Perekonnaõigus
Küsimus: Kui isa on nõus maksma vabatahtlikult suuremat summat, kui kohtumääruses, kas tasuks see ikka kohtulikult kinnitada?18.01.2013
Tere!
Hetkel maksab lapse isa elatist 100 € kuus, mille kohta on olemas ka kohtumäärus (maksekäsu kiirmenetlus, kokkuleppeline summa). Nüüd aga soovin seda summat veidi tõsta. Olen sellest rääkinud ka lapse isaga ja vastuväiteid tal ei ole. Küsimus - kas see tuleb kindlasti kohtus nö vormistada? Ühest küljest ma ei näe sellel mõtet, kuna lapse isa on suurema summaga nõus. Teisest küljest aga jääb talle siis alati võimalus sellest kokkuleppest taganeda ja maksta jälle 100 €, mispuhul mul ei oleks ka ühtegi alust suuremat summat nõuda (kui jätta välja õigus kohtusse pöördumiseks). Kas Teie soovitaksite sellises situatsioonis pigem esitada kohtule hagiavaldus summa muutmiseks või ei oleks see vajalik?
Tänan ette!
Hetkel maksab lapse isa elatist 100 € kuus, mille kohta on olemas ka kohtumäärus (maksekäsu kiirmenetlus, kokkuleppeline summa). Nüüd aga soovin seda summat veidi tõsta. Olen sellest rääkinud ka lapse isaga ja vastuväiteid tal ei ole. Küsimus - kas see tuleb kindlasti kohtus nö vormistada? Ühest küljest ma ei näe sellel mõtet, kuna lapse isa on suurema summaga nõus. Teisest küljest aga jääb talle siis alati võimalus sellest kokkuleppest taganeda ja maksta jälle 100 €, mispuhul mul ei oleks ka ühtegi alust suuremat summat nõuda (kui jätta välja õigus kohtusse pöördumiseks). Kas Teie soovitaksite sellises situatsioonis pigem esitada kohtule hagiavaldus summa muutmiseks või ei oleks see vajalik?
Tänan ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatise suurendamise osas on võimalik jõuda kohtuvälisele kokkuleppele, ei ole kindlasti mõtet hakata elatise suurendamise nõudega kohtu poole pöörduma. Kui jätta elatise suurendamine nö vormistamata, tuleb aga arvestada sellega, et kokkuleppe mittetäitmisel ei ole võimalik alustada täitemenetlust kokkulepitud suuruses elatise väljamõistmiseks.
Vaatamata sellele, et kohtuvälise kokkuleppe puhul ei ole võimalik kohustuse mittetäitmisel alustada täitemenetlust, soovitaksin ikkagi vastavat kohtumenetlust praegu mitte algatada. Esiteks on võimalus, et lapse isa suhtub kokkuleppesse täie tõsidusega ja ei kavatsegi seda rikkuda ja kui ta seda ka rikub, on Teil õigus igal ajal kohtusse pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vallal on õigus vanuri varale, kui vald peab maksma osa hooldekodu arvest aga vara kohta on tehtud testament?18.01.2013
Tere! Kui lastetu abielupaar on teinud testamendi (õepojale tegi mees ning õepoja pojale tegi naine) ning tingimusega, et ühe surma korral enam teine testamenti muuta ei saa ja kui elav vanur (naine, kes tegi õepoja pojale) ei tule üksi toime ning peab hooldekodusse minema ning pensionist ei jagu hooldekodu maksuks ning vald peaks ülejäänud osa maksma, siis kas vallal on õigus mingile osale pärandatavast varast?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohalikul omavalitsusel oleks õigus pärandile vaid siis, kui pärandaja surma korral poleks elus ühtegi seadusjärgset ega testamendijärgset pärijat. Riigipoolse hoolitsemiskohustuse täitmine ei anna riigile õigust osa saada isiku pärandist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui suur on elatisraha miinimum 2013. aastal?17.01.2013
Tere.
Lapse isalt mõisteti 2011. aastal välja siis kehtinud elatismiinimum 139 eurot. Sooviksin teada, kui suur on elatisraha miinimum käesoleval hetkel ning kas mul tuleb uuesti pöörduda kohtu poole, et saada praegu kehtivat miinimumi?
Lapse isalt mõisteti 2011. aastal välja siis kehtinud elatismiinimum 139 eurot. Sooviksin teada, kui suur on elatisraha miinimum käesoleval hetkel ning kas mul tuleb uuesti pöörduda kohtu poole, et saada praegu kehtivat miinimumi?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alates 01.01.2013 on alampalga suuruseks 320 eurot ja sellest lähtuvalt on elatisraha miinimumiks 160 eurot ühele lapsele kuus.
Kui elatis on kohtu poolt välja mõistetud kindla summana, st elatise suurust ei ole seotud alampalgaga, tuleb tõepoolest elatise suurendamiseks kehtiva miinimumini pöörduda uuesti kohtu poole. Seda muidugi juhul, kui elatise maksmiseks kohustatud isik vabatahtlikult elatise suurendamisega nõus ei ole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui kaua pärast lahutust on õigus endisel abikaasal kohtu kaudu ühisvara jagamist nõuda?17.01.2013
Kui ühisvara (maja) on jagamata, kuid abielu lahutatud ja majas elab alaealiste lastega isa, kuna ema elab alaliselt teises riigis, sest jättis lapsed maha ning keeldub neile kohtuotsusega määratud miinimumelatist maksmast. Naine ähvardab pidevalt, et annab ühisvara jagamise asja kohtusse, kuid pole seda 2 aasta jooksul teinud. Kui kaua pärast lahutust on õigus endisel abikaasal kohtu kaudu ühisvara jagamist nõuda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 155 lõike 1 kohaselt on perekonnaõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest, seega on Teie endisel abikaasal õigus ühisvara jagamist nõuda 30 aasta jooksul abielu lahutamisest arvates.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mille alusel on kohustatud tööandja isalt palgast elatise kinni pidama ja maksma lapse arvele?17.01.2013
Tere!
Mees käib tööl ja tema palgaks on 300 eurot, mis ta saab kätte sulas, kuna tal on oma konto arestitud kohtutäiturite poolt. Viisin suvel asja kohtusse, et nõuda elatist lapsele 150 eurot, aga kuna ta kohtuga nõus polnud, siis kirjutasime kohtumajas lepingu, et ta on nõus maksma iga kuu seda summat mida ta muidugi pole teinud. Olen ka paberid kohtutäiturile viinud, et elatist sisse nõuda. Küsimus ongi see, et kui ülemus maksab talle iga kuu palga sulas välja ja kohtutäitur on mitmeid pabereid ka ülemusele saatnud, et palgast kinni pidada, kas siis ülemus ei pea sellest rahast pool lapse arvele kandma ehk siis 300 eurost 150 kinni pidama? Kuidas ma edasi peaksin tegutsema, kas kohtusse minema, et saada lapsele elatis kätte mida ta oli nõus ka ise maksma?
Mees käib tööl ja tema palgaks on 300 eurot, mis ta saab kätte sulas, kuna tal on oma konto arestitud kohtutäiturite poolt. Viisin suvel asja kohtusse, et nõuda elatist lapsele 150 eurot, aga kuna ta kohtuga nõus polnud, siis kirjutasime kohtumajas lepingu, et ta on nõus maksma iga kuu seda summat mida ta muidugi pole teinud. Olen ka paberid kohtutäiturile viinud, et elatist sisse nõuda. Küsimus ongi see, et kui ülemus maksab talle iga kuu palga sulas välja ja kohtutäitur on mitmeid pabereid ka ülemusele saatnud, et palgast kinni pidada, kas siis ülemus ei pea sellest rahast pool lapse arvele kandma ehk siis 300 eurost 150 kinni pidama? Kuidas ma edasi peaksin tegutsema, kas kohtusse minema, et saada lapsele elatis kätte mida ta oli nõus ka ise maksma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eeldan Teie kirjelduse alusel, et olete lapse isaga sõlminud kompromissi elatise maksmise kohta, mille kohus kinnitas – kui tegemist oleks olnud Teie ja lapse isa lihtkirjaliku kokkuleppega, ei saaks kohtutäitur selle alusel täitemenetlust elatise sissenõudmiseks alustada.
Täitemenetlusega tegeleb kohtutäitur, seega kohtusse Teil enam väljamõistetud elatise kättesaamiseks pöörduda ei ole vaja. Kui kohtutäitur on lapse isa tööandjat täitemenetlusest teavitanud, peaks tööandja tõepoolest lapse elatise töötasust kinni pidama. Kui tööandja talle pandud kohustust ei täida, võib kohtutäitur teha trahvihoiatuse.
Pean oluliseks märkida, et sissenõude võib pöörata ka võlgniku (lapse isa) vallas- või kinnisvarale (kui elatist ei õnnestu kätte saada lapse isa töötasust).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kes maksavad vanadeinimeste hooldekodu maksud, kui lapsed surnud ja lapselapsed elavad välismaal?17.01.2013
Tere,
Olen arusaanud et Eesti perekonnaseaduste järgi sugulased on kohustatud maksma oma vanaema ja vanaisa hooldekodu maksud, aga kuidas toimida juhul, kui vanade lapsed on surnud ja lapselapsed elavad teises riigis? Lapselapsi 6. 2 neist alaealised ja elavad eestis. 2 neist eesti kodanikuna aga elavad soomes, viimased 2 omavad ainult soome kodakondsust. Kes neist siis on kohustatud maksma vanade hooldekodu maksud?
Olen arusaanud et Eesti perekonnaseaduste järgi sugulased on kohustatud maksma oma vanaema ja vanaisa hooldekodu maksud, aga kuidas toimida juhul, kui vanade lapsed on surnud ja lapselapsed elavad teises riigis? Lapselapsi 6. 2 neist alaealised ja elavad eestis. 2 neist eesti kodanikuna aga elavad soomes, viimased 2 omavad ainult soome kodakondsust. Kes neist siis on kohustatud maksma vanade hooldekodu maksud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapsed on surnud, lasub hoolitsemiskohustus abivajava sugulase eest tõepoolest lapselastel. Perekonnaseaduse § 105 lõike 3 alusel täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ja iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.
Seega ilmselt langevad vanavanemate ülalpidamise kohustusest nö välja alaealised lapselapsed, kellel endil oleks õigus ülalpidamisele ning kelle majanduslik olukord on suure tõenäosusega kehvem kui täiskasvanud lastelastel. Seega oleks põhjendatud nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist, sh hooldekodu arvete tasumist, täiskasvanud lastelastelt.
Kui ülalpidamiseks kohustatud lapselapsed vabatahtlikult oma kohustusi vanavanemate ees ei täida, võib vastava hagi esitada nii Eesti kohtusse (õigustatud isiku elukoha järgi) kui ka Soome kohtusse (kohustatud isiku elukoha järgi). Olukorrakirjeldusest lähtuvalt on ilmselt mõistlikum esitada hagi Eesti kohtusse.
Üldjuhul kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes õigustatud isiku (antud juhul vanaema ja vanaisa) peamiseks elukohaks oleva riigi õigust (Eesti õigust), kuid kui ülalpidamiseks kohustatud isiku elukohaks oleva riigi õiguses (Soome õiguses) ei ole sellist kohustust sätestatud (antud juhul isiku kohustus ülal pidada abivajavat vanavanemat), võib kohustatud isik õigustatud isiku nõude vaidlustada. Kahjuks ei oska ma täpselt öelda, kas Soome seadused kohustavad selliseks ülalpidamiseks, nagu antud olukorras.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lahutada abielu, kui abikaasa on tagaotsitav?17.01.2013
Tere! Olen abielus mehega, kes 2010. a põgenes soome vanglast ja on nüüd tagaotsitav. Soovisin lahutada kohtu kaudu, aga meest ei ole võimalik leida ja ühepoolselt kohtus lahutada ei saa. Öeldi, et pean ootama 5 aastat tema kadumisest ja siis saan ta surnuks lasta tunnistada. Kas tõesti ei ole mingit võimalust mul lahutust saada? Kui lasen ta surnuks tunnistada ja abiellun uuesti, kas siis tema välja ilmumisel minu uus abielu tühistatakse? Kas ma saan tagaotsitava kohtus surnuks tunnistada või pean enne ta teadmata kadunuks laskma tunnistada?
Tänan!
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Minu hinnangul ei ole kohtult saadud informatsioon päris õige. Seda põhjusel, et TsMS § 414 lõige 1 annab kohtule õiguse lahendada abieluasi (antud juhul abielu lahutamine) ühe poole kohtuistungilt puudumisel sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Sisuline lahendamine tähendab Teie jaoks seda, et kui Teie poolt hagiavalduses esitatud asjaolud on kohtu hinnangul põhjendatud (ja piisavad vastava otsuse tegemiseks), võib kohus abielu siiski lahutada.
Samuti olen arvamusel, et kui kohus teeb kõik võimaliku Teie abikaasale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks, st üritab hagiavaldust kätte toimetada nii posti teel, elektrooniliselt kui ka avalikult, kuid abikaasa järjepidevalt käimasolevat kohtumenetlust ignoreerib, on põhjendatud lahutada abielu ka siis, kui ta isiklikult kohtuistungile ei ilmu. Vastupidine seaks Teid ju põhjendamatult halba olukorda – peaksite abielus olema mehega, kellega Teil ei ole enam abielulisi suhteid ning keda Te ei ole pikka aega isegi näinud, samuti puudub Teil võimalus uuesti abielluda.
Kui selgub, et surnuks tunnistatud isik ei olegi tegelikult surnud, loetakse abielu taastatuks, kuid seda ainult juhul, kui kumbki abikaasa ei ole vahepeal uuesti abiellunud. Seega, kui abiellute vahepeal uuesti, kuid surnuks tunnistatud abikaasa ilmub ikkagi välja, Teie uut abielu ei tühistata.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas on võimalik kontrollida millist vara on abikaasa välismaal soetanud, sest osa sellest peaks ka mulle kuuluma?16.01.2013
Tere. Olles abielus, erastasime 2 korterit. 1996 läks abikaasa Itaaliasse, kuhu ta jäigi. Ühe minu nimel oleva korteri müüsin tema nõusolekul maha - sealt tulnud notariaalse nõustumisega.
Nüüd soovime lahutada, teine korter on tema nimel. Seal elavad meie emad ja täiskasvanud laps. Minu jaoks seal ruumi polnud ja elan üürikorteris. Küsisin abikaasalt veidi raha, et saada korteri ostuks sissemaks, ta keeldus. Kas pool korterit kuulub minule?
Ta soovitas minul lahutus sisse anda, aga kui osa korterit kuulub minule, tuleb siis lahutus koos vara jagamisega sisse anda?
Ja veel-kui ta on soetanud endale Itaalias korteri või auto, kas need kuuluvad ka ühisvara hulka ja mis moodi on seda võimalik kontrollida?
Nüüd soovime lahutada, teine korter on tema nimel. Seal elavad meie emad ja täiskasvanud laps. Minu jaoks seal ruumi polnud ja elan üürikorteris. Küsisin abikaasalt veidi raha, et saada korteri ostuks sissemaks, ta keeldus. Kas pool korterit kuulub minule?
Ta soovitas minul lahutus sisse anda, aga kui osa korterit kuulub minule, tuleb siis lahutus koos vara jagamisega sisse anda?
Ja veel-kui ta on soetanud endale Itaalias korteri või auto, kas need kuuluvad ka ühisvara hulka ja mis moodi on seda võimalik kontrollida?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie poolt kirjeldatud asjaolude alusel võib eeldada, et mõlemad korterid kuuluvad Teie ja abikaasa ühisvarasse. Seega kuulub Teile 1/2 suurune mõtteline osa korterist, kus elavad Teie ja abikaasa ema ning täiskasvanud laps. Kuna korter on ühisvara, on ka selle võõrandamiseks vajalik teise abikaasa nõusolek (sarnaselt müüdud korterile).
Abielu lahutamise algatamine ei kohusta Teid algatama ka ühisvara jagamise menetlust. Kui ühisvara jagamise osas vaidlus puudub, saab ühisvara jagada ka notari juures, sõlmides ühisvara jagamise lepingu.
Kui abikaasa on soetanud välismaal vara, kuulub see ilmselt ühisvara hulka ja sama kehtib ka vastupidiselt Teie puhul. Kaldun arvama, et informatsiooni soetatud vara kohta on võimalik saada vaid abikaasa enda käest, sest vastavale registrile Te ilmselt kuidagi ligi ei pääse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 20-aastasena saan isalt nõuda tagantjärele elatist, sest ta ei ole seda kunagi maksnud?16.01.2013
Tere!
Olen 20-aastane (20. juuni saan 21) ning sooviksin teada, kas on kuidagi võimalik nõuda isalt elatusrahade tagantjärele maksmist? Nimelt ei kuulnud ma enda isast terve oma lapsepõlv, oli vaid ema, isa hakkas huvi tundma kui olin umbes 9-aastane. Seejärel andis vahelduva eduga isa veidi raha või ostis jope, jalanõud vms. Üldiselt tuli aga selle saavutamiseks seda temalt lunida ning pidevalt meelde tuletada. Ametlikke alimente tal peal ei ole, ema ei ole kunagi tahtnud sellega tegeleda ja püüdis pigem ise hakkama saada. Nüüd aga keeldub isa absoluutselt mingit raha andmast kuigi varasemalt on lubanud ja kokkulepped olemas. Samuti on tal juba mitu aastat olemas töökoht, kust saab enda sõnul väga korralikku palka, lapsed on aga vaid teiste ees uhkustamiseks.
Mind huvitaks, kas on mingi võimalus temalt kuidagi raha välja nõuda või olen juba liiga vana, et tal oleks mu ees kohustusi?
Samuti sooviks teada, kuidas on mul võimalik olla tema ees mittevastutav (kui ta kunagi peaks minema vanadekodusse vms, et mina ei peaks hakkama tasuma selle eest, kuna minu eest on kulud kandnud peamiselt vaid ema ja ma ei näe, et mul oleks isa ees mingeid kohustusi)?
Ette tänades
Olen 20-aastane (20. juuni saan 21) ning sooviksin teada, kas on kuidagi võimalik nõuda isalt elatusrahade tagantjärele maksmist? Nimelt ei kuulnud ma enda isast terve oma lapsepõlv, oli vaid ema, isa hakkas huvi tundma kui olin umbes 9-aastane. Seejärel andis vahelduva eduga isa veidi raha või ostis jope, jalanõud vms. Üldiselt tuli aga selle saavutamiseks seda temalt lunida ning pidevalt meelde tuletada. Ametlikke alimente tal peal ei ole, ema ei ole kunagi tahtnud sellega tegeleda ja püüdis pigem ise hakkama saada. Nüüd aga keeldub isa absoluutselt mingit raha andmast kuigi varasemalt on lubanud ja kokkulepped olemas. Samuti on tal juba mitu aastat olemas töökoht, kust saab enda sõnul väga korralikku palka, lapsed on aga vaid teiste ees uhkustamiseks.
Mind huvitaks, kas on mingi võimalus temalt kuidagi raha välja nõuda või olen juba liiga vana, et tal oleks mu ees kohustusi?
Samuti sooviks teada, kuidas on mul võimalik olla tema ees mittevastutav (kui ta kunagi peaks minema vanadekodusse vms, et mina ei peaks hakkama tasuma selle eest, kuna minu eest on kulud kandnud peamiselt vaid ema ja ma ei näe, et mul oleks isa ees mingeid kohustusi)?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Te olete täisealine ja jätkuvalt omandate põhi- või keskharidust põhikoolis, gümnaasiumis või kutsekoolis (ülikool siia alla ei lähe), on Teil õigus lahus elavalt vanemalt (antud juhul isalt) elatist saada ja seda kuni 21-aastaseks saamiseni. Eeltoodud tingimustel kohtusse pöördudes on Teil õigus nõuda lisaks igakuisele edaspidi makstavale elatisele ka elatist 1 aasta tagasiulatuvalt alates hagiavalduse kohtusse esitamisest.
Kui Te koolis ei käi ja isa ülalpidamiskohustus Teie ees lõppes Teie 18-aastaseks saamisel, on olukord mõnevõrra teistsugune. Ülalpidamiskohustuse täitmise nõude tähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ja aegumistähtaeg algab selle aasta kalendriaasta lõppemisest, mil kohustustele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega algas Teie olukorras ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumine 2011. aastal (2010. aastal lõppes isal Teie täisealiseks saamisega Teie ees ülalpidamiskohustus ja aegumistähtaja alguseks loetakse selle kalendriaasta lõppemist, mil kohustustele vastav nõue muutub sissenõutavaks) ja nõue aegub 2013. aasta lõppemisel, st alates 2014. aastast Teil enam õigust isalt tagasiulatuvalt elatist nõuda ei ole.
Perioodi, mille eest on tagasiulatuvalt õigus elatist nõuda, piirab perekonnaseaduse § 108, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega ei ole Teil võimalik nõuda elatist mitmete aastate eest, mille vältel isa oma ülalpidamiskohustust Teie ees ei täitnud, vaid ainult aasta tagasi sellest ajast, mil saite täisealiseks (20. juuni 2009 kuni 20. juuni 2010).
Kui isa ei ole Teie ülalpidamises kunagi osalenud, võib kohus Teid ülalpidamiskohustusest tema ees vabastada, selle täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada. Praegu Teil enda ülalpidamiskohustusest vabastamiseks midagi teha ei ole vaja, vastuväited tuleb esitada siis, kui isal tekib abivajadus ja ta sellest tulenevalt vastava nõude Teie vastu esitab.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saab nõuda eksabikaasalt korteri poole laenumakse tasumist, kui abielu on lahutatud aga vara jagamata?14.01.2013
Abielupaar soetas kinnivarabuumi harjal pangalaenuga korteri. Mees on ostudokumentides kirjas kui ostja ja laenu taotleja ning naine kui ostja abikaasa ja laenu kaastaotleja. 3 aastat hiljem abielu lahutati. Ühisvara jagamine on siiani tegemata. Pärast lahutust on korteri laenumakseid tasunud mees. Naine on öelnud, et tema ühiselt soetatud korterist huvitatud pole ja teda ei huvita, kuidas korteri laenumaksed tasutud saavad. Mees on seni laenumakseid üksi tasunud. Korteris ei ela sees kumbki osapool. Korterit müüa pole hetkel võimalik, kuna kinnisvara hind on langenud ja müügist saadav tulu oleks u. 40% väiksem kui laenujääk.
1) Kas mehel on õigust nõuda, et naine maksaks edaspidi poole igakuisest pangalaenu tagasimaksest?
2) Kas mehel on õigus nõuda, et naine hüvitaks talle tagantjärele oma osa laenumaksetest, mille on pangale tasunud mees (lahutusest kuni praeguseni)?
3) Kui saab nõuda tagasiulatuvalt, siis kui pika perioodi eest?
4) Millest oleks mõistlik asjajamist alustada?
1) Kas mehel on õigust nõuda, et naine maksaks edaspidi poole igakuisest pangalaenu tagasimaksest?
2) Kas mehel on õigus nõuda, et naine hüvitaks talle tagantjärele oma osa laenumaksetest, mille on pangale tasunud mees (lahutusest kuni praeguseni)?
3) Kui saab nõuda tagasiulatuvalt, siis kui pika perioodi eest?
4) Millest oleks mõistlik asjajamist alustada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Maksekohustus kui selline kuulub Teie poolt kirjeldatud asjaolude alusel jagamata ühisvara hulka ja mõlemal abikaasal on võrdne kohustus laenu tagasimaksete eest hoolt kanda. Iseenesest on võimalik ühisvara jagamisel taotleda kohtult ka ühiste kohustuste jagamist, kuid Teie kirjelduse alusel soovitaksin pigem natuke teistsugust lahendust.
Märkisite, et endine abikaasa ei ole huvitatud ühiselt soetatud korterist (ega soovi tasuda poolt sellel lasuvatest laenukohustustest). Mina soovitaksin teha endisele abikaasale ettepaneku minna notari juurde ja sõlmida abieluvara jagamise leping, millega endine abikaasa nö loobub oma osast ühisvaras (korterist) ja samuti sellega seotud kohustustest (laenust). Sellisel juhul saaksite korteri enda ainuomandisse ja saaksite selle endale sobival ajal nt võõrandada ning abikaasa "pääseks" laenukohustustest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand