Perekonnaõigus
Küsimus: Kui isa vaidlustab elatise sissenõudmise kiirmenetlusena, kas siis kohtusse minnes võib nõutavat summat suurendada?29.11.2012
Tekkis selline küsimus. Ma olen sisse andmas elatisenõuet kahe lapse tarbeks. Kas see esitatakse kahe erineva nõudena a kuni 200 eurot?
Ja kui laste isa selle nõude vaidlustab, siis tuleb pikem kohtutee jalge alla võtta?
Lihtsalt annaksin asja kiirmenetlustena sisse, sest mul pole aega ja tahtmist pikalt kohtus vaielda. Suhted laste isaga ja tema sugulastega on piisavalt halvad ja ma ei taha endale liigset stressi.
Nüüd juhul, kui ta vaidlustab 200 eurose nõude, kas kohtusse minemisel on võimalik seda summat käigu pealt suuremaks muuta tegelike kuludeni? ehk 300 ja enam eurot lapse kohta? Või jääb see summa selliseks, mida ma algselt küsisin.
Reaalsuses ma sooviksin vähemalt 300 eurot elatist 1 lapse kohta, sest kalkulatsioonid on tehtud ja lastekaitsespetsialistiga koos üle vaadatud. Laste isale kirjalikult teatavaks tehtud, et kulutused on reaalsed. Lihtsalt aja ja närvide kokkuhoiuks olen nõus osast loobuma.. kui aga närvikulu tuleb mängu siis ma sooviksin ikkagi täit õigust. Ehk poolt põhjendatud kulutustest.
Ja kui laste isa selle nõude vaidlustab, siis tuleb pikem kohtutee jalge alla võtta?
Lihtsalt annaksin asja kiirmenetlustena sisse, sest mul pole aega ja tahtmist pikalt kohtus vaielda. Suhted laste isaga ja tema sugulastega on piisavalt halvad ja ma ei taha endale liigset stressi.
Nüüd juhul, kui ta vaidlustab 200 eurose nõude, kas kohtusse minemisel on võimalik seda summat käigu pealt suuremaks muuta tegelike kuludeni? ehk 300 ja enam eurot lapse kohta? Või jääb see summa selliseks, mida ma algselt küsisin.
Reaalsuses ma sooviksin vähemalt 300 eurot elatist 1 lapse kohta, sest kalkulatsioonid on tehtud ja lastekaitsespetsialistiga koos üle vaadatud. Laste isale kirjalikult teatavaks tehtud, et kulutused on reaalsed. Lihtsalt aja ja närvide kokkuhoiuks olen nõus osast loobuma.. kui aga närvikulu tuleb mängu siis ma sooviksin ikkagi täit õigust. Ehk poolt põhjendatud kulutustest.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui algatate maksekäsu kiirmenetluse elatisnõudes, siis vastuväite esitamisel läheb kiirmenetlus igal juhul üle hagimenetluseks.
Sisuliselt võite oma nõuet menetluse keskel veel muuta (sh suurendada), kuid ilmselt oleks ikkagi mõistlikum koheselt esitada nö lõplik nõue asjakohaste tõenditega hagiavalduse vormis, millel ei ole nö ülempiiri nõutava elatise suuruse osas (erinevalt maksekäsu kiirmenetlusest).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas on võimalik kiirmenetlusega määratud alimente vähendada, kui mõlemad vanemad on selles kokku leppinud?29.11.2012
Tere.
Alimendid on määratud kiirmenetlusega (summaks 158€), aga kahjuks ei ole võimalik vanemal seda summat maksta. Lapse ema tegi ettepaneku alimentide vähendamiseks, et mingigi raha tuleks.
Kuidas on võimalik seaduslikult seda teha, kui mõlemad vanemad on suusõnaliselt kokkuleppele saanud? Kas piisab omavahelisest allkirjastatud kokkuleppest või peab pöörduma notari või kohtu poole?
Peaks mainima, et kahjuks kohtu poole pole võimalik pöörduda kuna majanduslik olukord ei luba.
Alimendid on määratud kiirmenetlusega (summaks 158€), aga kahjuks ei ole võimalik vanemal seda summat maksta. Lapse ema tegi ettepaneku alimentide vähendamiseks, et mingigi raha tuleks.
Kuidas on võimalik seaduslikult seda teha, kui mõlemad vanemad on suusõnaliselt kokkuleppele saanud? Kas piisab omavahelisest allkirjastatud kokkuleppest või peab pöörduma notari või kohtu poole?
Peaks mainima, et kahjuks kohtu poole pole võimalik pöörduda kuna majanduslik olukord ei luba.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Selleks, et kokkulepe elatise vähendamise kohta õiguslikku jõudu omaks, peaksite selle kindlasti sõlmima notariaalses vormis.
PS! Elatise vähendamise hagilt riigilõivu tasuda ei tule, seega juhul, kui olete võimeline hagiavalduse ise koostama, kohtusse pöördumisega mingisuguseid kulusid ei kaasne. Samas notaritasu tuleb igal juhul maksta, kui minna notari juurde vastavat kokkulepet sõlmima.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus nõuda emalt kuludokumente, sest tundub, et minu makstud elatisraha eest ei saa laps midagi?29.11.2012
Olen lapse isa ja hetkel lapse emast lahutatud. Ka mõisteti välja elatisraha, mida ma ka korrapäraselt maksan eraldi selle jaoks avatud arvele, mis siis kuulub lapsele. Samas aga avastasin hiljuti, et lapse arve on tühi ja lapse ema poolt on kantud igakuiselt see summa tema ema arvele. Samas sain teada, et laps (10) käib mööda prügikaste taarat korjamas. Sellest rahast, mis ma talle kannan, peaks jätkuma kõigiks vajadusteks. Kas lapse emal on sellisteks ülekanneteks õigust ja kas minul kui maksjal on õigust küsida kuludokumente, sest minu teada pole laps midagi erilist küll saanud. Lugupidamisega lapse isa
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ilmselgelt on elatist saaval vanemal kohustus kasutada elatist lapse huvides (PkS § 100 lg 2), kuid paraku puudub seaduslik alus nõuda elatist saavalt vanemalt nö kuludokumente veendumaks, et ta kasutab elatist lapse huvides. Sellegipoolest võite lapse ema tähelepanu pöörata PkS § 100 lõikele 2, mis nagu eelpool märgitud, kohustab vanemat kasutama elatist lapse huvides.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on mõtet elatisraha nõudmiseks täituri poole pöörduda, kui isal on täiturid juba ka muude võlgade tõttu kaelas?28.11.2012
Tere,
Lapse isa maksab alimente nii nagu jumal juhatab ja summa on 100 eurot, maksab sularahas. Panin alimendid peale 16.11.2011 ja sain maksekäsu kätte, summaks on 191 eurot. Nüüd siis 3 kuud pole maksnud sentigi ja otsustasin pöörduda kohtutäituri poole. Eksmees ütleb, et tal pole raha ja tal niigi 3 kohtutäiturit kallal. Kas siis mul on mõtet kohtutäituri poole pöörduda?
Ette tänades
Lapse isa maksab alimente nii nagu jumal juhatab ja summa on 100 eurot, maksab sularahas. Panin alimendid peale 16.11.2011 ja sain maksekäsu kätte, summaks on 191 eurot. Nüüd siis 3 kuud pole maksnud sentigi ja otsustasin pöörduda kohtutäituri poole. Eksmees ütleb, et tal pole raha ja tal niigi 3 kohtutäiturit kallal. Kas siis mul on mõtet kohtutäituri poole pöörduda?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kindlasti pöörduge elatise kättesaamiseks kohtutäituri poole, sest täitemenetluse algatamisega peatate elatisvõla aegumise.
Samuti peab märkima, et elatisnõue seisab teistest nõuetest alati eespool, st kõigepealt nõutakse elatisraha sisse ja siis ülejäänud võlad, olenemata sellest, millal elatise kättesaamiseks täitemenetlus algatati.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas tühistada kohtuotsus elatisraha nõude osas?28.11.2012
Tere,
Olen juba seitse aastat tulutult lastele elatisraha oodanud, siis lõpuks sain laste isaga sellisele kompromissile, et edasi kasvatab tema meie lapsi. Olin sellega nõus, kuna kaotasin kodu, sest ei suutnud üksi hakkama saada.
Tahaksin sõjakirve maha matta ja kohtuotsuse tühistada, kuna olen otsustanud, et nii on lastele parem, peaasi, et oleks rahu.
Kuna kohtuotsus oli Ida-Viru Maakohtus, siis kuhu ma peaks pöörduma praegu, kuna elan praegu hoopis Tallinnas?
Olen juba seitse aastat tulutult lastele elatisraha oodanud, siis lõpuks sain laste isaga sellisele kompromissile, et edasi kasvatab tema meie lapsi. Olin sellega nõus, kuna kaotasin kodu, sest ei suutnud üksi hakkama saada.
Tahaksin sõjakirve maha matta ja kohtuotsuse tühistada, kuna olen otsustanud, et nii on lastele parem, peaasi, et oleks rahu.
Kuna kohtuotsus oli Ida-Viru Maakohtus, siis kuhu ma peaks pöörduma praegu, kuna elan praegu hoopis Tallinnas?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtuotsust tühistada pole võimalik ega ka vajalik. Kui asjaolud on muutunud, tuleb lihtsalt vastavalt sellele käituda ehk siis loobuda faktiliselt elatise nõudmisest laste isalt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse eestkostjal on välismaale kolides õigus eestkostel laps endaga kaasa võtta?27.11.2012
Tere!
Kas lapse eestkostjal on välismaale kolides õigus eestkostel laps endaga kaasa võtta? Milliseid dokumente peab ta selleks täitma?
Kas lapse eestkostjal on välismaale kolides õigus eestkostel laps endaga kaasa võtta? Milliseid dokumente peab ta selleks täitma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eestkostjale kuulub PkS §-i 172 alusel nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus, seega ei tohiks olla takistusi, kui eestkostja soovib eestkostetavaga välismaale elama asuda. Kindlasti on aga oluline, et kolimine ei oleks vastuolus eestkostetava huvidega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan nõuda isalt elatisraha alates lapse sünnist või DNA testi tulemuse teadasaamisest?27.11.2012
Mees oli algusest peale teadlik, et tema laps, aga hakkas enne sündi jonnima ja ütlema, et pole tema laps ja ei ilmunud kohale kui lapsele nime panek. Hetkel laps vallaslaps ja isa väldib raha maksmist. Siis kui laps sai 7-kuuseks, tegin oma kuludega DNA testi ära, sest tema keeldus maksmast. Mitte midagi ei muutunud peale "aitäh" lause, et kinkisin talle kaua oodatud tütre, kui sai testi vastused kätte. Järgmine kuu saab laps aastaseks ja huvi lapse vastu 0, sest põhjuseks toob, et kas kõik või mitte midagi - kas on pere tema reeglite ja tujude järgi või tühjad pihud.
Kas pean lihtsalt pöörduma kohtusse oma DNA paberiga või mis moodi see käib? Ja kas saan alates sünnist nõuda tagant järgi või sellest momendist kui saime DNA testi vastused?
ette tänades
Kas pean lihtsalt pöörduma kohtusse oma DNA paberiga või mis moodi see käib? Ja kas saan alates sünnist nõuda tagant järgi või sellest momendist kui saime DNA testi vastused?
ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui DNA-testiga tehti kindlaks, et mees on lapse isa, võib mees isaduse lihtsalt omaks võtta, eraldi kohtusse pöörduda ei ole vaja.
Kui lapse isa ei ole vabatahtlikult nõus isadust omaks võtma, tuleb isaduse tuvastamiseks esitada kohtule vastav hagiavaldus. Kui tehtud on nö kodune DNA-test, tuleb kindlasti teha kohtumenetluse raames uus test.
Kui kohus tuvastab, et laps põlvneb mehest, keda peate lapse isaks, on Teil õigus nõuda temalt elatist alates elatishagi esitamisest, mitte alates lapse sünnist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui lapsevanemate suhtluskord määratakse kohtu kaudu, siis kas seda saab kunagi ka muuta?27.11.2012
Kui lapsevanemate suhtluskord määratakse kohtu kaudu, siis kas seda saab kunagi ka muuta? Kuhu peaks sellisel juhul pöörduma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui asjaolud on oluliselt muutunud võrreldes ajaga, mil suhtlemiskord kohtu poolt kindlaks määrati, võib kohtusse pöörduda suhtlemiskorra muutmise nõudega.
Eelkõige võiks muidugi üritada sõlmida teise poolega kohtuvälise kokkulepe suhtlemiskorra kindlaksmääramise muutmise osas ja kui see ei õnnestu, alles siis pöörduda kohtusse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mees sai vanemahüvitist, millised kohustused on mehel vanemahüvitise lõppedes ja lahku minnes elatise maksmise mõistes?23.11.2012
Tere!
Meil on 3 alaealist last (vanused 5, 2,5 ja 1 ). Abielus me pole. Peale kõigi laste sündi on vanemahüvitist (maksimumi) saanud mees. Tegelikult olen kõigi lastega kodus olnud mina ja peale laste sündi tööl ma käinud ei ole. Mees on vanemahüvitise saamise ajal igakuiselt maksnud minu kontole summa, mille oleksin saanud sotsiaalkindlustusametist, kui oleksin ise vanemahüvitist taotlenud. Kui mees taotles, pidin lõpetama töölepingu ja seega pole mul olnud ka ravikindlustust. Mehega oleme viimase 5 aasta jooksul päriselt koos elanud 2 perioodi: vahetult enne teise lapse sündi kuni lapse 9 elukuuni ja mõne kuu jooksul enne kolmanda lapse sündi. Esimese lapsega elasin kahekesi erinevates üürikorterites ja ligi 2/3 minu sissetulekust (ülalmainitud mehe poolt kantud summa) kulus üürile ja püsikuludele. Peale teise lapse 9 kuuseks saamist kolisin jälle lastega ära üürikorterisse, et mees saaks teha kodus tööd. Lühikesed kooselu perioodid olid mehele kuuluvas korteris, kus elan praegu (üksi) koos kolme lapsega, mees elab viimane aasta aega mujal, aeg-ajalt käib läbi. Kui ta on käinud, siis vahel toonud toitu vms, vahel mitte. Viimase poole aasta jooksul on käinud aina vähem (1-2 korda kuus). Kolme väikese lapse eest üksi hoolitsedes raha kulub.... rahaline lisatoetus mehe poolt on olnud tema suva järgi. Tema poolt minule kantav summa on kogu selle aja jooksul olnud sama. Vanemahüvitis lõpeb poole aasta pärast. Millised kohustused on mehel - laste isal? Kui mul ei õnnestu tekitada endale piisavat sissetulekut 5,5a , 3a ja 1a 6-kuuse lapse kõrvalt, kas seaduse järgi on laste isal mingi kohustus toetada rahaliselt lapsi ja nende ema, kui me pole abielus. Kuidas seda määratletakse?
Veel küsimusi: Kuidas paistab see summa, mida mees mulle igakuiselt maksnud on, seaduse silmis? Kas see on justkui mehe vabatahtlik "elatis" lastele (selgituse lahtris vastava lapse nimi)? Tegelikult on see ju minu teenitud raha, kui käisin tööl. Kui ma oleksin vanemahüvitist taotlenud ise enda nimel, kas sel juhul oleks mees pidanud maksma iga lapse puhul omalt poolt lisa? Olen olukorras, kus kasvavate laste kulud suurenevad, aga minu sissetuleku summa on sama, välja arvatud mõned perioodid, kus olen mehelt lisatoetust saanud toidu, transpordi või mõne mänguasja näol. Minu enda vajadused on niikuinii aastaid tagaplaanil. Kas tal on õigus mind lastega lihtsalt oma korterist välja tõsta? Kui vormistaksin praegu vanemahüvitise ümber enda nimele, kas ja millistel alustel saaksin taotleda rahalist lisatoetust mehelt meie laste ja enda ülalpidamiseks kuni enda sissetuleku saavutamiseni?
Meil on 3 alaealist last (vanused 5, 2,5 ja 1 ). Abielus me pole. Peale kõigi laste sündi on vanemahüvitist (maksimumi) saanud mees. Tegelikult olen kõigi lastega kodus olnud mina ja peale laste sündi tööl ma käinud ei ole. Mees on vanemahüvitise saamise ajal igakuiselt maksnud minu kontole summa, mille oleksin saanud sotsiaalkindlustusametist, kui oleksin ise vanemahüvitist taotlenud. Kui mees taotles, pidin lõpetama töölepingu ja seega pole mul olnud ka ravikindlustust. Mehega oleme viimase 5 aasta jooksul päriselt koos elanud 2 perioodi: vahetult enne teise lapse sündi kuni lapse 9 elukuuni ja mõne kuu jooksul enne kolmanda lapse sündi. Esimese lapsega elasin kahekesi erinevates üürikorterites ja ligi 2/3 minu sissetulekust (ülalmainitud mehe poolt kantud summa) kulus üürile ja püsikuludele. Peale teise lapse 9 kuuseks saamist kolisin jälle lastega ära üürikorterisse, et mees saaks teha kodus tööd. Lühikesed kooselu perioodid olid mehele kuuluvas korteris, kus elan praegu (üksi) koos kolme lapsega, mees elab viimane aasta aega mujal, aeg-ajalt käib läbi. Kui ta on käinud, siis vahel toonud toitu vms, vahel mitte. Viimase poole aasta jooksul on käinud aina vähem (1-2 korda kuus). Kolme väikese lapse eest üksi hoolitsedes raha kulub.... rahaline lisatoetus mehe poolt on olnud tema suva järgi. Tema poolt minule kantav summa on kogu selle aja jooksul olnud sama. Vanemahüvitis lõpeb poole aasta pärast. Millised kohustused on mehel - laste isal? Kui mul ei õnnestu tekitada endale piisavat sissetulekut 5,5a , 3a ja 1a 6-kuuse lapse kõrvalt, kas seaduse järgi on laste isal mingi kohustus toetada rahaliselt lapsi ja nende ema, kui me pole abielus. Kuidas seda määratletakse?
Veel küsimusi: Kuidas paistab see summa, mida mees mulle igakuiselt maksnud on, seaduse silmis? Kas see on justkui mehe vabatahtlik "elatis" lastele (selgituse lahtris vastava lapse nimi)? Tegelikult on see ju minu teenitud raha, kui käisin tööl. Kui ma oleksin vanemahüvitist taotlenud ise enda nimel, kas sel juhul oleks mees pidanud maksma iga lapse puhul omalt poolt lisa? Olen olukorras, kus kasvavate laste kulud suurenevad, aga minu sissetuleku summa on sama, välja arvatud mõned perioodid, kus olen mehelt lisatoetust saanud toidu, transpordi või mõne mänguasja näol. Minu enda vajadused on niikuinii aastaid tagaplaanil. Kas tal on õigus mind lastega lihtsalt oma korterist välja tõsta? Kui vormistaksin praegu vanemahüvitise ümber enda nimele, kas ja millistel alustel saaksin taotleda rahalist lisatoetust mehelt meie laste ja enda ülalpidamiseks kuni enda sissetuleku saavutamiseni?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Olenemata asjaolust, kas olete laste isaga abielus või mitte, on Teil õigus nõuda kõigi kolme lapse ülalpidamiseks elatist PkS § 100 lõike 2 alusel. Seda muidugi eeldusel, et isa laste kasvatamises märkimisväärselt ei osale (nii Teie jutust igal juhul nähtub).
PkS § 111 lõige 2 annab Teile õiguse nõuda laste isalt endale ülalpidamist olukorras, mil Te ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimeline endale sissetulekut teenima. Lapse isal lasub eeltoodud olukorras Teie suhtes ülalpidamiskohustus kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.
Olukorras, mil Teie oleksite vanemahüvitist saav vanem ja samas ka laste igapäevane kasvataja, oleks Teil samuti õigus nõuda laste ülalpidamiseks elatist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse isal on õigus esitada nõudmisi, mille täitmine kahjustab otseselt ka lapse eluolu?23.11.2012
Läksin lapse isast lahku. Nüüd tahab, et ma maksaksin talle kinni pool kodumasinate väärtusest, vastasel juhul viib need lihtsalt minema.
Ostsime/saime tasuta need kooselu kestel ja neid kasutab ju ka meie ühine laps. Maksta talle ma ei suudaks ja jagada pole ka võimalik. Kuidas küll valida, kas külmik või pliit.
Kas tal on ikka õigus sedasi nõuda, kui sellega kaasneks tahtlikult ka lapse elujärje halvenemine?
Ostsime/saime tasuta need kooselu kestel ja neid kasutab ju ka meie ühine laps. Maksta talle ma ei suudaks ja jagada pole ka võimalik. Kuidas küll valida, kas külmik või pliit.
Kas tal on ikka õigus sedasi nõuda, kui sellega kaasneks tahtlikult ka lapse elujärje halvenemine?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Te olite abielus lapse isaga ja vararežiimiks oli varaühisus, on lahutatud abikaasal tõepoolest õigus abielu lõppedes nõuda ühisvara jagamist. Seejuures ei ole oluline, kes konkreetse eseme soetas. Kui aga mõne eseme näol on tegemist kinkega ühele abikaasadest, on tegemist selle abikaasa lahusvaraga ja selle jagamist nõuda ei saa.
Kui Te ei olnud lapse isaga abielus, on lapse isal õigus nõuda nende esemete väljaandmist, mille omanik ta on, st esemed, mille ta on ainuisikuliselt soetanud või omandanud kinke teel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand