Perekonnaõigus

Kuidas on võimalik saada 2-aastasele lapsele Eesti kodakondsust, kui laps on sündinud Portugalis ja tal on Portugalis väljaantud sünnitunnistus (ei ole apostilli) ja Portugali ID-kaart. Emal on Eesti kodakondsus. Tulid Eestisse elama kahekesi lapsega isa loal, vanemad abielus ei ole ja ei kavatse koos elama hakata. Isa jääb elama Portugali.

Olen 12-aastase tütre ema. Nimelt otsustas minu tütar, et soovib isa juurde elama minna. Sooviksin teada, kui palju peaksin maksma alimente lapsele, minu sisse tulek kuus on umbes 350 eurot?
Kui sooviksin, et oleks kõik ametlikult läbi kohtu, kas mina olen see kes tasub kohtukulud?

Tere,
Kui ma olen Eesti kohtumääruse (elatisraha maksmise osas) üle andnud soome kohtutäiturile (sain siit kohtust ka vastava paberi, et edasi tegeleb soome kohtutäitur). Kas on võimalik see määrus uuesti Eesti poole üle saada, kuna mure on selles, et lapse isa otsustas soomes nn. mustalt tööd tegema hakata, kui tal esimene makse kinni peeti. Nüüd ei laeku tal ka soomes olles palk panka (ja võlg on jälle kasvanud ca 1200 euroni). Ma olen korduvalt sealsete kohtutäituritega rääkinud ja nemad ütlevad ikka, et nemad ei saa midagi enam teha.
Kuna Soomes ei ole võimalik asja politsei kaudu ajada, siis mõtlesingi, et on võimalik siis Eestis politseisse avalduse teha kohustusest kõrvalehoidmise kohta.
Ja teiseks sooviks teada, et kas selline asi on võimalik, et elatisraha hakata nõudma lapse isa vanematelt (vanavanematelt siis)? Kuna lapse isa ei kavatse hakatagi midagi maksma.
Või mis võimalused mul veel oleks.
Ette tänades

Tere!

Minu lapse isa on elanud USA-s elamisloaga põhimõtteliselt terve oma elu, aga USA kodanik ta ei ole. Tal on Dominikaani Vabariigi pass. Abiellusime Eestis 2007, kolisime siia ning mõne aeg hiljem (juuli 2009) sündis ka laps. Laps oli 4-kuune, kui ta otsustas lahku minna. Lahutasime abielu augustis 2010 ja suuliselt jäi kokkulepe, et hakkab lapsele USA-st raha või pakke (riideid, mänguasju jne) saatma iga kuu, sest 3 päeva hiljem peale lahutuse ametlikus kuulutamist, pidi ta ka Eestist lahkuma. Muidugi mingeid raha/pakke ta saatma ei hakanud, vabanduseks tõi, et pole veel tööd leidnud. 3 kuud suhtles ja vabandas ning siis järsku katkestas suhtlemise, ei vastanud minu kirjadele ega kõnedele. Ning sedasi 10 kuud kuni võttis ise ühendust lapse 2. sünnipäeval. Tundus, et tema huvi lapse vastu oli tagasi tulnud, kuid raha ega midagi muud, nagu oli lubanud, ei saatnud ikka. Käesoleva aasta jaanuaris saatis esimese paki riietega ning märtsis ja aprillis kandis ka raha üle, kokku 300 USA dollarit. Arvasin, et mees on end kokku võtnud ja saame ilusti omavahelise kokkuleppega hakkama. Nüüd aga tuleb jälle jutuga, et pole tööd ning seetõttu ei ole võimalust last toetada, ometi käis just puhkusereisil ning kahtlen tema sõnades, et tal raha pole.

Siit ka minu küsimused. Kuidas anda ametlik käik, et ta hakkaks last toetama? Olen lihtsalt väsinud temaga vaidlemisest ning see ei vii kuskile. Kas on ka mul õigust lapse ainuhooldusõigusele? Ausalt öeldes ei tahaks oma eksabikaasaga enam üldse tegemist teha ning ka laps ei tunne seda inimest, kuigi vahel Skype'i teel oleme teinud videokõnesid, mis mehe põhjusel väga harvad, sest tal pole aega. Ning, kuidas oleks võimalik ka lapse perekonnanimi ära muuta? Praegu tal isa perekonnanimi, millest mina lahutuse korral loobusin, aga lapsele jäi. Mees on ka andnud mõista, et kui tahab, siis võtab minult lapse üldse ära, kuigi ise on töötu, laps ei räägi inglise keeltki jne. Oleks tal selleks alust ning võimalust oma ähvardus täide viia? Kas on ka võimalik saada tasuta õigusabi? Lihtsalt hetkel puudub vaba raha advokaadi palkamiseks, aga enam ei jaksa ka sellist situatsiooni kauem taluda.

Lõppkokkuvõttes ei hooli ma tema rahalistest toetustest, mul on endalgi selline sissetulek, et ilusti toime tulla lapsega. Ka pean maksma siiani ühiselt abielu ajal võetud pangalaenu, sest see sai võetud minu nimel ning tal oli väga mugav peale lahutust lihtsalt Eestist lahkuda. Pigem olen huvitatud ainuhooldusõigusest, et enam mitte tegeleda selle mehega tulevikus. Lapse huvides arvan, et selline "isa", kes suhtleb lapsega ainult siis, kui endale sobib ja aega leiab, ei mõju pojale hästi, sest puudub stabiilsus, usaldus ja turvatunne. Tean, et ei saaks isegi lapsega reisile minna ilma lapse isa loata ning, et oma võimu näidata, ei oleks ta nõus ka luba andma.

Aitäh, et leidsite aega minu kirja lugemiseks ning tänan juba ette ka vastuste ja abi eest!

Kohtumäärusega kinnitatud kompromiss elatisraha maksmiseks lapse emale summas 168.22 eurot kuus. Nüüd tahab laps isa juures olla nädalalõppudel ja vahel ka nädala sees. Kuus tuleb umbes 6 kuni 10 päeva. Kas on mingi võimalus maksta emale nende päevade eest vähem elatisraha kui laps on isa juures? Kuhu pöörduda ja mida selleks ette võtta?

Oleme naisega koos elanud 9 aastat - vabaabielus. Esimese asjana sai soetatud korter. Kuna oli eriti halvas seisukorras ja maakohas, siis maksumus oli 4000 krooni, mille jaoks andis meile laenu naise isa, mille talle tagasi maksin. Kuna tema andis raha selle korteri ostuks, siis lasin korteri teha naise nimele. Korteri remont läks kokku maksma 350 000. Raha tuli minu sissetulekutest, sai võetud koos naisega ka laene, mille maksed samuti tasusin ja tasun mina, kuna naisel on töövõimetus 70 % ja tal erilisi muid sissetulekuid polnud. Remondil aitasid ka meie mõlema vanemad. Mõned aastat hiljem sai ostetud maja. Maja maksumus oli 450 000. Ka seekord saime abi naise vanematelt maja sissemaksu osas, mis oli 50 000 krooni, millest nüüdseks ka enamus on tasutud. Ostuks võtsime laenu, mina olin laenaja ja tema kaaslaenaja. Notari juures olles soovisin, et soetatav vara läheks meie vahel kaasomandisse, kuigi notar soovitas vastupidist. Laene olen tasunud mina ja tagasi maksnud osaliselt ka naise vanematelt võetud sissemaksusumma. Nüüdseks oleme lahus olnud 6 kuud - tema elab korteris ja mina majas. Tema soovib nüüd minna elama linna ja soovib saada lahti ka kaastaotleja rollist. Maja kirjutaks minu nimele, kui kompenseerin talle selle osa. Millised on minu õigused nii sellele korterile kui ka majale, sest laenumakseid olen tasunud mina ja kõik remondid ja tegemised on ka minu tehtud? Ei soovi teda jätta tühjade kätega, kuna need asjad ikka koos loodud, kuigi tema sissetulekud on olnud tänu töövõimetusele minimaalsed, aga ei taha ka asjadest kõigest ilma jääda ja pealegi veel maksta, kui tean, et need suuremalt osalt minu tasutud ja laenud veel mitukümmend aastat minu tasuda. Ja kas on võimalik selline asi (meil on kaks last), et saame varad kirjutada meie laste nimele, et jääksid kõik asjad neile ja laenumaksed läheksid pooleks?

Tervist.
Sooviksin teada, palju on summa, mida pean tasuma laste emale. Lapsi on kaks 5- ja 8-aastane. Lapsed elavad 3 nädalat kuus ema juures ja nädala minu juures. Praegu tasun meievahelise kokkuleppe järgi 280 eurot kuus + maksan poisi lasteaiaarve ja tüdruke telefoniarve ja nende kõigi kolme kommunaalkulud. Lapse ema hakkab nüüd seda ära kasutama ja nõuab iga kuu aina suuremaid summasid ja iga pisiasja tasumist, mis lastega seotud (isegi bensiinile kulunud summa, kui peab minema linna lastele midagi tooma). Oma lastele ei ole kahju ühestki sendist, aga tean, et see raha kõik ei lähe neile!

Tere!

Kui mulle on määratud lapsega kohtumiseks suhtluskord, mida ise tungival soovil tahtsin, siis kuidas käituda, kui jään ise haigeks ja peaksin seetõttu kohtumise tühistama juba puhtalt sellepärast, et mitte last nakatada? Kuidas käituda, kui lapse ema hakkab tühistama lapsega kohtumisi, väites, et laps on haige? Kas mul on mingisugune seaduslik alus seda kontrollida?

Suured tänud vastuse eest!

Tere,
Kui lapse isa maksab ühekordsel ülekandel elatisraha suurema summa kui määruses kirjas (no näiteks 20€ rohkem või isegi kahekordse summa). Kuid eelnevalt on ta jätnud kuid ja kuid maksmata. Makse seletuses on vaid elatusraha lapsele.
Kas siis saan lugeda seda selle konkreetse kuu elatiseks ning nõuda raha ikka eelnevate maksmata kuude eest? Või peaksin selle osa, mis on rohkem makstud, maha lahutama tekkinud võlast?
Küsimus sai keeruline aga loodan, et saite mõttest aru.

Kui 2 lasteaiaealist last elavad paari päeva kaupa mõlema vanema juures ja isa maksab lasteaia, transpordi ning 70 eurot toetust, kas laste emal on õigus veel midagi nõuda?
Laste ema ei tööta, saab toetust vanematelt ja lastetoetust. Laste isa saab kuus palka u 1500 eurot.