas on võimalik loobuda nii, et see pärand ei puudutaks minu peret?
Kas on võimalik loobumist vormistada Eestis?
Tädi elas välismaal, pärijad on nüüdseks surnud vennad-õed.
Seega on pärijad nende lapsed. Pärandiks on korter Eestis ja rahalised säästud Soomes. Soovin pärandist loobuda.
Kas minu loobumisel läheb pärimine edasi minu lapsele?
Kas on võimalik loobuda nii, et see pärand ei puudutaks minu peret?
Kas on võimalik loobumist vormistada Eestis?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Vastavalt Rahvusvahelise Eraõiguse Seadusele (RES) § 24 kohaldatakse pärimisele pärandaja viimase elukohariigi õigust. Kui pärand on avanenud välismaal ja pärimisele kohaldatakse Eesti seadust, esitatakse avaldus Eesti notarile. Kui pärandaja viimane elukoht oli välisriigis, viib Eesti notar pärimismenetluse läbi Eestis asuva vara suhtes (PärS § 165 lg 2). RES § 18 kohaldatakse asjaõiguse tekkimisele või lõppemisele selle riigi õigust, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal. Pärandist loobumise avalduse võib tõestada iga notar. Mis puutub Soomes asuvaid sääste, siis nendele kohaldub Soome seadusandlus. Vastavalt PärS § 119 on pärandist loobumise ajaks 3 kuud alates ajast, mil pärija sai teada või pidi teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui pärima õigustatud isik loobub pärandist, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Seega teie laps, kui teie laps on alaealine. Kui vanem on loobunud pärandist, loetakse, et ka alaealine laps ei päri.
Küsimus: Kinnisasi seoses pärandiga14.04.2011
1) Peale ema surma saime pärandi (vanemad olid seaduslikult abielus). Isale oli abielu ajal testamendiga pärandatud oma isa talu, millel on kaks elamut. Üks maja (vana maja) on pooleks teise perekonnaga ning uue maja ehitas vanaisa oma eluajal. Mõlemad hooned olid testamendi alusel kirjutatud minu isale. Kui Eestis oli taludele nimepanemine, tekis olukord, kus oleks lähestikku tekkinud kaks ühenimelist talu. Segaduse vältimiseks ei lubatud eri perekondadel ühesugust nime kinnistusraamatusse kanda. Sellest tulenevalt pani vana maja ühe poole perekond talule uue nime ning minu isa, kui teise poole omanik, oli sellega nõus. Nüüd aga tekkis pärandi jagamisel arusaamatus. Isale tekkis abielu jooksul vana talu 1/2 osa, millele ei ole maad juurde arvatud ning selle maja väärtuseks pandi 6391 eurot ja arvutati muidugi riigi poolt ka vastav pärandi tasu.
2) Kas testamendiga saadud talu eest peab Eesti riigis topelt maksma, kuna vahepealse nimemuutusega tekkis ühe talukoha peale kaks erinimelist talu.
3) Testamendiga saadud varale on ju ainuõigus pärandi saajal ja see ei lähe ühisvarasse. Kuidas peaks kinnistusraamatu kannet muutma, et need nn talu elamud kuuluksid uuesti kokku?
2) Kas testamendiga saadud talu eest peab Eesti riigis topelt maksma, kuna vahepealse nimemuutusega tekkis ühe talukoha peale kaks erinimelist talu.
3) Testamendiga saadud varale on ju ainuõigus pärandi saajal ja see ei lähe ühisvarasse. Kuidas peaks kinnistusraamatu kannet muutma, et need nn talu elamud kuuluksid uuesti kokku?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Teie küsimus on väga mitmetahuline ja kahjuks ei ole see kohati üheselt mõistetav.
Küsite: Kas testamendiga saadud talu eest peab Eesti riigis topelt maksma, kuna vahepealse nimemuutusega tekkis ühe talukoha peale kaks erinimelist talu?
Austatud küsija, mida peate silmas topelt maksmise all? Eelnevalt märkisite, et kinnistati kaks erinimelist kinnistut. Asjaolu, et teie isa päris hooned, ei välista seda, et hilisemalt moodustati kaks eraldiseisvat katastriüksust, kus isale pärandatud hooned asuvad eraldiseisvatel kinnistutel.
Kui on tegemist kahe eraldiseisva kinnistuga, siis registrikande muudatuste eest tuleb tasuda iga kinnistu eest eraldi.
Ühisvara hulka ei loeta pärimise teel saadud vara. Selline vara kuulub tõepoolest pärija lahusvara hulka.
Soovite teada, kuidas peaks kinnistusraamatu kannet muutma, et need nn talu elamud kuuluksid uuesti kokku?
Jällegi, kuna küsimuses esitatud andmetest ei selgu kõiki asjas olulisena tunduvaid fakte, siis eelduslikult, kui on tegemist 2 eraldiseisva kinnistuga, on võimalik selliseid kinnistuid vastavalt AÕS § 54 omaniku soovil ühendada üheks kinnisasjaks. Kinnisasjade ühendamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul, kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale.
Soovitaksin teil kindlasti lõpliku lahendi leidmiseks ja nõu saamiseks pöörduda advokaadi või notari poole.