Perekonnaõigus
Küsimus: Kas lapsi kasvataval vanemal on õigus teada, kuhu (mis aadressile, eriti veel välismaale) lapsed teise vanema juurde lähevad?14.01.2013
Tere,
Lahutasin laste isast kuna ta oli vägivaldne, kuid laste hooldusõigus on mõlemal. Laste isa ei ole aastaid laste vastu huvi tundnud, elatise mittemaksmise eest on kohtulikult karistatud, nüüd on asi uuesti politseis. Viimane kord käis noorim - 7-aastane laps isa juures 4 a tagasi ning siis laps helistas ja ütles, et isa tegi haiget. Tõin lapse koju. Nüüd, kuna elatise maksmise asi on uuesti politseis, on isa lastest korraga huvitatud ning tahab neid enda juurde nädalaks Soome võtta. Kuid mina tahaks teada, millisele aadressile lapsed lähevad juhuks, kui lastel isaga probleeme tekib nii nagu seda on ka varem juhtunud. Ka lapsed, kes nüüd on 11 ja 13 a tahavad, et mina teaks, kus nad on. Samuti ei julge nad minna ilma 18 a vennata, kuid isa tahab võtta 11 ja 13 aastasi eraldi ning kutsub 18 a last üksi enda juurde.
Mida sellises olukorras teha?
Ma soovin, et vaatamata isa vägivaldsusele saaksid lapsed isa näha lootes, et ehk isa on asjade üle järele mõelnud ning ei tee lastele haiget, kuid isa ei taha anda aadressi, kuhu lapsed teises riigis lähevad ning pole nõus võtma kõiki lapsi koos. Viimane telefonikõne aadressi teemal läks täiesti kontrolli alt välja - nimelt oli laste isa purjus ja ähvardas mind teatud asjadega. Sellest järeldan, et isa ei suuda ennast siiski kontrollida. Kas sellises olukorras on targem ainuhooldusõigust taotleda? Kas ühishooldusõiguse korral on siiski lapsi reaalselt kasvataval vanemal õigus teada, kuhu lapsed isa külastama lähevad, eriti teades, et isa võib lastele haiget teha?
Lahutasin laste isast kuna ta oli vägivaldne, kuid laste hooldusõigus on mõlemal. Laste isa ei ole aastaid laste vastu huvi tundnud, elatise mittemaksmise eest on kohtulikult karistatud, nüüd on asi uuesti politseis. Viimane kord käis noorim - 7-aastane laps isa juures 4 a tagasi ning siis laps helistas ja ütles, et isa tegi haiget. Tõin lapse koju. Nüüd, kuna elatise maksmise asi on uuesti politseis, on isa lastest korraga huvitatud ning tahab neid enda juurde nädalaks Soome võtta. Kuid mina tahaks teada, millisele aadressile lapsed lähevad juhuks, kui lastel isaga probleeme tekib nii nagu seda on ka varem juhtunud. Ka lapsed, kes nüüd on 11 ja 13 a tahavad, et mina teaks, kus nad on. Samuti ei julge nad minna ilma 18 a vennata, kuid isa tahab võtta 11 ja 13 aastasi eraldi ning kutsub 18 a last üksi enda juurde.
Mida sellises olukorras teha?
Ma soovin, et vaatamata isa vägivaldsusele saaksid lapsed isa näha lootes, et ehk isa on asjade üle järele mõelnud ning ei tee lastele haiget, kuid isa ei taha anda aadressi, kuhu lapsed teises riigis lähevad ning pole nõus võtma kõiki lapsi koos. Viimane telefonikõne aadressi teemal läks täiesti kontrolli alt välja - nimelt oli laste isa purjus ja ähvardas mind teatud asjadega. Sellest järeldan, et isa ei suuda ennast siiski kontrollida. Kas sellises olukorras on targem ainuhooldusõigust taotleda? Kas ühishooldusõiguse korral on siiski lapsi reaalselt kasvataval vanemal õigus teada, kuhu lapsed isa külastama lähevad, eriti teades, et isa võib lastele haiget teha?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
PkS § 144 sätestab, et vanemal on õigus nõuda teiselt vanemalt teavet lapse isikuga ja varaga seotud tähtsate asjaolude kohta, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega. Minu hinnangul on lapse isikuga seotud teave ka info lapse asukoha kohta, mida üks vanem on kohustatud teisele vanemale vastava nõudmise peale andma. Samas ei järgne antud kohustuse mittetäitmisel mingisugust sanktsiooni, st olukorras, mil vanem keeldub andmast vastavat teavet, midagi teha ei ole.
Kui Te tõsiselt kahtlete laste turvalisuses isaga Soome reisimisel, on Teil õigus keelduda laste isale nõusoleku andmisest lastega välisriiki minemiseks. On vägagi tervitatav, et pooldate laste ja isa suhtlemist, kuid kui nendevaheline suhtlemine ei ole olnud tihe, oleks võib-olla mõistlikum korraldada alguses lühema kestusega kohtumised ja teha seda Eestis, et vajadusel saaksite neile näiteks järgi minna.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada sündiv laps oma nimele, kui lapse ema on juba teise mehega abielus?14.01.2013
Tere,
Mu elukaaslane läks minu juurest ära ajal mil on lapseootel. Nüüd on ta uue mehe juures juba ja soovib, et laps saaks tema perekonnanime ja sünnitunnistusele soovib ka uue mehe isana märkida. Mida saaksin teha, et mu laps saaks ikka minu perekonnanime ja mind märgitaks ka sünnitunnistusele isana? Laps peaks sündima jaanuari lõpus ja mu eksnaine on ka juba abielus uue mehega. Lapse ema keeldub minuga asja arutamast ja meilidele lihtsalt ei vasta? Millised oleksid minu õigused antud asjas?
Mu elukaaslane läks minu juurest ära ajal mil on lapseootel. Nüüd on ta uue mehe juures juba ja soovib, et laps saaks tema perekonnanime ja sünnitunnistusele soovib ka uue mehe isana märkida. Mida saaksin teha, et mu laps saaks ikka minu perekonnanime ja mind märgitaks ka sünnitunnistusele isana? Laps peaks sündima jaanuari lõpus ja mu eksnaine on ka juba abielus uue mehega. Lapse ema keeldub minuga asja arutamast ja meilidele lihtsalt ei vasta? Millised oleksid minu õigused antud asjas?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
PkS § 86 lõige 1 sätestab, et kui laps sünnib kolmesaja päeva jooksul pärast abielu lõppemist, loetakse lapse isaks lapse emaga abielus olnud meest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui uue abielu sõlminud naisel sünnib laps, keda tuleb eeltoodud sätte alusel pidada endise abielumehe lapseks ja PkS § 84 lõike 1 punkti 1 kohaselt uue abielumehe lapseks, siis loetakse laps uue abielumehe lapseks. Teie jaoks tähendab eeltoodu seda, et lapse sündides loetakse automaatselt lapse isaks mees, kes on Teie endise abikaasaga abielus ja see mees kantakse ka isana lapse sünnitunnistusele.
Iseenesest on võimalus, et lapse ema ja tema abikaasa teevad perekonnaseisuametile ühise avalduse, et lapse emaga abielus olev mees ei ole last eostanud, kuid Teie kirjelduse alusel võib eeldada, et sellisele kokkuleppele saamine ei ole kahjuks võimalik. Seega jääb Teile vaid võimalus isaduse vaidlustamiseks kohtu teel, nõudes enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga. Isadust vaidlustada saab siis, kui laps on juba sündinud, mitte enne.
Tähelepanu tuleb pöörata ka asjaolule, et Teie olukorras saab isadust vaidlustada 1 aasta jooksul alates lapse sünnist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lahutada Eestis abielu välismaalasega, kui välismaal sõlmitud abielu kohta ei ole dokumenti?12.01.2013
Tere,
On nüüd selline tõsine mure. Olen olnud aasta abielus Alžeerlasega aga sooviks lauhutust saada. Tema keeldub mulle lahutust andmast. Abiellusin Iirimaal, abielutunnistus on tema käes, mul pole ühtegi dokumenti, et tõestada, et olen abielus. Sooviksin Eestis lahutust algatada, mis ma peaks selleks tegema? Ja kui Eestis lahutus algatada, kui kaua võtab aega, et saada lahutus? Mis saab sel juhul, kui abiellumine toimus sellel eesmärgil, et inimene saaks endale Euroopa passi.
On nüüd selline tõsine mure. Olen olnud aasta abielus Alžeerlasega aga sooviks lauhutust saada. Tema keeldub mulle lahutust andmast. Abiellusin Iirimaal, abielutunnistus on tema käes, mul pole ühtegi dokumenti, et tõestada, et olen abielus. Sooviksin Eestis lahutust algatada, mis ma peaks selleks tegema? Ja kui Eestis lahutus algatada, kui kaua võtab aega, et saada lahutus? Mis saab sel juhul, kui abiellumine toimus sellel eesmärgil, et inimene saaks endale Euroopa passi.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete Eesti Vabariigi kodanik (või olite seda abielu sõlmimise ajal), mida võib eeldada, saate kohtumenetluse abielu lahutamiseks algatada Eesti kohtus. Kohtumenetluse algatamiseks peaks Teil olemas olema abielutunnistus, mille koopia saate Iirimaalt vastavast asutusest, ilmselt sealsest perekonnaseisuametist.
Abielu lahutamiseks tuleb Teil esitada kohtule hagiavaldus ja tasuda riigilõiv. On keeruline ette prognoosida, kui kaua täpselt see menetlus aega võtab, oleneb suuresti asjaoludest, nt sellest, kui kiiresti suudetakse teisele poolele menetlusdokumendid kätte toimetada jms.
Kui abielu oli fiktiivne, on ilmselt võimalik selle kehtetuks tunnistamine.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui suurt viivist võib nõuda elatisraha võlgnevuselt?12.01.2013
Mul on mõned aastad tagasi esitatud kohtutäiturile täitemenetlus elatisraha võla väljanõudmiseks. Täituril ei ole õnnestunud kogu võlga kätte saada ja kuna lapse isa endiselt elatist täissummas ei maksa, võlg kasvab. Seoses kohtumenetlusega (vara jagamine) oleks mul vaja teada, kui suurt viivist saan küsida tekkinud võlalt?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tekkinud elatisvõlalt viivist võimalik nõuda ei ole. Ilmselt oleks see võimalik vaid olukorras, mil oleksite lapse isaga notariaalses kokkuleppes elatise maksmise kõrval kokku leppinud ka selles, et elatise maksmisega hilinemisel võib õigustatud isik nõuda (mõistlikku) viivist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas maksta elatist, kui lapse ema ei taha, et maksaksin raha tema kontole (kohtutäitur on konto kallal)?12.01.2013
Lapse ema ei soovi vastu võtta elatisraha oma pangakontole, mida teha? Kui on kohtutäitur tema pangakonto kallal, kas ta arvestab minu poolt makstud lapse elatisraha tema tuludesse (mu oletus)?
Kas see on elatislepingu rikkumine teise osapoole poolt?
Kuidas maksta elatist sellisel juhul?
Kas see on elatislepingu rikkumine teise osapoole poolt?
Kuidas maksta elatist sellisel juhul?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Täitemenetluse seadustiku § 131 lõike 1 punkti 7 kohaselt ei saa kohtutäitur pöörata sissenõuet seadusele põhinevale elatisele ehk siis olukorras, mil kannate elatisraha lapse ema kontole, ei saa kohtutäitur üldjuhul (va TMS § 131 lg 2) seda summat arestida.
Kui maksate elatist lapse ema nõudmisel nt sularahas, on seda hiljem väga raske tõendada ja võimalik on olukord, mil lapse ema väidab, et Te ei olegi elatist maksnud ja laseb selle tagasiulatuvalt kohtu kaudu välja mõista (kui Te just kuidagi vastupidist ei suuda tõendada). Ma eeldan Teie kirjelduse puhul, et elatist ei ole kohtu kaudu välja mõistetud, vaid maksate suusõnalise kokkuleppe alusel – kui elatis on välja mõistetud kohtu kaudu, saab lapse ema pöörduda kohe kohtutäituri poole, kui Te elatist enam "ei maksa".
Seega soovitan Teil elatist võimalike arusaamatuste vältimiseks lapse ema kontole edasi maksta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada isalt elatisrahas kui isa ilmselt elab Soomes?12.01.2013
Tere,
Kuidas toimida, et saada elatisraha lapsele, kui lapse (tütre) isa elab välismaal, olen kuulnud, et Soomes. Siiani on ta minu arvele kandnud vahel juhuslikke summasid, kuid vähem, kui miinimum 145.- eurot kuus. Elan ise Soomes, lapsed on Eestis, poeg õpib kõrgkoolis ja tütar põhikoolis, kuna lapsed ei soovi Soome elama tulla, on meil pangalaenuga ostetud korter, kus lapsed elavad, poeg üürib õppeperioodil korterit Tallinnas, ise üürin korterit Soomes. Kas saan elatusraha suurusesse arvestada ka korteri pangalaenu ja kindlustuse osa, sest korter on mul vaid laste pärast. 4 aastat tagasi sain pärast aasta kestnud otsinguid lapse isa advokaadi abiga kätte ja kohtus toimus isaduse tuvastamine. Kohus mõistis kulud pooleks, kuna minu advokaadi kulud olid olnud liiga suured. Tema poolt raha ei ole ma siiani saanud, kuigi kaks aastat tagasi andsin asja kohtutäiturile. Küsimused on 1. Kuidas saan selle kohtukulu (750.-eurot), kohtutäiturist siin vist abi ei ole, kui võlglane ei ela Eestis 2. Kas saan Eestis oleva korteri kulude proportsionaalse osa arvestada elatusrahas ja kuhu annan avalduse elatusraha väljamõistmiseks. Tänan, kui saaksite nõu anda.
Kuidas toimida, et saada elatisraha lapsele, kui lapse (tütre) isa elab välismaal, olen kuulnud, et Soomes. Siiani on ta minu arvele kandnud vahel juhuslikke summasid, kuid vähem, kui miinimum 145.- eurot kuus. Elan ise Soomes, lapsed on Eestis, poeg õpib kõrgkoolis ja tütar põhikoolis, kuna lapsed ei soovi Soome elama tulla, on meil pangalaenuga ostetud korter, kus lapsed elavad, poeg üürib õppeperioodil korterit Tallinnas, ise üürin korterit Soomes. Kas saan elatusraha suurusesse arvestada ka korteri pangalaenu ja kindlustuse osa, sest korter on mul vaid laste pärast. 4 aastat tagasi sain pärast aasta kestnud otsinguid lapse isa advokaadi abiga kätte ja kohtus toimus isaduse tuvastamine. Kohus mõistis kulud pooleks, kuna minu advokaadi kulud olid olnud liiga suured. Tema poolt raha ei ole ma siiani saanud, kuigi kaks aastat tagasi andsin asja kohtutäiturile. Küsimused on 1. Kuidas saan selle kohtukulu (750.-eurot), kohtutäiturist siin vist abi ei ole, kui võlglane ei ela Eestis 2. Kas saan Eestis oleva korteri kulude proportsionaalse osa arvestada elatusrahas ja kuhu annan avalduse elatusraha väljamõistmiseks. Tänan, kui saaksite nõu anda.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Esiteks märgin ära, et elatist on võimalik nõuda vaid alaealisele lapsele või täisealiseks saanud lapsele, kes jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Seega poja ülalpidamiseks, kes omandab juba kõrgharidust, isalt enam ülalpidamist võimalik nõuda ei ole.
Olete õigesti aru saanud, et kui lapse isa elab Soomes, siis Eesti kohtutäituri poole pöördumine täitemenetluse algatamiseks tulemust ei anna, sest Eesti kohtutäitur teeb täitetoiminguid vaid Eesti Vabariigi territooriumil. Selleks, et Eestis tehtud kohtuotsust oleks võimalik Soomes täita (antud juhul siis mõista kohtutäituri vahendusel sisse Teile väljamõistetud kohtukulud), tuleb esmalt esitada Eesti kohtu otsuse tunnustamise taotlus Soome kohtule. Täiendavat informatsiooni saate selle küsimuse kohta Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumist.
Hagiavalduse elatise väljamõistmiseks võite esitada kas lapse alalise elukoha järgi ehk siis Eesti kohtusse või siis isa alalise elukoha järgi ehk siis Soome kohtusse (iseasi, kas isal on Soomes alaline elukoht). Ilmselt on Teie kui Eesti kodaniku jaoks lihtsam alustada vastavat menetlust Eestis.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas hiljem vajadusel tõestada, et suusõnaliselt leppisime emaga kokku lapse elatisraha summa?10.01.2013
3 aastat tagasi kolis lapse ema minust lahku. Leppisime suusõnaliselt kokku, et hakkan alaealisele tütrele maksma 1800 krooni. Praegu maksan 115 eurot. Kirjalikust kokkuleppest ta keeldub. Kas kehtib suusõnaline kokkulepe ja kuidas seda tõestada hiljem, et nõustus selle summaga?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui maksate elatist alla seadusega sätestatud miinimummäära, milline on käesoleval hetkel 160 eurot, ei ole tegelikkuses vahet, kas sõlmite kokkuleppe suuliselt või kirjalikult. Seda põhjusel, et alla miinimummäära elatist saaval vanemal on alati õigus pöörduda kohtu poole elatise väljamõistmiseks miinimumulatuses või üle selle (viimast juhul, kui lapse kulud on suuremad kehtivast alampalgast). Seejuures ei mõjuta kohtusse pöördumise õigust kuidagi asjaolu, et sõlmisite eelnevalt kokkuleppe elatise maksmise osas alla kehtiva miinimumi.
Samuti tuleb Teil arvestada sellega, et kui maksate elatist vähem kui seadusega sätestatud miinimummäär, võib elatist saav vanem nõuda kohtu kaudu elatist 1 aasta tagasiulatuvalt, täpsemalt selle osa, mis jääb puudu miinimummäärast.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui vanalt võib laps otsustada kumma vanema juures elama hakkab?10.01.2013
Tere!
Laste isale on määratud alimendid kohtulikult. Maksab ta seda nagu ise heaks arvab. Tänaseks on võlg kasvanud 900 euroni. Asi on ka kohtutäituri juures ja tema on ka kõigest teadlik. Kuid nüüd on tekkinud küsimus. Kui lapsed on isa juures (kui ta üle kahe nädala eesti tuleb paariks päevaks), kas tal on õigus siis alimentidest see raha maha võtta? Sama kui ka riideid ostab näiteks.
Teiseks sooviks teada, kui vanalt võib laps otsustada kelle juurde elama minna soovib? Poiss on 12, saab sügisel 13 ja talle tehakse selgeks, et ta saab ise valida kelle juures elada tahab. Asi puudutab rohkem seda maksmist, et siis ei peaks isa maksma (meil kaks last). Lapsele on selgeks tehtud, et isa viib paberid kohtusse ja kohtu kaudu soovib hooldusõigust.
Ette tänades!
Laste isale on määratud alimendid kohtulikult. Maksab ta seda nagu ise heaks arvab. Tänaseks on võlg kasvanud 900 euroni. Asi on ka kohtutäituri juures ja tema on ka kõigest teadlik. Kuid nüüd on tekkinud küsimus. Kui lapsed on isa juures (kui ta üle kahe nädala eesti tuleb paariks päevaks), kas tal on õigus siis alimentidest see raha maha võtta? Sama kui ka riideid ostab näiteks.
Teiseks sooviks teada, kui vanalt võib laps otsustada kelle juurde elama minna soovib? Poiss on 12, saab sügisel 13 ja talle tehakse selgeks, et ta saab ise valida kelle juures elada tahab. Asi puudutab rohkem seda maksmist, et siis ei peaks isa maksma (meil kaks last). Lapsele on selgeks tehtud, et isa viib paberid kohtusse ja kohtu kaudu soovib hooldusõigust.
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtuotsusega on elatis kindla summana välja mõistetud, ei tohi elatise maksmiseks kohustatud isik sellest enda suva järgi mahaarvamisi teha. Kui elatist maksev vanem soovib väljamõistetud elatise suurust muuta, tuleb tal pöörduda kohtusse, kuid võin juba etteruttavalt märkida, et mõnel päeval kuus lastega kohtumine ja sellega seoses teatavate kulutuste tegemine elatise vähendamiseks alust ei anna.
Iseenesest ei ole kindlat vanust, millal laps võib otsustada, kumma vanema juures elab. Tuleb lähtuda lapse huvidest ja lapse enda soovist, kuivõrd lapse vanus seda võimaldab. Ilmselgelt ei ole võimalik nt 15-aastast last "kinni hoida", kui ta soovib ühe vanema juurest teise vanema juurde kolida. Minu hinnangul on näiteks 13-aastane laps juba piisavas vanuses otsustamaks, kas soovib elada ema või osa juures.
Parimate soovidega,
Hanna Kiviarand
Küsimus: Kuidas saab lahutada abielu, mis on sõlmitud välismaal viisa saamise eesmärgil?10.01.2013
Kas on võimalik lahutada või kehtetuks tunnistada abielu, mis on sõlmitud Iirimaal elava Pakistani kodanikuga, kui abielu on kestnud ligi 3 aastat ja koos me pole selle aja jooksul elanud? Tegemist on abieluga viisa saamise eesmärgil?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ilmselt elate endiselt Iirimaal ja soovite abielu lahutada seal.
Uurisin abielu lahutamisega seotud õiguslikke nüansse Iirimaal ja selgus, et abielu on võimalik lahutada vaid kohtus, olenemata sellest, kas pooled on lahutusega nõus või mitte. Samuti on võimalik taotleda kohtult abielu kehtetuks tunnistamist.
Rohkem informatsiooni leiate järgmiselt veebiaadressilt: http://www.citizensinformation.ie/en/birth_family_relationships/separation_and_divorce/legal_options_following_marital_breakdown.html
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida peaksin tegema, et lapsele vanavanematelt elatisraha nõuda?09.01.2013
Tere!
Lugesin vastuseid sarnastele küsimustele nagu minul, aga abi ei saanud. Nimelt tean ma, et on võimalik nõuda elatisraha vanavanematelt (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. oktoobri 2011. a otsuse nr 3-2-1-75-11 kohaselt võib vanavanematel oma lapselapse ülalpidamise kohustus tekkida PKS § 106 lg 2 alusel ka siis, kui on juba olemas jõustunud kohtuotsus elatise asjas vanema vastu.) Mida peaksin tegema selleks, et vanavanematelt elatisraha nõuda? Milliseid dokumente on vaja? Kuhu peaksin pöörduma? Kas asi käib läbi kohtu või piisab kohtutäiturile dokumentide esitamisest? On advokaadi olemasolu tähtis sellise asja läbiviimiseks? Nii lapse isal kui vanavanematel puudub täielik huvi lapse vastu. Alimendid on ametlikult peale pandud aastal 2008 ja lapse isa ei käi nimme ametlikult tööl. Keeldub alimentide maksmisest.
Ettetänades
Lugesin vastuseid sarnastele küsimustele nagu minul, aga abi ei saanud. Nimelt tean ma, et on võimalik nõuda elatisraha vanavanematelt (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. oktoobri 2011. a otsuse nr 3-2-1-75-11 kohaselt võib vanavanematel oma lapselapse ülalpidamise kohustus tekkida PKS § 106 lg 2 alusel ka siis, kui on juba olemas jõustunud kohtuotsus elatise asjas vanema vastu.) Mida peaksin tegema selleks, et vanavanematelt elatisraha nõuda? Milliseid dokumente on vaja? Kuhu peaksin pöörduma? Kas asi käib läbi kohtu või piisab kohtutäiturile dokumentide esitamisest? On advokaadi olemasolu tähtis sellise asja läbiviimiseks? Nii lapse isal kui vanavanematel puudub täielik huvi lapse vastu. Alimendid on ametlikult peale pandud aastal 2008 ja lapse isa ei käi nimme ametlikult tööl. Keeldub alimentide maksmisest.
Ettetänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui soovite elatise väljamõistmist asenduskohustusena lapse isa vanematelt (lapse vanavanematelt), tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus. Seda muidugi juhul, kui kohtuväliselt kokkuleppele saada ei õnnestu, mida võib ilmselt Teie kirjelduse alusel eeldada.
Advokaadi/juristi abi oleks kasulik hagiavalduse koostamisel, kuid ei ole ilmtingimata vajalik kohtuistungil (see oleneb juba Teist, kui kindlalt ennast istungil tunnete).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand