Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas käib elatisraha jagamine, kui isa saab miinimumpalka ja elatist vaja maksta kolmele lapsele?09.01.2013
Tere!
Sooviks, et laste isa maksaks kahele lapsele elatist. Ühte elatist soovin suurendada, kokkuleppena sõlmisin ma rumalalt 500 krooni. See on nüüd 30€. Kohtumajas öeldi, et vajadusel saan suurendada. Seda soovingi ma nüüd teha. Elu läheb iga päev kallimaks ja söögilaud õhemaks. Ja teisele lapsele soovin Eesti Vabariigi seadusest tulenevalt seda miinimumi panna. Kas oleks see mõeldav? Hetkel küll sünniaktil nime pole, aga võib-olla saab asja niikaugele, et tunnistab põlvnemist. Kui ei, siis tuleb asja alustada teisiti. Sain ka vastavad paberid kohtumaja kantseleist. Aga mul ongi küsimus, kui temal on kaks last minuga ja uue naisega on üks laps, teine on naisel eelmisest kooselust. Ning saab miinimumi, kuidas seda elatist siis määratakse?
Kokkuleppele me temaga vist kohtuväliselt ei jõua. Minule pakub kahe lapse eest kokku 60€ elatist, sellega pole ma nõus. Viimasel korral ütles sms-is, et üle saja euro kuus ei kavatse tema maksta, kuna tema tahab ka elada. Sõimab ja saadab sms-e, et ma ei hooli tema kahest lapsest, kes tal uue naisega on. Et nemad peavad kannatama, minupärast, et mina pressivat neilt nüüd raha välja. Aga samas ei pea ju minu lapsed kannatama, et isal uus pere on. Keeruline olukord, aga sooviks ikka teie abi.
Sooviks, et laste isa maksaks kahele lapsele elatist. Ühte elatist soovin suurendada, kokkuleppena sõlmisin ma rumalalt 500 krooni. See on nüüd 30€. Kohtumajas öeldi, et vajadusel saan suurendada. Seda soovingi ma nüüd teha. Elu läheb iga päev kallimaks ja söögilaud õhemaks. Ja teisele lapsele soovin Eesti Vabariigi seadusest tulenevalt seda miinimumi panna. Kas oleks see mõeldav? Hetkel küll sünniaktil nime pole, aga võib-olla saab asja niikaugele, et tunnistab põlvnemist. Kui ei, siis tuleb asja alustada teisiti. Sain ka vastavad paberid kohtumaja kantseleist. Aga mul ongi küsimus, kui temal on kaks last minuga ja uue naisega on üks laps, teine on naisel eelmisest kooselust. Ning saab miinimumi, kuidas seda elatist siis määratakse?
Kokkuleppele me temaga vist kohtuväliselt ei jõua. Minule pakub kahe lapse eest kokku 60€ elatist, sellega pole ma nõus. Viimasel korral ütles sms-is, et üle saja euro kuus ei kavatse tema maksta, kuna tema tahab ka elada. Sõimab ja saadab sms-e, et ma ei hooli tema kahest lapsest, kes tal uue naisega on. Et nemad peavad kannatama, minupärast, et mina pressivat neilt nüüd raha välja. Aga samas ei pea ju minu lapsed kannatama, et isal uus pere on. Keeruline olukord, aga sooviks ikka teie abi.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Esmalt märgin ära, et elatist on võimalik nõuda vaid mehelt, kes on lapse sünnitunnistusele isana kantud, seega tuleb Teil kõigepealt taotleda kohtus isaduse tuvastamist (võimalik on ka isaduse omaksvõtt mehe poolt, siis ei ole vaja isaduse tuvastamiseks kohtusse pöörduda).
Teil kui laste seaduslikul esindajal on õigus igal juhul laste ülalpidamiseks elatist nõuda, ka olukorras, mil elatise maksmiseks kohustatud isiku sissetulek on minimaalne. Riigikohus on leidnud, et vanem on kohustatud leidma vajalikud vahendid enda ja oma laste ülalpidmiseks.
Asjaolu, et mehe uuel elukaaslasel on eelnevast kooselust laps, ei oma Teie jaoks juriidiliselt tähendust, sest mehel puudub kohustus seda last ülalpidada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui elatisraha määr uuest aastast muutus, mis siis korralduslikult muutus, kas lihtsalt maksta 15 eurot rohkem?09.01.2013
Minu poeg maksab elatisraha oma tütrele. Kui tõusis 2013 miinimumpalk, siis peaks ta nüüd maksma 160 eurot. Kuidas see peaks korraldusliku poole pealt käima: kas ta maksab 15 eurot ise lapse emale juurde või peab ta tegema töökohas avalduse?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui isa maksab elatist kohtuvälise kokkuleppe alusel, tuleb lihtsalt summat suurendada poole kehtiva miinimumini, st 160 euroni. Kui elatist maksab tööandja vastava kohtuotsuse alusel, tuleb suurenenud alampalgale ja sellega seoses suurenenud elatisrahale juhtida tööandja tähelepanu (seda eeldusel, et kohtuotsuses on elatis seotud alampalgaga, mitte nimetatud konkreetse summana).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis saab, kui töövõimetuse tõttu ei suuda ma täita seadusest tulenevat kohustust oma voodihaige isa eest hoolt kanda?09.01.2013
Minu bioloogiline isa, kes pole mind kasvatanud, on nüüd raske voodihaige ja vajab hoolt. Minu sissetulek on u. 187 eurot kuus ja mul on ka alaealine laps ja sellest tulenevalt pole mul võimalik täita perekonnaseadusest tulenevat kohustust. Ise ma ei ole suuteline oma bioloogilist isa hooldama, sest elan elukaaslase korteris ja mingit vara ma ei oma. Vara ei oma ka minu bioloogiline isa. Olen enda teada ta ainuke laps. Mul on ka täisealine tütar esimesest (lahutatud) abielust ja notariaalselt kinnitatud paber, kus luban oma tütre lapsendada eksabikaasa mehel. Minu töövõimetus on tähtaegne. Mis võimalus on minul, et mind vabastatakse kohustustest oma bioloogilise isa ees? Kui palju võtab aega selline kohtuotsuse tegemine ja palju see maksta võib?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eeldan, et perekonnaseadusest tuleneva kohustuse all peate silmas ülalpidamiskohustust oma isa ees, mis väljendub tema hooldamiskulude katmises (voodihaige inimene vajab enamasti igapäevast hooldajat). Ilmselgelt on võimalik ka isa vahetu hooldamine, kuid jätan selle siinkohal tähelepanuta, sest Te ei ole sellist võimalust välja toonud (ilmselt ei ole see võimalik).
Iseenesest on Teie isal tulenevalt PkS § 97 punktist 3 õigus saada Teilt ülalpidamist, kuid samas sätestab PkS § 98 lõige 1, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alanejat sugulast ülenejale sugulasele. Seega, kui Teie majanduslik olukord on väga halb, olete eeskätt kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja seejärel oma abivajavat vanemat (iseasi, kas see on majanduslikult võimalik).
Samuti olete märkinud, et isa ei ole Teid kasvatanud. Kui see väljendub ka ülalpidamiskohustuse mittetäitmises Teie ees, võib kohus PkS § 103 lõike 1 punkti 2 alusel Teid ülalpidamiskohustusest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada.
Teie ise kohtumenetlust algatama ei pea, seda teeb ilmselt kohalik omavalitsus, kes paigutab Teie isa hooldekodusse ja kui Teie isa hooldekodu arveid maksma ei hakka, pöördub vastava nõudega kohtu poole.
Kokkuvõtlikult võib öelda, eeskätt lasub hoolitsemiskohustus abivajavate liikmete eest perekonnal, kuid kui perekond ei suuda oma hoolitsemiskohustust täita (või ei ole abivajaval õigust ülalpidamist nõuda), läheb see üle riigile.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ühe lapsevanema hooldusõigustest vabastamine kohtu kaudu vabastab ka elatisraha maksmise kohustusest? 08.01.2013
Tere.
Kas ühe lapsevanema hooldusõigustest vabastamine kohtu kaudu vabastab ka elatisraha maksmise kohustusest? Ja kas teisel vanemal on võimalik seda elatisraha taotleda riigilt, kui ta on ainuhooldaja?
Olukord on keeruline, kuna laps on sündinud sügava puudega ja meie elud on lahku läinud. Praeguseks käib laps erivajadustega lasteaias, sööb spets toitu ja vajab 24h järelvalvet.
Kas ühe lapsevanema hooldusõigustest vabastamine kohtu kaudu vabastab ka elatisraha maksmise kohustusest? Ja kas teisel vanemal on võimalik seda elatisraha taotleda riigilt, kui ta on ainuhooldaja?
Olukord on keeruline, kuna laps on sündinud sügava puudega ja meie elud on lahku läinud. Praeguseks käib laps erivajadustega lasteaias, sööb spets toitu ja vajab 24h järelvalvet.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Hooldusõiguse kuuluvus ei ole seotud vanema ülalpidamiskohustusega oma lapse suhtes, seega ka olukorras, mil hooldusõigus kuulub täies ulatuses ühele vanemale, lasub teisel vanemal lapse ees ülalpidamiskohustus (eelkõige elatise maksmise teel).
Lapse ülalpidamisekohustusest vabaneb vanem vaid siis, kui ta annab oma lapse lapsendada – lapsendamisel kaotab bioloogiline vanem lapse suhtes kõik õigused ja kohustused, sh ülalpidamiskohustuse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on õigust nõuda elatisraha, kui isa maksis seda lapse 18-aastaseks saamiseni, kuid laps käib veel endiselt ametikoolis?08.01.2013
Tere,
Kohtuotsusega mõisteti lapse isalt välja igakuine elatis. Ta maksis seda kuni lapse 18-aastaseks saamiseni (kuupäevani, mis oli kirjas kohtuotsuses). Kuna laps õpib veel Ametikoolis, kas mul on õigus nõuda lapsele elatise maksmist kooli lõpetamiseni ja kas selleks on vaja pöörduda kohtutäituri poole?
Kohtuotsusega mõisteti lapse isalt välja igakuine elatis. Ta maksis seda kuni lapse 18-aastaseks saamiseni (kuupäevani, mis oli kirjas kohtuotsuses). Kuna laps õpib veel Ametikoolis, kas mul on õigus nõuda lapsele elatise maksmist kooli lõpetamiseni ja kas selleks on vaja pöörduda kohtutäituri poole?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
PkS § 97 punktist 2 lähtuvalt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
Seega, kui laps sai 18-aastaseks, kuid õpib jätkuvalt kutseõppeasutuses, on tal õigus nõuda ülalpidamist PkS § 97 punkti 2 alusel kuni kooli lõpetamiseni või koolis käimise ajal 21-aastaseks saamiseni.
Kui lapse isa vabatahtlikult elatise maksmise kohustust ei täida, tuleb uuesti elatise väljamõistmisega kohtusse pöörduda (võimalik on ka tagasiulatuv elatise nõudmine alates lapse täisealiseks saamisest, st ajast, mil lapse isa enam elatist ei maksnud).
Kohtutäitur saab lähtuda vaid kohtuotsuse tekstist ja selle kohaselt lõppes isa elatise maksmise kohustus lapse 18-aastaseks saamisel, seega antud situatsioonis kohtutäituri poole pöördumine lahendust ei anna.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lahutuse korral kuulub enne abielu vanemate poolt mehe nimele vormistatud korter ainult mehele?07.01.2013
Tere!
Minul olukord järgmine: ämmalt saadud korter kirjutati mehe nimele aasta enne meie ametlikku abiellumist. Selleks ajaks olime vabaabielus olnud 6 aastat. Meil oli olemas ka juba ühine laps. Elame siiani koos selles korteris.
Korteriga seonduvaid kulutusi oleme kandnud võrdselt. Palun öelge, kas abielu lahutamise korral on minul ja lapsel ka korterile mingit õigust või on see ainult mehe oma? Mingit vara kohta käivat lepingut me enne abiellumist sõlminud ei ole.
Tänud vastamast
Ilusat uut aastat!
Minul olukord järgmine: ämmalt saadud korter kirjutati mehe nimele aasta enne meie ametlikku abiellumist. Selleks ajaks olime vabaabielus olnud 6 aastat. Meil oli olemas ka juba ühine laps. Elame siiani koos selles korteris.
Korteriga seonduvaid kulutusi oleme kandnud võrdselt. Palun öelge, kas abielu lahutamise korral on minul ja lapsel ka korterile mingit õigust või on see ainult mehe oma? Mingit vara kohta käivat lepingut me enne abiellumist sõlminud ei ole.
Tänud vastamast
Ilusat uut aastat!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie abikaasa on korteri omandanud enne abielu ja korteri ühisvara hulka määramiseks abieluvaralepingut sõlmitud ei ole (nagu ka märkisite), on tegemist Teie abikaasa lahusvaraga. Seega abielu lahutamise korral puudub Teil õigus nõuda korteri kui ühisvara jagamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas seadusesäte, et vanem peab maksma igale lapsele elatist pool alampalga määra, on põhiseadusega kooskõlas?31.12.2012
Kas Perekonnaseaduse § 101 lg 1 on kooskõlas Põhiseadusega ja muude seadustega? Asi selles, et antud säte sõltub Ametiühingute ja Vabariigi Valitsuse vahelistest läbirääkimistest ja pole kuidagi seotud tegeliku majandusliku olukorraga. Rohkem oleks sellega seotud näiteks Tallinna korteri ruutmeetri hind. Seega esimene küsimus oleks järgmine, et kas antud säte on Teie nägemuses kooskõlas Põhiseaduse, hea õigusloome tava ja muude juriidiliste põhimõtetega?
Teine küsimus selle sätte ümber oleks järgmine, miks see ei arvesta põhimõtet, et hulgi peaks olema odavam ehk niikuinii paljulapseline elatist maksev vanem reaalselt ei suuda seda täita ja kas sellise ilmselge mittetäidetava sätte olemasolu on ka Põhiseadusega kooskõlas?
Teine küsimus selle sätte ümber oleks järgmine, miks see ei arvesta põhimõtet, et hulgi peaks olema odavam ehk niikuinii paljulapseline elatist maksev vanem reaalselt ei suuda seda täita ja kas sellise ilmselge mittetäidetava sätte olemasolu on ka Põhiseadusega kooskõlas?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ilmselgelt ei ole mul pädevust hinnata Teie poolt väljatoodud sätte põhiseaduspärasust, kuid märgiksin PkS § 101 lg 1 kohta järgmist:
• Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-7-05 asunud seisukohale, et seadusega sätestatud minimaalse elatise ulatus on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega ning see ei ole ülemäära suur.
• Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid.
Eeltoodud seisukohtade alusel (ja koosmõjus) julgeksin anda endapoolse hinnangu, et PkS § 101 lg 1 on põhiseadusega (ja teiste seadustega) kooskõlas. PkS § 101 lõikes 1 sätestatud minimaalse elatise ulatus ei ole nö õhust võetud, vaid vastab ka reaalsele tegelikkusele. Samuti on minu hinnangul ilmne, et vanemal lasub vastutus muretseda nii enda kui oma laste ülalpidamise eest, olenemata asjaolust, mitu last vanemal on.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui lapse ema kirjutab Soome elatislepingule alla, kas siis kõiki võimalikke erimeelsusi lahendatakse Soome seaduste järgi?27.12.2012
Sirvisin kõik Soomega seotud vastusi, ei leidnud vastust oma küsimusele. Olen lapse isa ja asun alaliselt Soomes, laps asub koos emaga Tallinnas. Nimelt valmistasin ette Soomes kehtiva lapse elatisrahalepingu summas 160 eur per kuu, kuna Eesti miinimumpalk on muutunud. Kirjutame sellele ametlikult alla Soome saatkonnas Tallinnas. Kui lapse ema kirjutab Soome elatislepingule alla, kas tähendab see, et kõiki võimalikke erimeelsusi tulevikus lahendatakse hiljem Soome seaduste järgi? Määrad, sissenõudmine, elatisrahalepingu indekseerimine jne.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Minu hinnangul ei tähenda elatise maksmise kokkuleppele välisriigis allakirjutamine seda, et hilisemalt peaks kõik sellesse puutuvad vaidlused lahendama vastava välisriigi seaduste alusel.
Üldiseks põhimõtteks lahendada lapse ülalpidamisega seotud vaidlusküsimusi selle riigi seaduste alusel, kus elab ülalpidamist saama õigustatud laps (lapsele tehtavate kulutuste suurus on ju osaliselt seotud ka sellega, kus laps elab, sest riigiti on elatustase erinev). Samuti tuleb elatishagi esitada lapse elukoha järgi, st olukorras, mil Teie elate Soomes, kuid laps elab emaga Eestis, tuleb hagi elatise väljamõistmiseks või elatise suurendamiseks/vähendamiseks esitada Eesti kohtusse ja selle menetlemine toimub Eesti seaduste alusel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus minna samal päeval kruiisile kui ma saan 18-aastaseks?26.12.2012
Tere.
Kruiisile võib minna alates 18. eluaastast, aga kui ma saan samal päeval 18, siis kas ma tohin minna kruiisile või pean ootama ööpäeva?
Kruiisile võib minna alates 18. eluaastast, aga kui ma saan samal päeval 18, siis kas ma tohin minna kruiisile või pean ootama ööpäeva?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Täisealiseks loetakse Teid juba sünnipäeva kuupäeval, mitte päev peale seda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan ainuhooldusõigust taotleda vallasemana või saan seda teha alles siis, kui lapse isa on sünnitunnistusele kantud?26.12.2012
Minu alla 3-aastase lapse Eesti sünnitunnistusel on ainult ema nimi, kuna lapse bioloogiline isa elab välismaal ja toona veel ei olnud absoluutselt huvitatud lapse olemasolust.
Nüüd avastas lapse bioloogiline isa, et ta tahab lapse elus hakata otsuseid tegema ja teda aeg-ajalt isegi kuskile välismaale sugulaste juurde võtta, hoolimata sellest, kas see mulle meeldiks või ei.
Ning kuna mina olen arvamusel, et lapsel on kõige turvalisem koos minuga ja oma kodumaal, siis ta ähvardab mind kohtu ja kõige muuga, väites sealjuures, et ta võidab endale kõik õigused, mis tahab. Nii lihtsalt see vast ei käi, aga sealt ka minu küsimus - kas ma saan juba vallasemana taotleda lapse ainuhooldusõigust või saab seda teha ainult alles siis, kui lapse isa on kohtu kaudu lasknud oma nime sünnitunnistusele panna?
Ette tänades
Nüüd avastas lapse bioloogiline isa, et ta tahab lapse elus hakata otsuseid tegema ja teda aeg-ajalt isegi kuskile välismaale sugulaste juurde võtta, hoolimata sellest, kas see mulle meeldiks või ei.
Ning kuna mina olen arvamusel, et lapsel on kõige turvalisem koos minuga ja oma kodumaal, siis ta ähvardab mind kohtu ja kõige muuga, väites sealjuures, et ta võidab endale kõik õigused, mis tahab. Nii lihtsalt see vast ei käi, aga sealt ka minu küsimus - kas ma saan juba vallasemana taotleda lapse ainuhooldusõigust või saab seda teha ainult alles siis, kui lapse isa on kohtu kaudu lasknud oma nime sünnitunnistusele panna?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse sünnitunnistusele ei ole isa kohta kannet tehtud, ei ole võimalik taotleda lapse ainuhooldusõigust, sest olete lapse ainukese vanemana niigi ainus hooldusõiguse teostaja (kuni lapse bioloogilist isa lapse sünnitunnistusele kantud ei ole, puuduvad tal lapse suhtes igasugused õigused ja kohustused).
Seega on hooldusõiguse täieliku üleandmise taotlemine võimalik vaid olukorras, mil lapsel on kaks vanemat (st sünnitunnistusele on tehtud kanne nii ema kui ka isa kohta), kes jagavad ühist hooldusõigust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand