Perekonnaõigus

Tere,

Olen viimased aastad töötu, kui päris õieti öelda, siis seisundis, kuhu meist keegi ei taha sattuda. Nimelt eraisiku pankroti äärel. Minu ettevõte pankrotistus, kohtutäitur müüs ära kodu jne.
Loomulikult järgnes sellisele katastroofile lahutus. Kõikide nende koledate sündmuste tagajärjel minu elus ei ole saanud maksta laste emale ette nähtud summasid (olen ise toimetuleku piiril, vanemad aitavad). Olenemata, et pole stabiilset sissetulekut, olen siiski püüdnud juhutöödest naisele laste jaoks raha leida (see ei puutu küll asjasse, aga kõige suurem summa on 570 eurot ja kõige võiksem 10 eurot). Lisaks olen ostnud lastele aastate jooksul palju riideid, mänguasju jne.
Hetkel olen seisus, kus lapsed tahavad väga minu juurde, aga laste ema ei lase enam mind lastega kokku (korra kuus siiski laseb) ja väidab, et kuna ei täida kohustusi, siis pole sul ka mingeid õigusi.
Mul on lastega väga tugev side, nad hoiavad mind väga ja lapsed sõna otseses mõttes nutavad nüüd ja helistavad mulle, aga ma olen täiesti nõutu, kuuldes nutvat last toru teises otsas.
Lastekaitse ütles, et kuna te ei pannud kohtus päevi paika kohtumiseks lastega, siis jah, ongi emal õigus anda teile lapsi 1-2 päevaks kuus.

Kohtusse pöörduda ma ka ei saa, esiteks pole mul raha ja seal hakkaks naine rõhuma, et mees ei maksa korralikult ettenähtud summasid.

Kuna ma siin juba kirjutasin oma raskest olukorrast, küsin juba teise küsimuse veel. Kas mul on õigus nõuda kohtus alimentide vähendamist? Minu viimane palga laekumine oli 2008 mai. Sealt edasi olen elanud juhutöödest (must sissetulek). Mul on väga raske leida tööd, sest mul puudub haridus kui ka spetsifikatsioon (mul pole ühtegi eriala). Lisaks olen selles eas, kus tööd isegi spetsialistil raske leida.

Tere! Abikaasale on määratud töövõimetuspension, mis võimaldab siiski tööl käia, kuid tööl ta käia ei soovi. Abielu on kahjuks lõppemas. Kas lahutuse korral pean teda ülal pidama PKS § 73 alusel? Ta on 50-aastane. Laps on 15, hetkel ei tea, kelle juurde jääb. Mille järgi ja kes otsustab, milline on abikaasa terviseseisund?
Lugupidamisega

Tere!

Uurisin antud portaalist oma küsimusele analoogseid vastuseid, ent kahjuks ei leidnud adekvaatset vastust.
Probleem järgmine:
Minu vanemad on abielus, ent elavad juba ligi 10 aastat lahus. Mõned päevad tagasi tuli ilmsiks, et isa on oma nimele ostnud mitmeid erinevaid asju (sh televiisor, videokaamera, mobiiltelefon jm tehnikat). Antud asjade ostusumma küündib 1700 euroni.
Kuna isa ei ole maksevõimeline (on töötu), siis võlgade kättesaamiseks on asi antud inkassofirmasse.

Siit ka küsimus:
Kas inkassol on õigus võlgade tasumist nõuda abikaasal? Kas on võimalik, et võlgade sissenõudmiseks võetakse raha ema pangakontolt?

Heade soovidega.

Abikaasa soetas firma kooselu ajal, kuid enne ametlikku abiellumist. Seega pole tegemist abielu jooksul soetatud varaga. Abielu jooksul on firma osakapitali väärtust oluliselt suurendatud ja suurenenud on ka firma varad. Kas lahutuse korral saab seda lugeda ühisvaraks?

Tere.

Isa maksab alimente oma kahele lapsele esimesest abielust. Teisest kooselust sündinud pojale maksab vastavalt kokkuleppele emaga. Nüüd on äsja lõppenud järgmisest abielust poja ema nõudmas elatisraha 200 eurot kuus.
Elan oma majas, mille eest tasun pangalaenu ning tasun ka autoliisingut. Töötasu on 600 eurot, millest tasun ka maksud. Kas on olemas ka mingi piirang, mis peaks isale elamiseks jääma?

Tere.
Tahaksin nõu küsida selles suhtes, et kui ema (86a) läheb vanadekodusse, siis sinna tuleb juurde lastel maksta, kui tema pensionist ei jätku ja kui omavalitsus pole ka nõus maksma. Saan sellest aru, aga probleem ongi hoopis selles, et omal ajal tegi ema maad-metsad, ka talu, oma teisele tütrele, kuna ma tõesti olin siis nii rumal ja loobusin suusõnaliselt sellest (maa-mets-taluhoone) tookord. Õde hakkas seal talu pidama. Millegipärast meeldivad meie emale mu õelapsed rohkem kui minu omad ja ta on kõik oma aastaid kogunenud pensioni neile notari juures kinkinud. Ühesõnaga, mu õde ja ta lapsed on pärinud kõik esivanemate ja ka ema "varanduse". Minul on linnas pool maja, mis sai 30 aastat tagasi ostetud ja seda ta heidab mulle alalõpmata ette, kui teravamateks ütlusteks läheb. Õde koos oma lastega on kordades rohkem pärandust saanud. Et kus see võrdsus? Nüüd, kui ema hooldekodusse läheb, siis peaksin mina ka maksma, kui mul on sissetulek veidi üle miinimumi ja mul on kasvatada alaealine laps või siis aitavad ka lapselapsed... aga sel juhul, miks minu lapsed peaksid aitama maksta vanaema hooldekodu maksu, kui neile pole ju mitte midagi kusagilt pärandatud. Lisaksin veel, et mu õde on töövõimetuspensionär 50%. Tea siis, kas temagi on kohustatud maksma ema eest.
Ongi küsimus, et kas, või siis, kust mina peaksin selle puuduoleva summa võtma, kui mul pole metsa, mida müüa, õel on see võimalus. Või soovitate isegi kohtusse pöörduda, et nüüd soovin ka mina sellest pärandusest osa või ehk las avatakse need kontod, kuhu/kellele vanaema kena "kingituse" peale oma surma teinud on?

Teid ette tänades!

Tere!
Küsimus selline, et kas koolil on õigus hoida koolipäeva vältel kinni täisealist õpilast ja teda vahetundide ajal koolist mitte välja lasta?

Mulle kingiti maja, mille krunt tagastati (ma ei pidanud seda erastama). Tegin maja sees väikese juurdeehituse (maja kubatuur ei suurenenud, lihtsalt võtsin seni tühjalt seisnud ruumi eluruumina kasutusele). Kuna tegin selle abielu ajal, siis küsimus: kas see võib olla ajend, et mu abikaasa saaks nõuda terve kinnistu käsitlemist ühisvarana? Kinnistul pole midagi muud muudetud. Võiksin selle eluruumiks ehitatud osa ka uuesti tühjaks lammutada, maja välimus sellest ei muutuks. Majale tuli sellest jurdeehitusest pinda juurde umbes 25 %.
Ametlikult pole ma seda juurdeehitatud osa ka eluruumina arvele võtnud, seega juriidiliselt teda justkui ei olegi. Nagu öeldud, võiksin juurdeehitatud osa ka maha lammutada, aga justkui kahju oma kätetööd lõhkuda.

Aastal 2005 sõlmisime lapse isaga kokkuleppe, et ta maksab lapsele 1600 krooni kuus. Kokkuleppe kinnitas kohus määrusega. Lapse isa kohustust ei täitnud, seepärast andsin asja edasi kohtutäiturile. Täitur on kätte saanud üksikud väiksemad summad, 7 aastat võlg vaid kuhjub. Lapse isa ametlikult ei tööta, ei oma vara. Tegelikult ma tean, et ta töötab, lihtsalt mitteametlikult. Olen ise hetkel kahe väikese lapsega kodus ja peatselt enam sissetulekut ei oma. Seetõttu on väga oluline, et minu esimese lapse isa hakkaks oma kohust täitma ning minu sooviks on, et ta maksaks vähemalt elatise miinimumi. Seepärast sooviksin kohtusse anda hagi elatise suurendamiseks

Suhtlesin ka politseiga ja küsisin kriminaalmenetluse alustamise kohta. Nemad ütlesid, et peaksin pöörduma kohtutäituri poole, kes saab selle algatada. Täitur aga ütleb, et on teinud kõik võimaliku.

Palun nõu millised on minu võimalused olukorra lahendamiseks ja kas on olemas ka näidisdokumente, et saaksin ise vastava hagi koostada?

Tere. Elan lapsega välismaal ja lapse isa on Eestis. Soovime taotleda välismaal elamisluba, aga on vaja isa kirjalikku nõusolekut, kuna laps on isa nimel. Isa on kõigega ilusti nõus. Kas peame minema notari juurde ja seal selle paberi vormistama või on kuskil mingi ankeet saadaval, mida saab täita? Ise ei oska seda kirja panna nii nagu vaja.

Tervitades