Perekonnaõigus
Küsimus: Kas saan kohtule abielulahutuse avalduse esitada interneti teel ja kas kohus lahutab ilma abikaasa kohalolekuta?21.12.2012
Soovin abielu lahutada kohtu kaudu. Kus saan avalduse esitada interneti kaudu või kohtus? Kui abikaasa kohale ei ilmu, kas lahutatakse tema kohalolekuta?
Tänan.
Tänan.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Hagiavalduse abielu lahutamise nõudes võite kohtule esitada elektooniliselt kas läbi e-toimiku või kohtu e-posti aadressile saadetuna, kuid sellegipoolest on reeglina vajalik isiklikult kohtuistungil osalemine.
Kohus ei või kostja kohtuistungile ilmumata jäämise korral teha abieluasjas tagaseljaotsust, kuid võib asja lahendada sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida peaksime silmas pidama, kui plaanime abielluda ja seejärel korteri osta?21.12.2012
Tere. Plaanime elukaaslasega abielluda suvel ning seejärel sügisel või talvel soetada korteri. Kuna korter saab soetatud abielu ajal, siis on see automaatselt ühisvara. Korter saab ostetud pangalenuga, laenu võtjaks saab ainult minu abikaasa, sest tema käib tööl, mina ei käi. Kas panka minnes peaks veel kuskile kirja panema, et mina oleksin ka omanik või piisabki sellest, et oleme abielus ning soetatud vara on ühisvara? Küsimus ise on selles, et kui abikaasa sureb, siis jääb korter mulle, aga kas mina pean hakkama maksma laenujääki kuigi mina polnud laenuvõtja vaid olen üks omanikest kõigest? Kuidas talitada võimalikult targasti, et peale abikaasa surma raskustesse ei satuks. Kuna korter maksab päris palju ja kuu laenumakse on tõenäoliselt 600 euro ringis, siis peale abikaasa surma ei jaksa ma iialgi maksta sellist summat kuus pangale. Välja kolides olen täiesti ilma koduta. Hetkel töötab mees Soomes ning teenib hästi. Kui meil pole ka lapsi, kas siis kuulub kogu korter automaatselt mulle?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui olete abielludes vararežiimiks valinud varaühisuse ja soetate abielu ajal kinnisvara, kuulub see Teie ja abikaasa ühisvara hulka, olenemata sellest, et laenukohustusi hakkab täitma Teie abikaasa ainuisikuliselt.
Kui Teie abikaasa sureb ja Teil kummalgi lapsi pole, pärite Teie poole abikaasa pärandist (teise poole pärivad pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased) ja kui abikaasa vanemaid ega alanejaid sugulasi ei ole, pärite kogu pärandi. Võimalik on teha testament, millega abikaasa määrab Teid ainupärijaks, siis eelpool kirjeldatud seadusjärgne pärimine ei kohaldu.
Pärandi vastuvõtmisel lähevad pärijale üle kõik õigused ja kohustused, seega korteriga saate kaasa ka kohustused panga ees. Ei ole võimalik võtta vastu ainult õigusi ja välistada kohustused. Ilmselgelt on Teil õigus pärandist loobuda, kuid siis peate loobuma kogu pärandist, sh korterist ja muust varast.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa saab kohtu kaudu määrata hooldusõigust kindlate päevade suhtes?19.12.2012
Kui isal on soov minna kohtusse ja nõuda näiteks, et laps oleks 3 nädalavahetust kuus isaga, ülejäänud aja elab ema juures? Kui tõenäoline see oleks?
Kohtuväliselt tõenäoliselt kokkuleppele ei jõuta. Ema rikub kokkulepitud reegleid.
Kohtuväliselt tõenäoliselt kokkuleppele ei jõuta. Ema rikub kokkulepitud reegleid.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Esiteks märgin, et hooldusõiguse kuuluvus ja suhtlemiskord on kaks üksteisest eraldiseisvat asja.
On raske öelda, kas kohus rahuldaks isa nõude, kui isa taotleb suhtlemiskorra kindlaksmääramist selliselt, et veedab lapsega kolm nädalavahetust kuus. Üldiselt on nö levinud, et lapsest lahus elav vanem veedab lapsega kaks nädalavahetust kuus (ja võibolla mõned päevad nädalasiseselt).
Samas mängib väga palju rolli, milline on eelnevalt olnud lapse ja lahus elava vanema suhtlus – kui tegemist on üksteisest võõrdunud lapse ja vanemaga, ei saa määrata samasugust suhtlemiskorda, kui olukorras, mil laps ja vanem on peale ema-isa lahkuminekut väga tihedalt suhelnud. Seega oleneb kõik konkreetsetest asjaoludest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas aastaid tagasi isa antud luba lapsega reisimiseks, on aluseks, et võiksin lapsega välismaale elama minna?19.12.2012
Tervist. Lapsega on meil sama perekonnanimi. Lahutasime abikaasaga, kui laps oli aastane, praegu üheksa aastane. Nende aastate jooksul isa ei ole näinud oma last, ei ole helistanud. Ma ei tema temast midagi. Kaks aastat tegelesin sellega, et saada lapsele elatisraha, lapse isa kogu aeg oli sellele vastu ja venis see asi. Praegu maksab, aga lapse elust ei ole huvitatud. 9 aastat tagasi ta kirjutas notari juures mulle loa, et ma saan lapsega välismaal puhkamas käia. Praegu, kui ma soovin välismaale elama minna, kuidas ma saan ilma isata seda teha, kuna temaga ei ole 9 aastat kontakti? Kas selle dokumendi alusel võib ka midagi teha? Tänan.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui isa on nõusoleku andnud lapsega välismaale reisimiseks, ei saa seda siiski käsitleda nõusolekuna välismaale alaliselt elama asumiseks. Seega peaks lapse isa andma uue nõusoleku välismaale elama asumise osas, mis peab samuti olema notariaalses vormis.
Kui lapse isa keeldub vastavat nõusolekut andmast, on Teil õigus pöörduda kohtu poole ja taotleda otsustusõiguse üleandmist lapse elukoha määramise osas.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas raha kätte saada, mida pärast lahutust lubas mees mulle notariaalse lepingu järgi maksta?18.12.2012
Sõlmisime pärast abielu lahutust notariaalse lepingu, kus abikaasa pidi maksma mulle igakuiselt Eesti keskmist palka. Nüüd ei pea ta enam lepingust kinni, tal on olemas hea palgaga kindel töökoht. Kui annan asja kohtusse, kas on võimalus, et kohus võib otsustada, et mul pole õigust saada lepingus ettenähtud raha. Kuidas näeks välja edaspidi raha eksabikaasa palgast kinnipidamine, kas on võimalik nõuda, et see võetakse ta palgast sunniviiliselt maha, sest vabatahtlikult ta seda ei teeks.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui tegemist on notariaalselt tõestatud kokkuleppega, mille kohaselt on võlgnik peale nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele (ilmselt selline klausel kokkuleppes ka sisaldub), on tegemist täitedokumendiga ja see allub täitemenetlusele.
Seega, kui endine abikaasa kokkulepet ei täida, peate pöörduma kohtutäituri poole ja algatama endise abikaasa suhtes täitemenetluse. Kohtutäituril on seejärel õigus kokkulepitud igakuine rahaline kohustus Teie endise abikaasa kontole laekuvast sissetulekust kinni pidada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lapse hooldusõigus tagasi saada?18.12.2012
Tere, soov oleks saada laps enda juurde elama. Tegin vähe aega tagasi väga vale otsuse, et hooldusõiguse sai lapse ema endale.
Kas mul oleks kuidagi võimalus hooldusõigus tagasi saada ja mis ma tegema peaks selleks?
Laps elab Soomes.
Kas mul oleks kuidagi võimalus hooldusõigus tagasi saada ja mis ma tegema peaks selleks?
Laps elab Soomes.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Eeldan, kohus on teinud lahendi, mille alusel kuulub lapse hooldusõigus ühele vanemale, st lapse emale või olete sõlminud kohtus sellekohase kompromissi.
PkS § alusel 123 lõike 2 alusel muudab kohus varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Seega, kui võrreldes kohtulahendi tegemise ajaga on asjaolud märkimisväärselt muutunud ja lapse huvid ei ole enam emaga olles tagatud, on Teil õigus kohtult taotleda ühise hooldusõiguse taastamist või hooldusõiguse täielikku üleandmist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui riigi kehtestatud elatisraha muutub, kuidas siis maksekäsu kiirmenetlusega välja nõutud summat suurendada?18.12.2012
Tere,
Lapse isale on määratud maksekäsu kiirmenetlusega lapsele elatisraha maksmine - tegemist konkreetse summaga, mis on tol hetkel kehtinud miinimumtöötasust 1/2. Summat nõutakse sisse kohtutäituri kaudu. Miinimum töötasu summa on aastatega muutunud, siis kuidas võimalik muuta elatusraha suurust? Kas selleks tuleb teha uus maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtule?
Lapse isale on määratud maksekäsu kiirmenetlusega lapsele elatisraha maksmine - tegemist konkreetse summaga, mis on tol hetkel kehtinud miinimumtöötasust 1/2. Summat nõutakse sisse kohtutäituri kaudu. Miinimum töötasu summa on aastatega muutunud, siis kuidas võimalik muuta elatusraha suurust? Kas selleks tuleb teha uus maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtule?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Elatisraha suuruse muutmiseks tuleb pöörduda elatise suurendamise nõudega kohtu poole. Läbi maksekäsu kiirmenetluse elatist suurendada ei ole võimalik.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vanainimese hooldekodu arve peavad maksma lapselapsed, kui tema oma laps on juba surnud?16.12.2012
Tere,
Vanaema on hooldekodus, tema ainuke poeg (minu isa) on surnud. Vanaemal pension 300 eurot, hooldekodu arve kaks korda suurem. Mina olen praegu töötu. Kes peab seda vahet maksma? Kas lapselapsed on otsejoones sugulased? Kas hooldekodu või linnavalitsus saab nõuda maksmist minult? Vanaemal on ka lapselapsi, aga nad ei ela Eestis.
Vanaema on hooldekodus, tema ainuke poeg (minu isa) on surnud. Vanaemal pension 300 eurot, hooldekodu arve kaks korda suurem. Mina olen praegu töötu. Kes peab seda vahet maksma? Kas lapselapsed on otsejoones sugulased? Kas hooldekodu või linnavalitsus saab nõuda maksmist minult? Vanaemal on ka lapselapsi, aga nad ei ela Eestis.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

PkS §-i 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, seega kui abivajaval isikul ei ole esimese astme alanejaid sugulasi (lapsi), on ülalpidamist kohustatud andma teise astme alanejad sugulased (lapselapsed).
Samas tuleb märkida, et PkS § 105 lõike 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ja iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega on vanaema ülalpidamiseks kohustatud ka tema teised lapselapsed.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju on lahus elaval isal õigus ühes kuus lapsega koos olla?16.12.2012
Austatud nõuandja
Olete kirjutanud:
küll on Teil aga õigus nõuda lastega kohtumist piisavas mahus. Kindlasti tuleb selliste otsuste tegemisel arvestada ka laste arvamust, kuna laste heaolu säilitamine on peamine.
Täpsustage palun, milline on see ühik "piisav maht", kui 8a laps ilmselgelt tahab isa juurde (ta tahabki ainult isa juures olla) aga ema ei lase?
Nimelt ema väidab, et laps on isa juurest tulles närvilisem, käitub halvemini, unehäired jne. Ma muidugi ise mõistan last, sest kui ta on kohas, kus ta ei taha olla (ema juures), tekitab see temas stressi ja muid komplikatsioone.
Isa juures on laps väga hea käitumisega ja väga rahulik. Magab nagu nukuke. Ta on silmnähtavalt õnnelik.
Kahjuks on ema eriala spetsialist ja kõik usuvad ainult teda - ta on ju spetsialt, ta ei saa eksida, ju on viga ikka isas.
Ahjaa, laps ei varjagi, et kui ta saab 10, siis saades otsustamisõiguse, läheb ta isa juurde elama. See on kindlasti üks põhjus, miks ema püüab last isast võõrutada.
Olete kirjutanud:
küll on Teil aga õigus nõuda lastega kohtumist piisavas mahus. Kindlasti tuleb selliste otsuste tegemisel arvestada ka laste arvamust, kuna laste heaolu säilitamine on peamine.
Täpsustage palun, milline on see ühik "piisav maht", kui 8a laps ilmselgelt tahab isa juurde (ta tahabki ainult isa juures olla) aga ema ei lase?
Nimelt ema väidab, et laps on isa juurest tulles närvilisem, käitub halvemini, unehäired jne. Ma muidugi ise mõistan last, sest kui ta on kohas, kus ta ei taha olla (ema juures), tekitab see temas stressi ja muid komplikatsioone.
Isa juures on laps väga hea käitumisega ja väga rahulik. Magab nagu nukuke. Ta on silmnähtavalt õnnelik.
Kahjuks on ema eriala spetsialist ja kõik usuvad ainult teda - ta on ju spetsialt, ta ei saa eksida, ju on viga ikka isas.
Ahjaa, laps ei varjagi, et kui ta saab 10, siis saades otsustamisõiguse, läheb ta isa juurde elama. See on kindlasti üks põhjus, miks ema püüab last isast võõrutada.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Suhtlemise tihedus ja kohtumiste kestvus oleneb suuresti konkreetsetest asjaoludest, st ei ole nö kindlat mahtu, kui palju peaks lahus elav vanem lapsega kohtuma. Eelkõige tuleks lähtuda sellest, kui tihedalt on laps vanemaga eelnevalt suhelnud ja kui lähedane on sellest tulenevalt lapse ja vanema vaheline side. Ilmselgelt ei saa üksteisest võõrdunud lapse ja vanema suhtlemiskord olla samasugune, kui lapsel ja vanemal, kes on stabiilselt omavahel suhelnud. Samuti on ilmne, et kui lahku läinud vanemad elavad üksteisele lähedal, saab laps lahus elava vanemaga tihedamalt suhelda kui vanem, kes elab nt välismaal. Seega tuleb suhtlemiskord kindlaks määrata eelkõige varasemat suhtlust arvestades ja seejärel ka vanema võimalusi hinnates (suhtlemiskord peab olema täidetav).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus oma tütrega kohtuda, kuigi kohtuotsusega on hooldusõigus minu õel?16.12.2012
Tere,
Kui minu õde on saanud kohtu poolt hooldusõiguse mu tütre suhtes, kas mul on õigust tuua last enda juurde. Minult pole õigusi ära võetud. Kuna õde ise keelab mul lapsega kokku saamast, siis sooviks teada, mis õigusi mul on oma lapse suhtes. Ja kas seda kohtu otsust saab ka muuta? Ja kas mu õel on õigust üldse mulle mu oma last keelata näha või rääkida, ilma et ta ise juures viibiks. Täname.
Kui minu õde on saanud kohtu poolt hooldusõiguse mu tütre suhtes, kas mul on õigust tuua last enda juurde. Minult pole õigusi ära võetud. Kuna õde ise keelab mul lapsega kokku saamast, siis sooviks teada, mis õigusi mul on oma lapse suhtes. Ja kas seda kohtu otsust saab ka muuta? Ja kas mu õel on õigust üldse mulle mu oma last keelata näha või rääkida, ilma et ta ise juures viibiks. Täname.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui Teilt ei ole täielikult isikuhooldusõigust ära võetud, on Teil oma lapse suhtes suhtlusõigus, st Teil on õigus oma lapsega kohtuda ja iseenesest Teie õde Teile lapsega suhtlemist keelata ei tohiks.
Kõikide vanema ja lapse õigussuhet reguleerivate kohtulahendite muutmist on võimalik taotleda juhul, kui asjaolud on oluliselt muutunud võrreldes ajaga, mil kohtulahend tehti ning lapse huvid ei ole enam piisavalt tagatud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand