Perekonnaõigus
Küsimus: Kui isal on elatise võlg ja maksab elatist, kas siis peaksin arvestama selle võla maksmiseks või jooksva elatisrahana?28.05.2012
Tere
Kas saan teha politseile avalduse, et lapse isa hoiab tahtlikult eemale elatise maksmisest. Ta ei ole maksnud 1 aasta, kuid nüüd viimased 3 kuud on maksnud. Ta ei teata kunagi hilisemast maksmisest ja seega ei tea ma ükski kuu, kas saan elatise või ei.
Kontole laekub summa ja seletusse on pandud elatis. Tegelikult on tal ka elatisevõlg, mida ta maksma peaks. Kuna seletusse ei ole lisatud, et elatis ja elatise võlg, kas siis võin lugeda selle summa ainult elatiseks (lapse isale määrati alla miinimumi ja kohtus lubas ta suure suuga, et nii kui saab maksab ikka rohkem).
Kas mina saan sellisel juhul võtta seda kui suurenenud elatist ning nõuda endiselt elatisevõlga?
Ja üks küsimus veel. Kas ma saan keelata lapse isal panna lapse pilte internetti?
Isal on suhtluskord kohtu kaudu paika pandud. Varahooldus ja osaline isikuhooldus on minule määratud.
Millise perekonnaseaduse punkti alla läheks selline mure?
Kas saan teha politseile avalduse, et lapse isa hoiab tahtlikult eemale elatise maksmisest. Ta ei ole maksnud 1 aasta, kuid nüüd viimased 3 kuud on maksnud. Ta ei teata kunagi hilisemast maksmisest ja seega ei tea ma ükski kuu, kas saan elatise või ei.
Kontole laekub summa ja seletusse on pandud elatis. Tegelikult on tal ka elatisevõlg, mida ta maksma peaks. Kuna seletusse ei ole lisatud, et elatis ja elatise võlg, kas siis võin lugeda selle summa ainult elatiseks (lapse isale määrati alla miinimumi ja kohtus lubas ta suure suuga, et nii kui saab maksab ikka rohkem).
Kas mina saan sellisel juhul võtta seda kui suurenenud elatist ning nõuda endiselt elatisevõlga?
Ja üks küsimus veel. Kas ma saan keelata lapse isal panna lapse pilte internetti?
Isal on suhtluskord kohtu kaudu paika pandud. Varahooldus ja osaline isikuhooldus on minule määratud.
Millise perekonnaseaduse punkti alla läheks selline mure?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui nii elatise kui ka elatisvõla maksmiseks kohustatud isik märgib ülekannete selgitusse "elatis", on nimetatud ülekanded tõepoolest käsitletavad jooksva elatisraha maksmisena ja elatisvõla tasumist ei toimu.
KarS § 169 alusel kõigi eelduste kohaselt menetlust algatada ei saa, kuna selle aluseks on täielik elatise maksmisest (kuritahtlikult) kõrvalehoidmine, kuid antud juhul on ülapidamiseks kohustatud isik mingil määral oma kohustust täitnud. Pigem on mõttekas pöörduda elatisvõla kättesaamiseks kohtutäituri poole, eesmärgiga algatada täitemenetlus.
Lapse piltide ülesriputamine internetti eeldab vanemalt esindusõigust lapse suhtes, seega juhul, kui lapse esindusõigus kuulub vaid ühele vanemale, saab ta keelata teisel vanemal lapse piltide demonstreerimise internetis.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millal lõpeb kohustus maksta elatist gümnaasiumiõpilasele?28.05.2012
Tere,
küsimus selline, 19-aastane käib gümnaasiumi viimases klassis ja saab elatist järgneva alusel
§ 97. Ülalpidamist saama õigustatud isikud
Ülalpidamist on õigustatud saama:
2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni;
Millal lõpeb elatise maksmise kohustus, kui õpilane ei saa tunnistust lõpuaktusel koos teiste õpilastega ja ei ole kindel, kas ta üldse lõpetab?
küsimus selline, 19-aastane käib gümnaasiumi viimases klassis ja saab elatist järgneva alusel
§ 97. Ülalpidamist saama õigustatud isikud
Ülalpidamist on õigustatud saama:
2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni;
Millal lõpeb elatise maksmise kohustus, kui õpilane ei saa tunnistust lõpuaktusel koos teiste õpilastega ja ei ole kindel, kas ta üldse lõpetab?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Väljatoodud sätte alusel elatise maksmise kohustus lõpeb täisealiseks saanud lapse kooli lõpetamisega või õpingute katkestamisega. Seega juhul, kui täisealine alla 21-aastane laps katkestab õpingud, puudub alus ka elatise maksmiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas määratakse lapsele elatist kui laps on ca 12 päeva kuus isa juures?28.05.2012
Kohtuotsusega sai määratud minu 4,5 aastase lapse elukohaks minu, kui ema, elukoht. Elatist ei ole ma veel kohtulikult nõudnud, kuna ma alguses ei soovinudki nii. Hetkel arvestades lapse ja enda vajadusi, sooviksin kasvõi miinimum elatist lahus elava vanema poolt, kuid tema vastuargumendid on, et kuna laps veedab temaga ca 12 päeva kuus, ei tuleks kõne alla üle 40 euro elatisraha lapse toetuseks (siiani maksnud lasteaiamakse u 40 eurot kuus). Kuidas toimida?
Ette tänades,
Ette tänades,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Ka Riigikohus on jõudnud arvamusele, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta, kui suure osa ajast veedab laps lahus elava vanemaga. Käesoleval juhul on laps nö lahus elava vanema juures peaaegu poole ajast, mis on märkimisväärne osa ajast võrreldes sellega, kui palju viibib laps Teie juures. Seega sisuliselt on olemas alus elatise väljamõistmiseks alla miinumummäära, st alla 145 euro kuus.
Mõistlik oleks välja arvutada lapse igakuised kulutused ja sellest tulenevalt arvestada välja osa, mille peaks lahus elav vanem elatise maksmise teel Teile, kui last kasvatavale vanemale, juurde maksma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millised dokumendid pean esitama, et nõuda lapse isalt lapsest loobumist?28.05.2012
Kui soovin kohtu kaudu nõuda isalt lapsest loobumist, siis millised dokumendid pean esitama. Kui isa on nõus vabatahtlikult lapsest loobuma, siis kas piisab tema poolsest avaldusest (milline vorm peab välja nägema ja kas sellisel juhul on vaja kohtu poole pöörduda või kuskile mujale asutusse)? Kas juures peavad olema ka minupoolsete tunnistajate ütlused, kuna tean, et niinimetatud isa on lapsele ohtlik, kuna on nii minu kui ka lapse elu ohtu seadnud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Sellist instituuti nagu "lapsest loobumine" meie õiguskord ei tunne, ilmselt peate silmas lapse hooldusõiguse täielikku üleandmist ühele vanemale. Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus, mis on piisavalt argumenteeritud põhjendamaks niivõrd ulatuslikku muutust lapse ja vanema õigussuhtes. Nimetatud avaldusele on kindlasti vaja lisada lapse sünnitunnistus, muude dokumentide esitamine sõltub juba konkreetse asja eripäradest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju võib kohtutäitur kinni pidada elatisraha ja kui palju peab vanemale endale elamiseks jääma?24.05.2012
Lahutasin laste isast ja selleks, et laste ülalpidamiseks raha saada, andsin asja kohtutäituri kätte. Nüüd, kui laste isa läks tööle ja sai palka, peeti tal mingi osa summast kinni st. võeti kohtutäituri poolt ära.
Kui palju võib üldse ära võtta ja kas arvele ei peaks jääma miinimum summa?
Seletage mulle natuke lahti see asi, et kuidas see käib.
Suur, suur aitäh vastamast.
Kui palju võib üldse ära võtta ja kas arvele ei peaks jääma miinimum summa?
Seletage mulle natuke lahti see asi, et kuidas see käib.
Suur, suur aitäh vastamast.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 2 kohaselt võib lapse elatisnõude täitmiseks arestida kuni pool palga alammäärast, mis on käesoleval hetkel 290 eurot. Kui võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole palga alammäära, st alla 290 euro, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Laps on sündimas, isa jättis meid maha, kuidas peaksin lapse perekonnanime registreerima, et hiljem oleks lihtsam elatisraha nõuda?23.05.2012
Lapse isa jättis mind maha 7. raseduskuul ja mul tekkis küsimus, et kui laps lähiajal sünnib, siis kuidas ma peaksin toimima lapse registreerimisel perekonnaseisuametis? (Sooviksin hiljem nõuda lapsele ka elatist, mida ma ilmselt nagunii kunagi selle mehe käest saama ei hakka, aga asi on põhimõttes.) Kui ema üksi (ei ole abielus) läheb last registreerima, kas siis oleks mõistlik ema sõnade kohaselt isa nimi kirja panna, et hiljem kohtus elatist nõuda või ei oma see perekonnaseisuametis tähtsust? Saan aru, et kui kohtule elatisnõude esitan, siis kohus määrab isaduse tuvastamise nii või teisti? Palun soovitage, mis oleks kõige otstarbekam teha, et hiljem ei tekiks mõttetut bürokraatiaga tegelemist, sest kuskil on midagi märkimata või ütlemata jäänud. Vastuse eest ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Käesoleval hetkel kehtiva perekonnaseaduse alusel ei ole võimalik vastupidiselt eelnevalt kehtinud regulatsioonile kanda lapse sünnitunnistusele isa nime ema ütluste kohaselt. Lapse isa sünnitunnistusele kandmiseks on vajalik isaduse omaksvõtt mehe poolt, kes on lapse isa. Kui isaduse omaksvõttu ei toimu, jääb lapse isa kohta kanne tegemata.
Kui lapse isa kohta jääb sünnitunnistusele kanne tegemata, tuleb elatise väljamõistmiseks taotleda kohtult ka isaduse tuvastamist, kuna elatist on võimalik nõuda vaid mehelt, kes on lapse seaduslik isa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui isa maksab elatise võlga, aga ei maksa jooksvat elatist, kas siis võib uuesti KarS §-i 169 alusel politseisse anda?18.05.2012
Isale on elatisest kuritahtlikult kõrvalehoidumise eest määratud tingimisi karistus ja lisaks elatise võla maksmise kohustus. Maksab seda võlga aga jätkuvalt ei maksa jooksvat elatist. Ta pole ju nö. karistust ära kandnud, maksab ainult määratud kuumaksega, kuna ei taha kinni minna. Kas sel juhul saab ka teha korduvavalduse, kuna jooksva elatise maksmisest hoiab ikka kõrvale?
Aitäh
Aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Teie poolt kirjeldatud olukorras on põhjendatud uue avalduse esitamine KarS §-i 169 alusel, kuna ülalpidamiseks kohustatud isik hoiab endiselt kõrvale elatise maksmisest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saaks alkohoolikust isale eestkostja määrata, kas ainult isa nõusolekul?16.05.2012
Probleemi keskmes on alkohoolikust isa. Kannatajaks ema ja lähisugulased. Õudus on progresseeruvalt kestnud üle 30 a. See on laastanud ema vaimset ja füüsilist tervist.
Suurimaks probleemiks, miks asjad nii kaugele läinud on, pean ma peasüüdlase nõrka iseloomu ja kahjuks ka lähisugulaste liigsuurt hoolivust ja poputamist. Lühidalt öeldes, pole isa kunagi pidanud vastutama millegi eest, kõige vähem, oma pere eest.
Tema eest on teinud pere kõik. Toit on laual, puhtad riided seljas, korter, trahvid, võlad ja kõik muud kulud makstud jne.jne.
Viimased 15+ aastat pole isa (60 a.) tundnud vajadust tööl käia ja ega ta seda ka poleks suutnud oma alkoholismi tõttu. Igapäevast alkoholivajadust rahastab ta süüdimatult perekonna vara müües (jalgrattad, tööriistad, traktor ja väga palju muud, mida annab kiirelt ja odavalt rahaks teha).
Lisaks saab ta riiklikku invaliidsuspensioni 260 € kuus. Invaliidsusgrupp on talle määratud haigete liigeste pärast (mis on tõenäoliselt tekkinud sadadest joobes kukkumistest, garaaži betoonpõrandal kraavides jt. kohtades magamisest). Samuti on tal alalisest joomisest äärmiselt tugev kõnedefekt, nii, et võõras inimene ei saa tema jutust aru isegi siis, kui ta juhtub olema 100% kaine.
Sellest mainitud pensionist ei näe ema kahjuks üldjuhul aga sentigi. Isal on "sõbrad", kes aitavad selle raha pensionipäeval pangautomaadist kiiresti kätte saada. Suurem osa sellest läheb "sõpradele" "võlgade katteks" ja väiksem osa jääb kohe uue alkoholikoguse hankimiseks. Ja nii on kestnud aastaid. Lahendust ei paista kusagilt.
Mees on ohtlik eelkõige endale, perele ja kaaskondsetele. Ema on pidanud talle korduvalt kiirabi kutsuma, et kukkumistest-ülejoomisest elule tagasi aidata, korduvalt on olnud lähedal elukoha süütamine (joobes, suitsuga magamajäämine). Seetõttu ei ole teda võimalik üksi jätta üle mõne tunni, äärmisel juhul 1-2 päeva. Tagajärjed oleks teada, upub omaenda rooja sisse, süütab korteri või kukub ennast sodiks.
Olen aru saanud, et eestkoste saab määrata ainult eestkostetava nõusolekul? Võimalus oleks ka kohtu kaudu, kuid see eeldab eestkostetava tunnistamist vaimuhaigeks, nõrgamõistuslikuks või midagi sarnast? Kümmekond aastat tagasi sai tehtud psühhiaatriline ekspertiis. Adekvaatne, täiesti normis. Taaskord vastupidist tõestama hakata on aga praktiliselt võimatu, sest härra ei ole mingilgi tingimusel nõus sellistest "katsetest" osa võtma. Nokk kinni-saba lahti.
Abi oleks, kui saaks ema määrata eestkostjaks ja sellega seoses laekuks isa invaliidsuspension ema arvele. Praegusel juhul teeb see saadav pension ainuti ja üheti perekonnale kurja.
Kas on olemas mõni seadusepunkt, mis aitab ja kaitseb ka kannatavaid inimesi, mitte ainult loomi?
Tänud ette abistava nõuande eest!
Suurimaks probleemiks, miks asjad nii kaugele läinud on, pean ma peasüüdlase nõrka iseloomu ja kahjuks ka lähisugulaste liigsuurt hoolivust ja poputamist. Lühidalt öeldes, pole isa kunagi pidanud vastutama millegi eest, kõige vähem, oma pere eest.
Tema eest on teinud pere kõik. Toit on laual, puhtad riided seljas, korter, trahvid, võlad ja kõik muud kulud makstud jne.jne.
Viimased 15+ aastat pole isa (60 a.) tundnud vajadust tööl käia ja ega ta seda ka poleks suutnud oma alkoholismi tõttu. Igapäevast alkoholivajadust rahastab ta süüdimatult perekonna vara müües (jalgrattad, tööriistad, traktor ja väga palju muud, mida annab kiirelt ja odavalt rahaks teha).
Lisaks saab ta riiklikku invaliidsuspensioni 260 € kuus. Invaliidsusgrupp on talle määratud haigete liigeste pärast (mis on tõenäoliselt tekkinud sadadest joobes kukkumistest, garaaži betoonpõrandal kraavides jt. kohtades magamisest). Samuti on tal alalisest joomisest äärmiselt tugev kõnedefekt, nii, et võõras inimene ei saa tema jutust aru isegi siis, kui ta juhtub olema 100% kaine.
Sellest mainitud pensionist ei näe ema kahjuks üldjuhul aga sentigi. Isal on "sõbrad", kes aitavad selle raha pensionipäeval pangautomaadist kiiresti kätte saada. Suurem osa sellest läheb "sõpradele" "võlgade katteks" ja väiksem osa jääb kohe uue alkoholikoguse hankimiseks. Ja nii on kestnud aastaid. Lahendust ei paista kusagilt.
Mees on ohtlik eelkõige endale, perele ja kaaskondsetele. Ema on pidanud talle korduvalt kiirabi kutsuma, et kukkumistest-ülejoomisest elule tagasi aidata, korduvalt on olnud lähedal elukoha süütamine (joobes, suitsuga magamajäämine). Seetõttu ei ole teda võimalik üksi jätta üle mõne tunni, äärmisel juhul 1-2 päeva. Tagajärjed oleks teada, upub omaenda rooja sisse, süütab korteri või kukub ennast sodiks.
Olen aru saanud, et eestkoste saab määrata ainult eestkostetava nõusolekul? Võimalus oleks ka kohtu kaudu, kuid see eeldab eestkostetava tunnistamist vaimuhaigeks, nõrgamõistuslikuks või midagi sarnast? Kümmekond aastat tagasi sai tehtud psühhiaatriline ekspertiis. Adekvaatne, täiesti normis. Taaskord vastupidist tõestama hakata on aga praktiliselt võimatu, sest härra ei ole mingilgi tingimusel nõus sellistest "katsetest" osa võtma. Nokk kinni-saba lahti.
Abi oleks, kui saaks ema määrata eestkostjaks ja sellega seoses laekuks isa invaliidsuspension ema arvele. Praegusel juhul teeb see saadav pension ainuti ja üheti perekonnale kurja.
Kas on olemas mõni seadusepunkt, mis aitab ja kaitseb ka kannatavaid inimesi, mitte ainult loomi?
Tänud ette abistava nõuande eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

PkS § 203 lg 1 kohaselt määratakse eestkostja isikule, kes ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Seega on eestkoste seadmiseks igal juhul vajalik nimetatud asjaolude esinemine, nende mitte esinemisel ei ole eestkoste seadmine põhjendatud.
Samas saab isik volitada oma pensioni vastu võtma teist isikut, kuid see eeldab ilmselgelt isiku nõusolekut.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui isa ei teenigi elatise miinimumi?16.05.2012
Tere. Abikaasa sattus alkoholi küüsi. Nüüd on ta ilma tööta. Kuna ka mina ei soovi joodikut ülal pidada, siis otsustasin abielu lahutada. Aga mure selline, kas mul on õigus oma kolmele alaealisele lapsele nõuda elatisraha miinimummääras. Tean ju, et nende isal polegi nii suurt sissetulekut. Kannatajad on ju lõpuks lapsed.
Tänan vastuse eest.
Tänan vastuse eest.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Seaduse kohaselt on alaealistel lastel õigus nõuda lahus elavalt vanemalt elatist ja ülalpidamiseks kohustatud isiku kehv majanduslik seisund seda õigust ei mõjuta. On võimalik, et kohus mõistab välja miinimummäärast väiksemas määras elatise, kui lapsi on kolm ja elatise maksmiseks kohustatud isiku majanuduslik olukord on väga halb.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas selline kokkulepe ikka lõpeb tähtajaliselt, et luban lapse ema juurde Soome elama kuni kooliealiseks saamiseni?16.05.2012
Tere,
Kui lasin teha notariaalse kinnituse ja apostilliga dokumendi, et luban oma tütre Soome elama lapse ema juurde kuni kooli mineku eani - siis kas see paber on ikka kehtiv ning lõpeb, kui mu laps saab kooliealiseks?
Kui lasin teha notariaalse kinnituse ja apostilliga dokumendi, et luban oma tütre Soome elama lapse ema juurde kuni kooli mineku eani - siis kas see paber on ikka kehtiv ning lõpeb, kui mu laps saab kooliealiseks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Nimetatud sisuga nõusolek on tõepoolest kehtiv ajani, mil laps saab kooliealiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand